Search Results for 'Argo Erit'
-
Search Results
-
Fitness.ee kätekõverdusmäng!
Kui palju suudad Sina teha kätekõverdusi?
Pane kaamera filmima, ütle kaamerasse enda nimi ja vanus ning näita, palju kätekõverdusi suudad teha sina. Seejärel lae video üles YouTube keskkonda ning postita link e-mailile info@fitness.ee, maili lisa ka enda kontaktandmed.
Kui oled saanud kinnitaja vastumaili, võid enda auhinnale järele tulla.
Mehed:
Kui tegid üle 30. kõverduse, oled automaatselt võitnud vaheauhinna. Tule enda vaheauhinnale järgi FitShop Robocopi, FitShop Spartasse, FitShop Eedenisse, FitShop Pärnu või palu enda auhind panna Sinu Fitshop.ee veebitellimuspakki kaasa.
Naised:
Kui tegid üle 15. kõverduse, tule enda vaheauhinnale järgi FitShop Robocopi, FitShop Spartasse, FitShop Eedenisse, FitShop Pärnu või palu enda auhind panna Sinu Fitshop.ee veebitellimuse pakki kaasa.
Võistluse peaauhind:
Enim õige sooritusega teinud Fitness.ee külastaja võidab endale 50€ eest omal valikul toidulisandeid FitShopst!
I peaauhinna võidab üks mees- ja üks naisvõistleja.
Esimese võitja väljaselgitamine toimub 30.juuni 2011!
Kätekõverduse õige tehnika:
Lähteasendiks on eestoenglamang sirgetel kätel, peopesad paralleelselt, sõrmed ees, käed õlgade laiuselt või kuni peopesa laiuse võrra laiemalt, õlavööde toetuspinna kohal; keha moodustab õlgadest kandadeni ühe sirge.
Käed kõverdatakse selliselt, et küünarliigeses tekib vähemalt 90-kraadine nurk (õlavars lastakse paralleelseks toetuspinnaga), lähteasendis on lubatud kuni 5 s puhkus; käte kõverdamisel ja sirutamisel peab keha moodustama kogu liikumise vältel ühe sirge.
Sooritus on sama nii naistel kui ka meestel!
Vale tehnikaga või mittepiisavale sügavusele sooritatud kordusi ei loeta.
Sisekaitsekadeemia näidisvideo õigest kätekõverdusest
Fitness.ee kätekõverdusemängu video
Kätekõverdustest üldiselt:
Kätekõverdused treenivad lisaks rinnalihastele ka õlalihaseid, käe tagaosalihaseid (triitsepsid) ja kerelihaseid (kõhulihased ja seljasirutajalihased).
Ameerika-inglise väljend push-up(kätekõverdus) võeti esmakordselt kasutusele 1905-1910. aastavahel, briti-inglise väljend pess-up ilmus kasutusse 1928.aastal.
Maailmarekordit järjest kõverduste tegemises hoiab enda käes jaapanlane Minoru Yoshida, kes sooritas 1980 okroobris 10,507 kätekõverdust.
Ühe aasta jooksul enim kätekõverdusi on teinud sakslane Paddy Doyle, hoides 1,500,230 kõverdusega aastas enda käes maailmarekordit. Doyle alustas rekordikatset 1988 oktoobris ja lõpetas 1989 oktoobriga.
Rahvusvahelise Muscle&Fitness lugejauuringus uuriti, kui palju suudavad nende lugejad sooritada järjest kätekõverdusi. Tulemused on järgnevad:
100+ : 8%
50-99 : 36%
40-49 : 17%
30-39 : 18%
20-29 : 13%
Alla 20 : 8%
Mitu kätekõverdust suudad teha Sina?
Fitness.ee kätekõverdusmäng
Lisainformatsioon e-mailil janika@fitness.ee
Võistlejad:
1.Priit Loo – 20-aastane
31 kätekõverdust
2.Rette Jallai – 31-aastane – Patella
45 kätekõverdust
3.Piret Pehme
66 kätekõverdust
4.Kalev Arbus – 21
70 kätekõverdust
5.Taavi Merisalu – 21 – Sarge
32 kätekõverdust
6.Agnes Rannaste – 26 – batmannu
19 kätekõverdust
7.Ranno Tasane – 17
30 kätekõverdust
8.Karl Mäe – 17
29 kätekõverdust
9.Mikk Palksaar – 21
51 kätekõverdust
10.Andero Kuhhi – 17 – andero12
31 kätekõverdust
11.Annika Sirel – 19
20 kätekõverdust
12.Siim Roomet – 20
30 kätekõverdust
13.Berit – 11-aastane
30 kätekõverdust
14.Tõnu Einasto – 29-aastane – TõnuE
35 kätekõverdust
15.Henri Tilga – 21-aastane – htilga
74 kätekõverdust
16.Urmet Meeder – 19-aastane
63 kätekõverdust
17.Toomas Valder – 22-aastane
30 kätekõverdust
18.Ranno Rentik – 20-aastane
30 kätekõverdust
19.Argo Kruusmaa – 23-aastane
80 kätekõverdust
20.Taavi Veelmaa – 20-aastane
40 kätekõverdust
21.Kert – 20-aastane
48 kätekõverdust
22.Jaano Saar – 20-aastane
49 kätekõverdust
23.Aare Jamnes – 21-aastane
35 kätekõverdust
24.Ivo Kitsing – 19-aastane
34 kätekõverdust
25.Taavi Tulp – 20-aastane
54 kätekõverdust
26.Juri Fjodorov – 26-aastane
69 kätekõverdust
27.Holger Maiväli – 25-aastane
75 kätekõverdust
28.Aivo Orumägi – 50-aastane
51 kätekõverdust
29.Reimo Saar – 32-aastane
81 kätekõverdust
30.Ott Valliste – 35-aastane
Kui võistleja saab linti soorituse, kus teeb rohkem kordusi kätekõverdusi, kui siinses videos, siis saab võistlusvideo välja vahetada!
19.-20.märtsil 2011 toimub Sparta Spordiklubis 32. Eesti meistrivõistlused jõutõstmises.
Võistlused toimuvad aadressil: Sparta spordiklubi, Pärnu mnt. 139, Tallinn
Võistluste aeg: 19.-20.märts.2011 kell 11:00
Registreerimine toimub ajavahemikus 17.-28.veebruar.
NB! Kõik võistlejad peavad olema eelnevalt registreeritud, vastasel juhul võistlema ei lubata. Võistleja andmed (nimi, sünnikuupäev, klubi või asula, kaaluklass, kontakttelefon) tuleb saata e-mailile margus@silbaum.net ja kaidoleesmann@neti.ee
NB! Vastavalt IPF-i reeglitele saab võistleja võistelda ainult registreerimisel üles antud kehakaalus. Valitud kaaluklassi saab muuta hiljemalt 3 nädalat enne võistlust.
Ajakava:
19. märts: naised -47kg; -52kg; -57kg; -63kg; -72kg; -84kg; +84kg ja mehed -59kg; -66kg; -74kg; -83kg.
20. märts: mehed -93kg; -105kg; -120kg; +120kg.
Võistluste direktor: Margus Silbaum, tel. 56 833 516
Võistluste tehniline juht: Kaido Leesmann, tel. 50 26 999
Võistluste peakohtunik: Marko Terasmaa tel. 55 580 251
KAALUKLASSID NAISTE -52;-57;-63;-72;-84;+84
N-52kg Ilona Vaitovski 85 SK Ringi
N-52kg Leila Šamatauskaite 90 SK Sparta
N-52kg Marju Kurvits 82 SK Reval-Sport
N-52kg Monika Aus 71 TÜ ASK
N-57kg Marianna Bogdanova 83 TÜ ASK
N-63kg Aile Kuuda 68 SK Reval-Sport
N-63kg Anna-Liisa Ikart 84 SK Reval-Sport
N-63kg Annika Alas 84 SK Ringi
N-72kg Andra King 89 SK Sparta
N-72kg Carolin Siimenson 88 TÜ ASK
N-84kg Agnes Rannaste 84 SK Sparta
N-84kg Erge Nugis 85 TÜ ASK
N-84kg Laura Laan 87 SK Reval-Sport
MEESTE -59;-66
N+84kg Heili Hiiemäe 88 SK Reval-Sport
N+84kg Merle Roos 84 SK Ringi
M-59kg Elar Akk 96 Viljandi
M-59kg Mihkel Aasrand 91 SK Sparta
M-59kg Paul-Kristjan Kirt 93 SK Reval-Sport
M-66kg Alo Lille 80 TÜ ASK
M-66kg Gunnar Kuusnõmm 86 SK Sparta
M-66kg Hendrik Ovir 93 SK Reval-Sport
M-66kg Robin-Cris Tammik 92 SK Sparta
M-66kg Siim Jürgenstein 93 SK JõuMees
KAALUKLASSID MEESTE -74;-83
M-74kg Ahti Prits 64 SK Sparta
M-74kg Harri Olak 92 TÜ ASK
M-74kg Jegor Urjokin 89 Tallinn
M-74kg Joonas Tamm 93 SK Sparta
M-74kg Jürgen Leesmann 93 SK Reval-Sport
M-74kg Kristian Luig 92 SK Sparta
M-74kg Peep Päll 70 TÜ ASK
M-74kg Reeno Niinepuu 85 SK Sparta
M-74kg Renalt Rein 94 Märjamaa SK
M-83kg Aimar Kuusnõmm 90 SK Sparta
M-83kg Heino Maiste 49 Märjamaa SK
M-83kg Jaano Saar 90 Märjamaa SK
M-83kg Kalev Teder 48 Märjamaa SK
M-83kg Markus Plamus 93 Märjamaa SK
M-83kg Rain Kuusnõmm 87 SK Sparta
M-83kg Reimo Roopärg 93 SK Sparta
M-83kg Taaniel Sivonen 94 SK Reval-Sport
KAALUKLASSID MEESTE -93;-105
-93kg Alexander Andrusenko 86 SK Reval-Sport
-93kg Henry Värk 87 SK Reval-Sport
-93kg Janno Jürgenson 79 TÜ ASK
-93kg Janno Roon 92 SK Reval-Sport
-93kg Kunnar Klauks 75 SK Sparta
-93kg Madis Jõgi 86 Saarde
-93kg Manfed Liiv 93 SK Reval-Sport
-93kg Marko Mumm 88 TÜ ASK
-93kg Marko Tui 84 SK Reval-Sport
-93kg Priit Paakspuu 89 SK Sparta
-93kg Tanel Paabos 86 SK Reval-Sport
-105kg Alex-Edward Raus 92 TÜ ASK
-105kg Argo Erit 86 SK Sparta
-105kg Elar Kraav 87 TÜ ASK
-105kg Erki Sloog 86 TÜ ASK
-105kg Erkki Hirsnik 82 TÜ ASK
-105kg Margus Põldoja 66 TÜ ASK
-105kg Rait Sagor 90 SK Sparta
-105kg Risto Sappinen 76 SK Sparta
KAALUKLASSID MEESTE -120;+120
-120kg Eero Laasner 68 Märjamaa SK
-120kg Henry Piralli 92 SK Reval-Sport
-120kg Kaido Leesmann 69 SK Reval-Sport
-120kg Madis Pool 92 Märjamaa SK
-120kg Marek Keerand 78 SK Sparta
-120kg Rain Karu 76 TÜ ASK
-120kg Taavi Pehme 83 TÜ ASK
-120kg Tambet Artma 88 TÜ ASK
-120kg Tõnu Sepp 55 SK Sparta
-120kg Ulvar Vahter 94 SK JõuMees
-120kg Viljar Vaher 79 TÜ ASK
+120kg Günter Koovit 76 SK Reval-Sport
+120kg Igor Liivanurm 68 SK Sparta
+120kg Kaur-Mikk Pehme 88 TÜ ASK
+120kg Olavi Jalak 83 SK Sparta
+120kg Siim Rast 88 SK Reval-Sport
Võistkondlik arvestus
Naised:
SK Sparta
SK Reval-Sport
TÜ ASK
Mehed:
Märjamaa SK
SK Reval-Sport 1
SK Reval-Sport 2
SK Sparta 1
SK Sparta 2
TÜ ASK 1
TÜ ASK 2
ENNUSTUSVÕISTLUS ON ALANUD!
Topic: Ebaaus oma tervise suhtes
Dopingu tagajärjed: vuntsidega naised ja suguvõimetud mehed
Hoiatus dopingutarvitajatele: keelatud ainete kasutamine ei ole ebaaus mitte ainult konkurentide, vaid ka oma tervise suhtes, kuna see võib tuua kaasa pöördumatud tervisekahjustused või lõppeda surmaga.
Lyle Martin Alzado elas suurepärast elu. Ta mängis Ameerika jalgpalli ühes USA enim tasustatud spordiliigas NFL ning tema intensiivne ja kohati lausa hirmuäratav mängustiil lõi talle austusväärse kaitseliinimängija kuvandi. Karjääri lõpetanuna kukkus aga kõik kokku – tal diagnoositi ajukasvaja ja ta suri vaid 43-aastasena. Surm on vahel ebaõiglane ja võtab meie kõrvalt inimesi sõltumata vanusest, rassist, soost ja eluviisidest, kuid Alzado hävitas ennast ise. Alguses teadlikult, pärast sõltuvusest.
Alzado oli tuntud ka ühe esimese suure nimena, kes tunnistas Sports Illustratedi veergudel anaboolsete steroidide kasutamist. Ta elu oli muutunud kohutavaks.
«Alustasin anaboolsete steroidide kasutamist 1969. aastal ega lõpetanudki. Olin sõltuvuses, vaimselt sõltuvuses. Nüüd olen haige ja hirmul. 90 protsenti sportlastest, keda tean, kasutavad seda jama. Me ei olnud loodud sündides kaaluma 140 kilo ja hüppama 9,1 meetri kõrgusele, kuid steroidid panid mind paremini mängima. Muutusin väljakul vägivaldseks ja tegin asju, mida teeb ainult hull inimene. Ükskord kriipis üks mees kogemata mu autot ja peksin ta vaeseomaks,» rääkis Alzado enne surma.
«Aga vaadake mind nüüd, mu juuksed on läinud, ma räägin kokutades ja kõndides vajan kellegi abi. Lisaks on mul probleeme mäluga. Minu viimane soov oleks, et keegi teine ei sureks nõnda nagu mina,» lisas Alzado.
Sellistest lugudest hoolimata ei lakka atleedid keelatud aineid kasutamast. Mõnest vahelejäänud jalgratturist kuuleb maailm peaaegu iga päev, teiste spordialade esindajatest samamoodi.
SA Eesti Antidopingu kodulehel on selgelt kirjas keelatud ainete kasutamise võimalikud halvad tagajärjed. Anaboolsed steroidid, mille hulgas ka stanosolool, mille tarvitamise tõttu said võistluskeelu kulturist Argo Ader ja sprinter Žanna Vladimirova, võib tuua sportlasele kohutavaid tagajärgi.
Hullematest kõrvalnähtudest võib meestel esineda näiteks munandite kahanemist, suguvõimetust ja rindade suurenemist, mis ei pruugi taastuda. Naistel võib ära jääda menstruatsioon, tekkida liigne karvakasv või kiilaspäisus.
Mitme sportlase karjääris komistuskiviks saanud erütropoetiin (lühidalt EPO) võib aga kaasa tuua eriti hulle tagajärgi. SA Eesti Antidopingu veebilehel seisva info põhjal toob EPO kaasa vere paksenemise, mis võib tekitada ummistused ehk trombid. Veresoonte ummistumise tagajärjel võib tekkida südame-, kopsu- või ajuinfarkt, mis halvemal juhul lõppeb surmaga.
Karjääri jooksul kolm korda keelatud ainetega (metaaniga) vahele jäänud kulturist ja eluaegse võistluskeelu saanud Marek Kalmus, kes tohib nüüd võistelda ainult teatud liigades, ei osanud öelda, miks mõned sportlased keelatud ainete manustamisega üle piiri lähevad.
«Inimesed on erinevad, erinev on ka psüühika, mis on mõnel nõrgem kui teisel. Võib-olla on see põhjus, miks mõned ei suuda lõpetada ja aina rohkem seda jama endasse pumpavad,» arutles Kalmus. «Eriti mõttetu on muidugi see, kui lihtne jõusaali jõmm, kes kunagi mitte kuskil võistelda ei plaani, kasutab neid aineid. Sellest ei saa ma absoluutselt aru.»
«Profitasemel on raske teemat kommenteerida. Tean, et mõned mehed kasutavad maksimaalsetest doosidest rohkem kui kümme korda suuremaid,» jätkas Kalmus, kelle sõnul pole tema tarvitatud ained tervisele kuidagi halvasti mõjunud, kuid ta teab, et nii mõnedki kulturistid on sellega oma elu ära rikkunud. «Põhjuseks on see, et kasutatakse väga tugevatoimelisi steroide, ja mitte väikestes kogustes, lootes kiiresti kolliks kasvada. Maailmas on olnud mitmeid, kes isegi maha surnud, kuid selle põhjuseks pole kordagi toodud steroide, vaid pigem diureetikume, mis muidugi ka dopinguainete nimekirjas.»
SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, dotsent Kristjan Port lükkas aga ümber väite, et suurtarbijaga võrreldes aineid üsna vähe manustav sportlane oma tervist ei riku.
«Dopinguainete olemuseks on arenguhüppe stimuleerimiseks ületada kordades meie normaalseid bioloogilisi tasemeid – seega on kogused alati liiga suured, ulatudes tuhandekordseteks ja enam. Seetõttu ei ole vahet, kas kasutaja on nii-öelda väiketarbija, sest ta kasutab alati ebatavaliselt suuri koguseid,» kommenteeris Port. «Terviserisk suureneb peamiselt koos kordade arvuga. Ja enamikul juhtudest ei piirdu esmakasutaja ühe korraga, sest ta soovib saavutatud edu kas hoida, korrata või suurendada. Mõnel juhul on esmakasutaja isegi suurema riski kandja, kuna tema puhul pole veel teada, kuidas suured hormoonikogused mõjuda võivad,» lisas Port.
Oliver Lomp
Postimees.ee