Search Results for 'Esta Pilt'
-
Search Results
-
In reply to: kõht
minu arvamist mööda on selle foorumi peamiseks esmärgiks läbi diskussioonide välja selgitada tõde, mis aitaks muuta treeningu/toitumise effektiivsemaks ja loogilisemaks.It’s possible that because of the angle more stress is being applied to a certain area of the muscle, which is often a result of that part of the muscle being stretched more, causing micro trauma in that specific area. However, this means absolutely nothing in regards to muscle growth and development.
Foorumi eesmärk on tõesti see mida sa ütlesid. Aga samas ei tasu alati oma mõtetest/arvamustest kahe käega kinni hoida. Tõesti kõhulihaste puhul on tegemist ühe lihasega, aga seda lihast annab erinevate harjutuste abil erinevate nurkade alt mõjutada.
Ma olen ka sadu tarku artikleid lugenud, mis puudutab kõhulihaste treenimist, aga ajapuudusel ei jõua ma neid kahjuks siia kirja panema hakata.
Kõik need faktid ei pruugi ka alati tõesed olla. Teaduslikke uuringuid teevad mitmed asutused ja sageli jõutakse kahjuks/õnneks erinevate resultaatideni.
Mõttetu on vaielda teemade üle, kus ei ole absoluutset tõde. Selle energia võiks hoopis rakendada saalis trenni tehes.
Edu!
Kahjuks või õnneks tuleb nentida, et tõesti antud küsimuses on lõplik ja absoluutne tõde olemas. Teaduslikke uuringuid teevad küll erinevad asutused, kuid pole ühtegi uurnigut, mis tõestaks, et kõhulihase ülemist ja alumist osa on võimalik eraldi treenida või harjutuse käigus ühele osale lihasest suuremat koormust kui teisele avaldada.
Kõhulihaste treenimise kohta on netis muidugi kolossalne kogus artikleid. Olen ise samuti neid usinalt uurinud ja pole kusagilt leidnud teaduslikku tõestust kõhulihase ühtsuse teooria ümberlükkamise kohta. Kui olen olnud silmaklappidega hobune, siis avage mu silmad.
Mõned vastused. Compu kõhulihaste alumisel osal on lihtsalt paksem rasvapolster, kui ülemisel. Seega ainus võimalik kõhulihas terviklikult nähtavale tuua on karm ja tasakaalustatud dieet.
St jälle peab kordama et kõhulihas on ühtne lihas, aga õlalihased koosnevad kolmest erinevast osast. Piltlikult öeldes on kõhulihas terve vorst, deltalihased aga kolm väikest viinerit, mis omavahel sabapidi seotud. Pole mõtet vorsti asja eest teist taga viilutama kukkuda.
Ma pole samuti ühtegi kulturisti näinud, kellel kõhulihaste alumine osa on ülemisest märgatavalt kehvem. Küll on seda tendentsi täheldanud pea kõigi muude lihaste puhul, mis koosnevad mitmest osast.
et siis piimatooted on üks peamisi proteiiniallikaid sealhulgas piim ja pett…
piimatoodete raamatust olen lugend et väga rasvavaesed piimatooted näiteks alla 2,5 % piima valgud ei imendu et situd lihtsalt välja väärtuslikuld valgud läävad kaotsi. 2,5 on isegi madalarasvasisaldusega ja rasvavaba piim on suht mõttetu esiteks liigakallis ja pealegi võimalik et see valk ei imendu kuna liiga vähe rsva saad. see on aind profidepuhul mõistetav et süüaxe rasvavabu tooteid enne võistlusi mõni kuu. pealegi piim on maitsvaim jook peale vee. pakk annab 29 grammi valku. vanasti lasti peale trenni ja ka muul ajal pakk petti ära saadi 30 grammi rasvavavaba valku…et vaata mis amazonist piima kohta leidub!
Markus Rühl soovitab – joo kaloreid. (1)
joker
09-12-04 08:14
Flex
„Kui pean seminare, siis on seal palju noori kulturiste, keda huvitab kui palju nad peaksid sööma, et kasvada. Siis ütlen neile , et üks lihtsam tee, mis teha on juua kaloreid. Noortele kulturistidele on piim üks parimaid valikuid – proteiini shaked on samuti suurepärased. Nende joomisel ei pea sa ennast pidevalt painama mõttega, et kui palju ma pean seda va kanarinda mugima iga päev, seega saad sa konsentreeruda teistele tähtsatele asjadele kulturismis. Piimaga on see lihtne. Kalkuleeri välja kui palju proteiini ja kaloreid peaksid sa päevas tarbima – ütleme nii, et sa vajad 200g proteiini ja üldse kokku 4000 kalorit. Et seda saavutada järjepidevalt, joo kaks liitrit rasvata piima iga päev. See on lihtne ettevõtmine ja sa saad sellest juba 70g proteiini ja 720 kalorit. Kui sa aga vajad rohkem kaloreid iga päev, siis joo lihtsalt piima kus on ka natuke rasva.“
<http://www.amazon.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=2005&top=top.lime>
Millist piima valida …
koostanud M.M.
22-10-03 09:38
super – piim
Põlvepikkunegi teab, et piim teeb terveks ja tugevaks. Milles piima imettegev vägi tegelikult seisneb, teatakse siiski napilt. Ning jäädakse teinegi kord piimaleti ees nõutuks, otsides hulga värviliste pakendite seas seda kõige õigemat.
Loomulikult on toidu juures tähtis maitse ja maitsed on erinevad, nii kui ka inimesed ise. Hea on siiski teada, et näiteks kaltsiumi saamiseks pole vahet, kas juua piima, kefiiri, petti või jogurtit. Ning see, et tohtrid soovitavad luuhõrenemisest hoidumiseks, kaunite juuste ja tervete hammaste nimel iga päev vähemalt paar-kolm klaasi piima juua, ei tähenda seda, et kasvõi vastu tahtmist tuleks manustada just nimelt rõõska piima. Isegi siis, kui see ei maitse ja lemmikjook on hoopiski jogurt. Ning et kefiiri sekka moosi segades ei valmi mitte kodune jogurt, vaid üksnes kefiiri-moosijook.
Peale ühiste heade omaduste on iga piimatoode siiski mõnevõrra teisest erinev, sest igaühel on oma kindel tekkelugu, valmistusviis ning ainuomane koostis.
RÕÕSAPIIMATOOTED
• Toorpiim
Töötlemata piim on väärt toiduaine, sest selle biokeemiline koostis (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed) on säilinud muutumatul kujul. Heade ja kasulike bakterite kõrval tunnevad end toorpiimas aga mõnusasti ka kurjad bakterid, seepärast on hea teada, kust ja kelle käest piima osta. Kui lehm on terve ja lüpsja hoolikas, siis ohtu pole.
• Pastöriseeritud piim
Pastöriseerimise käigus kuumutatakse piima 72 kraadi juures 15 sekundit, selleks, et pikeneks piima säilivusaeg ja häviksid tervisele ohtlikud mikroobid. Koos kuumutamisega kaotavad oma aktiivsuse piimas olevad ensüümid ning kaob loomulik bakterivastane toime mistõttu muutub piim bakteritele paremaks kasvu- ja arengukeskkonnaks. See ongi põhjus, miks pakipiim ei lähe hapuks vaid rikneb.
Kuumutamisel hävib ka osa piima vitamiinidest.
• Kõrgpastöriseeritud piim
Neli kuud pika säilivusajaga piim ei ole kunstpiim ega konservantidega rikutud kaup, nagu mõnikord arvatakse, vaid niisama hea lehmapiim kui kõik muu, ainult et seda on kuumutatud mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all 135-150 kraadini. Kõrgpastöriseerimisel tekib piimal spetsiifiline maitse, mis ei pruugi kõigile meeldida. Suurel kuumusel hävivad paratamatult kõik piimas leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, samuti muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine. See-eest on tänu kauasäiliva piima olemasolule värske kohvipiim hommikul võtta ka neis kodudes, kus külmkappi pole või kus poodiminekuks leiab mahti kord kümne päeva jooksul.
HAPUPIIMATOOTED
• Jogurt
Jogurti sünnimaa on Türgi. Aegade jooksul on jogurtiga tohterdatud kõhuhädasid ja unetust, jogurtijoomist on peetud isegi igavese nooruse säilitamise saladuseks.
Jogurti valmistamisel lisatakse piimale bakterijuuretist, mis on kahe piimhappebakteri – Strptococcus thermophilus ja Lactobacillus bulgaricus – segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomiühendeid.
Inimese organism omastab jogurtis olevaid kasulikke aineid hõlpsasti, sest piimhappebakterid on selleks teinud ära suure eeltöö. Jogurti mikroobid rikastavad seedekulgla mikroobikooslust, eriti oluline on see seedehäirete ja antibiootikumravi puhul (antibiootikumid hävitavad tõvetekitajatega koos ka vajalikud bakterid). Jogurtijoomine pidurdab tõvestavate bakterite kasvu ja arengut nii suuõõnes kui soolestikus.
• Kefiir
Kefiir (e keefir) on pärit Kaukaasiast, kus seda õige ammustel aegadel valmistati kitsemaost tehtud kotis.
Keefiri valmistamisel kasutatakse juuretist, mis sisaldab piimhappebakterite kõrval ka pärme ja äädikhappebaktereid, mistõttu lisaks piimhappele moodustuvad keefiris ka alkohol (kuni 0,6%), süsihappegaas ja lenduvad happed. Kefiiri juuretises olevad bakterid toodavad B-rühma vitamiine.
Kefiir on karastav, ergutava toimega, soodustab seedeelundite tegevust, korrastab soolestiku mirkofloorat ning sobib seetõttu hästi dieettoiduks.
• Pett
Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Teiste piimasaaduste hulgast tõstab peti esile tema väike rasvasisaldus: klaasitäis petti annab kõigest 60-70kcal, seejuures on kaltsiumi petis vaid veidi vähem kui tavalises piimas (220 mg klaasis, piimas 240 mg). Peti teine hinnaline omadus on suur letsitiinisisaldus. Inimene vajab letsitiini mitmel otstarbel: rakumembraanide koostisosana, aju normaalseks talitluseks ja vitamiini B 4 varude täiendamiseks. Letsitiin oli mõne aasta eest tervisliku toitumise kõmuteemasid, lisandtoiduainena on aine väga populaarne. Kapslite või tablettide neelamise asemel võiks vabalt juua petti:mõnusam, odavam ja sisaldab letsitiinile lisaks veel muudki tarvilikku.
• Hapupiim
Müügil on mitmeid hapupiimasorte, neid toodetakse põhiliselt ühtse tehnoloogilise skeemi järgi. Kasutatakse veidi erinevaid juuretisi, mistõttu ka hapnemine toimub erinevatel temperatuuridel.
• Viili
Soomest pärit hapupiim, mida seal on valmistatud juba üle-eelmisel sajandil. Viili valmistamiseks piim pastöriseeritakse, kuid ei homogeniseerita, st ei peenestata selles olevaid rasvakerakesi. Nii kerkib viili pinnale hõrgutav koorekiht. Viili juuretis sisaldab eriomaseid piimhappebaktereid ja viili hallitust. Viilit hapendatakse topsides 18-20 kraadi juures 18 tundi. Viilihallitus annab pinnale kerkinud koorele sametise ilme.
• Atsidofiilhapupiim
Atsidofiilhapupiima ehk A-piima valmistamisel segatakse piima sekka soojalembelist piimhappebakterit Lactobacillus acidophilus. Atsidofiilpiim ergutab maomahla ja teiste seedenõrede eritumist, soodustades sellega seedimist. A-piim on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja pisut ka antibiootilise toimega ühendeid. Jook ergutab organismi kaitsesüsteemi kuuluvate õgirakkude aktiivsust ja seepärast kasutatakse atsidofiilpiima ka raviotstarbel.
• Gefiluskefiir
Gefiluskefiir ja -hapupiim on rikastatud samanimelise bakteriga ning koos atsidofiilhapupiimaga kuulub probiootiliste toodete hulka, mis on tulevikusuundumus tervislike toiduainete tootmises.
Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis mõjutab soodsalt inimorganismi mikrofloorat ja parandab tervislikku seisundit.
Niisugused bakterid korrastavad seedkulgla mikroobidekooslust ja hoiavad ära ning leevendavad selle kaudu kõhuhädasid, parandavad piimasuhkru omastamist, suurendavad B-vitamiinide imendmist, kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist ning tugevdavad üldist immuunsüsteemi. Tervistavate probiootiliste bakteritega piimatooted takistavad tõvestavate bakterite arengut kaudselt sel viisil, et kasvukohad on soodsate bakterite poolt hõivatud ning oseselt sel moel, et eritavad kahjulikke baktereid hävitavaid aineid. Niiviisi paranevad soolenakkused kiiremini, lüheneb kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja pidurduvad soolestiku kasvajate tekkimise eeldused
Piim
Mikk-Alvar Olle (tõlk. Flex)
28-01-03 12:09
Rasvatu või madala rasvasisaldusega piima joomine on lihase arengu seisukohast väga tähtis, kuna liitris piimas on üle 30 grammi proteiini. Piim on kasulik, sest temas sisaldub lisaks proteiinile ka kaltsiumit, A, D ja B vitamiine ning magneesiumit.
Piim on kahtlemata oma hinda väärt. Ühes klaasitäies on 9 grammi proteiini ja 30% inimese päevasest kaltsiumivajadusest. Müüt, nagu oleks pastöriseerimata rasvane piim kasulikum, on vale. Piima töötlemisel rasvatuks säilivad absoluutselt kõik vajalikud ained. Rasvasel piimal on väga kõrge rasvasisaldus, mille suuremas osas moodustab küllastunud rasvad. Niisiis tuleks kindlasti eelistada rasvatut või vähese rasvasisaldusega piima (rasva kuni 1%).
Võistlusteks valmistumisel tuleb olla ettevaatlik, sest rasvatus piimas on umbes 90 kalorit ja 13 grammi süsivesikuid. Seetõttu tuleb siis piimaga rahulikumalt ümber käia.
Siiski kaaluvad piima positiivsed küljed negatiivsed mitmekordselt üle.
Joo rasvatut piima (külma ja sooja)söögi kõrvale või tee sellega proteiinisheike. Lisa piima natuke vanilliekstrakti või sega teda oma lemmikpuuviljaga, et anda piimale paremat ja huvitavamat maitset.
Piim
M.M.
30-03-04 14:24
1. Piim
Imetajad eritavad oma järeltulijate toitmiseks piima. Piim on väga hästi tasakaalustatud toitainete segu, mille esmane ülesanne on noore organismi täielik varustamine vajalike toitainetega ja tema kaitsmine võimalike infektsioonide eest. Imetajate piima koostis erineb väga suurel määral. Selleks, et oma järeltulijaid vajaliku energiaga varustada, on näiteks vaalade ja delfiinide piima rasvasisaldus suurem kui 40%, elevandipiima keskmine rasvasisaldus on 20% ja põhjapõdral üle 15%. Lehma ning inimese piima rasvasisaldus on oluliselt madalam, ligikaudu 4%. Inimene lüpsab lehmade, pühvlite, kitsede ja lammaste piima ning kasutab seda toidulaua olulise osana. Sarnane piima koostis inimesel ja lehmal teeb piima eriti väärtuslikuks. Piisava ja sobiliku suhtelise sisaldusega makrotoitainete kõrval on piimas esindatud ka vajaminevad mikrokomponendid, mis tagavad organismi normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku endokriinsüsteemi töö ja ainete transpordi.
Lehmad toodavad tunduvalt rohkem piima, kui nende järeltulijad vajavad ning inimene on seda enda huvides juba väga kaua ära kasutanud. Aretusprogrammidega on õnnestunud lehmade poolt toodetava piima kogust ja kvaliteeti oluliselt suurendada. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 87,3% vett ja 12,7% kuivainet, mis omakorda koosneb keskmiselt 3,9% rasvast, 3,2% valgust, 4,7% piimasuhkrust ehk laktoosist ja 0,9% moodustavad mineraalained ja vitamiinid. Komponendid esinevad piimas erineval füüsilisel kujul, näiteks lahustunud laktoos, kolloidsed valgud ja vees emulgeeritud lipiidid.
Piim ja piimast valmistatud tooted, nagu või, juust, jogurt, kohupiim ja koor on väga väärtuslikud toiduained ning sisaldavad palju toitaineid. Piim ja piimatooted ei ole mitte ainult kvalitatiivselt väga kõrgeväärtuslikud, vaid ka väga tundlikud.
2. Piimarasv
Piimas sisalduvaid lipiide nimetatakse ühiselt piimarasvaks. Rasv esineb piimas valgulise kilega kaetud rasvakuulikestena, mille läbimõõt on väga erinev ja kõigub piires 0,1 kuni 20 mm. Kuna piimarasv on kergem kui piima ülejäänud koostisosad, siis tõuseb see seismisel pinnale ja piim kattub pinnalt koore kihiga. See protsess on küllaltki kiire ja sellega peab alati arvestama piimaproovide võtmisel, et saada objektiivset informatsiooni piima koostisest, mis on reeglina piima eest maksmise aluseks. Juba mõnetunnisel seismisel võib piima alumises ja ülemises kihis olla rasvasisalduse vahe üle ühe protsendi. Segamata õhtuse lüpsi piimast hommikul proovi võttes on tavaline olukord, kus piima alumises kihis on rasvasisaldus 0,5- 1,0% ja ülemises kihis 6,0-6,5%. Lisaks kleepuvad rasvakuulikeste külge ka bakterid ja somaatilised rakud ning tõusevad koos rasvaga samuti piima pinnale. Piimarasv on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisema koostisega, sisaldades mitusada erinevat rasvhapet, millest enamuse sisaldus on väga väike. Nende toime on väga erinev. Nii on teada, et osa neist takistavad haigustekitavate mikroobide arengut. Nende hulgas on ka asendamatud rasvhapped arhhidoonhape ja linoleenhape, mis on vajalikud närviraku ülesehitamisel. Bioloogilisest seisukohast on tegemist toitainega, mis annab suurel hulgal energiat. Piimarasv on kõige kergemini seeditav rasv, sest esineb juba algselt emulgeeritud kujul. Piimarasva seeditavus on kuni 99%.
Piima rasvasisaldus on piimatööstuse seisukohast kaubandusliku ja tehnoloogilise tähtsusega. Piimas sisalduva rasva mõõtmiseks kasutatav etalonmeetod on Rose-Gottliebi meetod, mille puhul piimale lisatakse alkoholi ja ammoniaaki. Alkoholi toimel valgud sadestuvad ja vabaneb rasv. Ammoniaak lahustab valgud ning seejärel toimub rasva eraldamine, mis kaalutakse. Seda meetodit kasutatakse piima ja mitmete piimatoodete rasvasisalduse määramiseks. Sedalaadi ekstraheerimistehnikad on aeganõudvad ja kulukad. Igapäevaseks piima rasvasisalduse määramiseks on püütud leida kiiremaid meetodeid. Esimesed kiired ja majanduslikult ökonoomsed meetodid olid butüromeetrilised meetodid. Sedalaadi meetodeid piima rasvasisalduse määramiseks on mitmeid, kuid neil kõigil on sama põhimõte ning neid on võimalik kasutada mitte üksnes piima, vaid ka piimatoodete rasvasisalduse määramiseks. Gerberi meetodi puhul pipeteeritakse butüromeetrisse kindel kogus piima ja töödeldakse seda väävelhappe ja amüülalkoholiga. Kontsentreeritud väävelhappe ja piimas sisalduva vee segunemisel tekib soojus, mis aitab proovis sisalduvat piimavalku lagundada. Rasva vabanemisele on abiks amüülalkohol. Seejärel tsentrifuugitakse butüromeetrit standardtingimustes. Pärast butüromeetri sisu soojendamist vesivannil loetakse proovi rasvasisaldus vahetult butüromeetri gradueeritud osas.
Seega võib rasvasisalduse analüüsimises täheldada kahte ajaloolist perioodi: gravimeetriliste, tänini kasutusel olevate meetodite väljatöötamine ning igapäevaste butüromeetriliste meetodite väljatöötamine. Viimatinimetatut kasutati piima kvaliteedikontrollis alates 1900-ndate aastate algusest kuni 1960-ndate aastate lõpuni.
Tänapäeval kasutatakse laialdaselt erinevaid analüsaatoreid. Analüsaatorid vajavad aga kalibreerimist ning analüsaatorite kalibreerimiseks vajalikke standardeid saadakse siiani Rose-Gottliebi meetodit kasutades.
3. Valgud piimas
Inimese toitumisest ja piimatoodete tähtsusest rääkides on valgud kõige väärtuslikumad piimas sisalduvad toitained. Vaatamata sellele, et erinevaid lämmastikühendeid on piimas väga palju, grupeeritakse neid siiski kolmeks põhiliseks rühmaks; kaseiinid, vadakuvalgud ja mittevalguline lämmastik (mvl).
Uurimused on näidanud, et umbes 76% lämmastikuühenditest moodustab kaseiin; 18% läheb vadakuvalkude ja 6% mvl arvele. Juustude valmistamisel kasutatav kaseiin on piimas kaltsiumkaseinaat-kaltsiumfosfaatkompleksina, mis seob tugevalt vett ja mille esmane ülesanne on tagada kasvav organism kehavalkude ülesehitamiseks vajalike aminohapetega. Suure bioloogilise tähtsusega on piimas sisalduvad vadakuvalgud. Kaseiin kasutatakse juustu valmistamisel ära, vadakuvalgud ja mvl seevastu lähevad selle protsessi käigus kaduma. Oma kasulike omaduste tõttu pakuvad vadakuvalgud erilist huvi ning neid on vadakust võimalik ultrafiltreerimist rakendades eraldada.
Mvl koosneb madala molekulmassiga lämmastikust, millest umbes poole moodustab karbamiid, ülejäänu kreatiin ja vabad aminohapped.
Nimetatud asjaolud koos kiireid tulemusi andvate instrumentaalmeetodite olemasoluga on tekitanud olukorra, kus piima valgusisaldus on kujunenud üheks kvaliteedinäitajaks, mida võetakse talunikele piima eest maksmisel üha enam aluseks. Erinevalt rasvast ei tõuse valk kunagi piima pinnale, vaid jääb piimas ühtlaselt jaotunuks.
Valgud on suure molekulmassiga keerukad orgaanilised ained, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku ja lämmastikku. Lisaks võivad valgud sisaldada ka väävlit, fosforit ja muid elemente. Valgumolekulid koosnevad aminohapetest. Erinevatest aminohapetest moodustuvate valkude nimekiri on väga pikk.
Kõikide valkude puhul on ühiseks nimetajaks suhteliselt muutumatu proportsiooniga lämmastikusisaldus. Selle baasil arendas Taani keemik Kjeldahl 19. sajandil välja klassikalise etalonmeetodi, mida siiani edukalt valgusisalduse määramiseks kasutatakse. Kjeldahli meetodi puhul töödeldakse piima kontsentreeritud väävelhappe ning kaaliumsulfaadiga, mida kasutatakse keemistemperatuuri tõstmiseks. Katalüsaatorina kasutatakse selle reaktsiooni puhul vasksulfaati. Reaktsiooni käigus põletatakse orgaaniline aine ning toimub lämmastiku muundumine ammooniumsulfaadiks.
Pärast reaktsiooni toimumist lastakse kolbi sisul jahtuda ja muudetakse see kontsentreeritud naatriumhüdroksiidi lisades leeliseliseks. Reaktsiooni käigus moodustunud ammoniaak vabaneb valgulisest lämmastikust, destilleeritakse ning määratakse tiitrimise teel kindlaks selle hulk.
Sel moel saame proovis sisaldunud üldlämmastiku hulga, mille baasil arvutatakse välja proovi üldvalgu sisaldus. Kvaliteedipreemiate maksmisel võtab suurem osa riikidest aluseks valgu üldkoguse.
4. Piimasuhkur ehk laktoos
Vee kõrval on laktoos põhiliseks piimakomponendiks, mis on keskmiselt 4,7%. Laktoos üks olulisematest imetajate piimas sisalduvatest süsivesikutest. Sellest tulenevalt on imetajate piim peamiseks laktoosi, ühe kõige levinuma loodusliku disahhariidi allikaks. Piimas esineb laktoos lahustunud kujul. Laktoos annab umbes 30% piimaga saadavast energiast. Koos mineraalainetega tekitab laktoos piima osmootse rõhu ja kuna see on seotud ka vere osmootse rõhuga, siis ei saa laktoosisisaldus terve lehma piimas palju muutuda.
Vähesel määral esineb piimas ka monosahhariide glükoosi ja galaktoosi. Laktoos soodustab kaltsiumi omastamist organismis.
Piimas sisalduvad süsivesikud on oluliseks toitaineks piima hapnemist põhjustavatele bakteritele, mis arenevad toatemperatuuril ning on süsivesikute allikaks jogurtite ja juustu valmistamise protsessi käivitamiseks vajalikele juuretiste bakteritele, mille tegevuse tulemusel laktoos muutub piimhappeks.
Juustu valmistamisel jääb küllalt suur kogus piimasuhkrust kasutamata ning kuna tegemist on lahustuva ainega, siis läheb see vadakusse. Viimastel aastatel on vadakuvalkusid hakatud ultrafiltreerimist kasutades eraldama ning ka laktoos kogutakse vadakust kokku ning hüdrolüüsitakse glükoosiks/galaktoosiks, mida kasutatakse magusainena kondiitritööstustes. Laktoosi kasutatakse ka farmaatsiatööstuses ravimite katmiseks glasuuriga.
Kõige levinumaks meetodiks, mida piimas sisalduva laktoosi- ning samuti rasva- ja valgusisalduse määramiseks kasutatakse, on määramine infrapunaste analüsaatoritega. Kuna tegemist ei ole standardmeetodiga, sõltub selle abil saadud tulemuste täpsus sellest, kui korrektselt on toimunud selle kalibreerimine standardmeetodi baasil. Laktoosi määramise standardmeetod on polaromeetriline- ja gravimeetriline meetod.
5. Mineraalained piimas
Lehmapiim sisaldab mineraalaineid keskmiselt 0,7% ja selles leidub enamus organismile vajalikke mineraalaineid. Piim on hea kaltsiumi, fosfori, kaaliumi, tsingi, joodi ja seleeni allikas. Kogu piimas olev kaltsium on inimesele omastatav. Suhteliselt vähe esineb piimas rauda, magneesiumi, vaske ja floori. Mineraalained reguleerivad organismis happe-aluse tasakaalu, aitavad säilitada kudede struktuuri, reguleerivad osmootset rõhku ning vahendavad toitainete transporti. Nad on vajalikud paljude ensüümide toimimiseks ning kuuluvad piimas sisalduvate vitamiinide koostisse. Toksilised ühendid plii, kaadmium ja elavhõbe satuvad piima põhiliselt loomasöödast ja ümbritsevast keskkonnast, kuigi valdav osa nendest ladestub lehma organismis ja ei jõua piima. Radioaktiivseid strontsiumi ja joodi isotoope leidub piimas väga väikestes kogustes.
6. Vitamiinid ja ensüümid piimas
Vitamiinid ja ensüümid on olulise tähtsusega ainevahetusprotsessis. Vitamiinide puudusel organismis tekib avitaminoos. Piimas esineb kõiki tuntud vitamiine, eelkõige A, B ja D vitamiini. Piimas esinevatest ensüümidest peab eriti tähelepanu pöörama lipaasile, mis lõhustab piimarasva ja võib põhjustada piima mõrkjat maitset ja lõhna. Külmumispunkti lähedased jahutustemperatuurid ja piima temperatuuri sage muutus suurendavad lipaasi mõju. Lipaasi toimet suurendavad ka liigse võimsusega tsentrifugaalpumbad piima vastuvõtul ja ümberpumpamisel, kahjustades rasvakuulikesi ümbritsevat valgulist kilet.
7. Vesi piimas
Vesi on koguseliselt piima suurim koostisosa. Vee ülesandeks on piimas sisalduvate ainete hoidmine lahustunud, emulgeerunud ja suspenseerunud kujul. Selline piima koostiskomponentide jagunemise viis tagab nende hea kasutamise organismi poolt. Samal ajal on piima suur veesisaldus ka piima suhteliselt lühikese säilivusaja ja kiire riknemise põhjuseks.
8. Piima erikaal ja külmumistäpp
Piima erikaal on sõltuv selles esinevate ainete vahekorrast ja hulgast. Kõrge rasvasisaldus vähendab erikaalu, samas kui kõrge valgu-, piimasuhkru- ja mineraalainete sisaldus suurendab erikaalu. Lehmapiima keskmine erikaal on 20 oC juures vahemikus 1028 kuni 1035 kg/m3. Liiter piima on seega raskem kui liiter vett ning kaalub keskmiselt 1,033 kg. Kui piimale lisatakse vett, siis väheneb erikaal märgatavalt. Piima erikaalu mõõtmine on lihtsaim viis suuremal hulgal lisatud vee kindlaksmääramiseks.
Piima külmumistäpi kindlakstegemisega saab täpsemini tõestada piimale vee lisamist, selle võltsimist. Tänu piimas esinevatele lahustunud koostisosadele, nagu piimasuhkur ja mineraalained, on piima külmumistäpp madalam kui vee oma.
See on üksikutel lehmadel umbes -0,512 kuni -0,545 °C. Kui piimale lisatakse vett, tõuseb külmumistäpp märgatavalt ja läheneb vee külmumistäpile, s.o. 0 °C.
9. Kvaliteetse piima tootmine
Puhtast udarast lüpstav piim ei sisalda olulisel määral baktereid. Vaatamata sellele, et lüpsikeskkonna ja seadmete teatud saastumine bakteritega on möödapääsmatu, peaks bakterite üldarv headele hügieeninõuetele vastavas jahutatud piimas jääma siiski alla 10 000 bakteri/ml. Juhul kui bakteriarvul piimas lastakse olulisel määral suureneda, võib see tuua endaga kaasa rasvade, valkude ja piimasuhkru lagunemise, millega omakorda kaasneb kõrvalmaitsete tekkimine.
In reply to: Tuleviku-kulturistid
nurmsalu tundub päris norm piltide peal, arvestades ka vanust. viimane mees on ka paras põkk, pähkel teisel säune jurakas otsas
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>In reply to: Avatarid
Avatare SAAVAD kõik valida – minu soov on lihtsalt see, et asjalikumad inimesed, kes hooga kaasa löövad ja ennast tõestavad mingil moel, saaks premeeritud – preemiaks siis avataripilt, mis neile just kõigerohkem peaks meeldima.Asjad ei tohiks olla niisama endastmõistetavad, et näe mujal antakse ja siin ei saa. Aga eks ta tõsi ole, et igal inimesel on oma arvamus asjast – antud juhul panen mina selle hala juures silma kinni ja ajan südame kõvaks ja ootan aktiivset jutuajamist – küll need postitused Teil kah täis saavad.
“>avatari peaks igaüks saama ise vahetada on minu arvamus. see 50 postituse süsteem on jama. tean tuua näidet ühest teisest foorumist kus postituse arvu järgi tuli nime alla mingi tiitel. algaja, tegija…ja veel 10 muud tiitlit. väga paljud ajasid ainult seda neile meelepärast tiitlit taga ja seetõttu sai foorumisse palju rämps postitusi, mida kellegile vaja ei ole. nüüdseks on see tiitlite süsteem sellest foorumist maha võetud ja ka foorumi risustamine enam nii aktiivne pole. hääletustulemuste järgi on enamus andnud oma hääle vaba avatari valiku poolt. seega võiks see 50 posti süsteem mahakandmisele minna.
In reply to: Suur mure kehakaaluga
Selle pikkuse juures on 64kg ju normaalne! Aga eks tähtis ole tegelikult ju siiski peegelpilt ja keha rasva%, mille järgi võiks täpsemalt öelda, kas oled vormis või mitte. Huvi pärast võiksid ära mõõta lasta ja siis mingi aja pärast uuesti, et oleks võrdlusmoment.
Endal pikkust 170, kaal 64,3kg. Nii vähe ma kindlasti ei söö (kuigi olen proovinud ka tõsist nälgimist 2 aastat järjest ja pärast tervise taastamine võttis ikka korralikult aega:(, rääkimata sellest et lihastest ei jäänud suurt midagi järele), kui sinu toiduplaan ette näeb. Hommikul võiksid julgesti rohkem süüa (ka sv), näiteks suht korralik kausitäis putru, täisterahelbeid piimaga. Seevastu õhtupoole tarbi valke-ise näiteks söön peale trenni lahjat kohupiima (või rasvatut kodujuustu tomati-kurgiga)+mingi tee (ja ei midagi muud!)
Aga vahel (no nii korra-paar nädalas) teen ka erandeid (näit söön jäätist või kohukest veidi, keedan pelmeeni ja panen maitsestamata jogurtit peale jms)-neid tulebki endale lubada, muidu keha harjub ära vähese ja kalorivaese toiduga, ning lülitubki “säästure?iimile”.
Rasvatut piima tarbisin ise ka tükk aega, kuni sain teada, et sellest ei omasta keha Ca-d korralikult. Kuna mul luud-liigesed saavad trennis niigi kõvasti vatti ja raksuvad igalt poolt, tarbin nüüd ikka tavalist piima-ja kusjuures vahet polegi (st et oleks kaal tõusnud vmt)
Enda koormusest niipalju, et 5-6-l päeval nädalas 7-8 trenni kokku (jõusaal+showtants)
In reply to: Avatarid
No asjad mis mujal lubatud on ei pea olema lubatud ju igalpool. Indias lüüakse varguse eest käsi maha – ma ei näe, et keegi viriseks, et miks eestis sellist asja tehaks.
Väike selgitus siis ehk 50 postitusest. Ise arvan, et kõigile pole oma isikliku avatari vaja. Vähemalt mitte kohe. Nagu sõjaväes: kõigepealt oled ikka väike suslik – roomad mudas ja teed oma näljutuskuure läbi, ennem kui saad hakata rivi ees kamandama.
See on õige, et avatar pea igas foorumis kõigile lubatud.Avatare SAAVAD kõik valida – minu soov on lihtsalt see, et asjalikumad inimesed, kes hooga kaasa löövad ja ennast tõestavad mingil moel, saaks premeeritud – preemiaks siis avataripilt, mis neile just kõigerohkem peaks meeldima.
Asjad ei tohiks olla niisama endastmõistetavad, et näe mujal antakse ja siin ei saa. Aga eks ta tõsi ole, et igal inimesel on oma arvamus asjast – antud juhul panen mina selle hala juures silma kinni ja ajan südame kõvaks ja ootan aktiivset jutuajamist – küll need postitused Teil kah täis saavad.
In reply to: DOPINGUPROOVIDE TULEMUSED?
In reply to: arnoldist
ära unusta ka fakti, et Arnoldi viimane võistlus oli 1975. aasta Mr Olympia! tugevalt treenis ta aga enne seda, seega oli see üle 20 aasta tagasi. teadus areneb iga päevaga üha enam ning on leitud palju efektiivsemaid viise ning vahendeid treenimiseks. seetõttu juba oleks väga imelik kui keegi treeniks veel nii nagu see müstiline mees. tõsi, geneetilised eeldused tal selleks alaks olid antud… seda tõestab juba see, milline ta nägi välja 17 aastaselt kui võistlema hakkas… pilte võib leida netist ning on tihti ka paljudes selle alastes ajakirjades. selles julgen kahelda, et ta päris nii noorelt hakkas süstima või tabletti neelama, küll aga tegi ta seda hiljem. tuletagem meelde, mida ta vastas hiljuti, kandideerides kuberneriks kui küsiti, et kas ta on tarbinud steroide… vastuseks andis ta lihtsalt selle, et pole kunagi üle doseerinud.
In reply to: jõutõstmine
Olin ka ise kohal ja tegin pilte, kahjuks võistlus vaenis ja olin arvestanud kella 17.00 – ni, kuid huvitavam osa algas alles peale seda, nii et absoluutsest võitjast Leesmannist pilte ei saanudki. Muidu teistest on mingi material olemas kui aega tuleb, siis töötleme ära ja paneme galerii alla välja.
In reply to: Küsimus Protein nr. 1 kohta
Kaks vahet ongi selles, kas võtta kaalus juurde või saada lihaseid juurde, sellise üliõpilase juurdevõtt nagu sa kirjeldasid, oli üldjuhul tõenäoliselt ebakvaliteetse massi lisamine, see pilt mis väljas on ilmestab seda ilusasti. Ma olen ka toidulisasid tarbides suurendanud 10 aastaga kehakaalu 40 kg, sellest 28 kg on olnud lihased, mis on küllaltki suur protsent ja aastate peale ära jagades tuleb 2,5 – 2,8 kg aastas.
In reply to: Moraaliga lugu loomadest ja nende elust
http://www.hot.ee/cazares/muinasjutt.htm
Sealt leidsin hoopis sellise loo….
Eessõna.
Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest.
Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis olmes, ravieesmärkidel või religioosetes rituaalides. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained, ninde eeskujul on sünteesitud uusi analoogilisetoimega aineid.
Sama iidne, kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus nende negatiivsete omaduste kohta:
Diogenes ehk Bakchos oli kaksikloomus. Ühelt poolt lahke ja heatahtlik, võis ta anda inimesele julgust ja jõudu toime tulla erakordsete vägitegudega, muuta ta jumalasarnaseks. Teiselt poolt võis olla aga julm ja kihutada inimese hirmsatele tegudele, muuta ta lausa pööraseks. Dionysose saatjateks ja kaaskondlasteks olid bakhandid – veinist hullunud naised. Dionysosele pühendatud rituaalid toimusid metsikus looduses. Satüürid ja menaadid tormasid ohjeldamatus ekstaasis läbi metsade ja üle mägede. Kuid ülemeeliku vabadusekstaasiga kaasnes alati brutaalne verepidu: kõik ettejuhtuvad metsaasukad rebiti tükkideks, ahnelt õgiti veriseid lihatükke. Kreeklased ja roomlased pidasid Dionysost (Bakchost) jumalaks, kes võib inimesele head teha, aga võib ta ka hukutada. (4)
Mitmed nimetatud ained kujunesid aegade jooksul laialdaselt tuntuks, suhteliselt kergesti kättesaadavaiks ja lihtsalt manustatavaiks vahendeiks, millega saab esile kutsuda mõnu- ja heaolutunde. Niisuguseid aineid hakatigi nimetama uimastus- ehk mõnuaineteks. Järjest enam vähenes nende ainete kasutamine meditsiinilistel eesmärkidel ja üha enam hakkas domineerima nende tarvitamine mõnu saavutamiseks. Uimastite kuritarvitamise levikuga teravdusid ka nende negatiivsed küljed.Kõogepealt kerkisid päevakorda uimastitest tingitud tervisehäired, teisalt aga sotsiaalsed (perekonda, kogukonda ja kogu ühiskonda haaravad) komplikatsioonid. Ninde asjaolude tõttu hakati juba üsna ammu tegema katseid roogovõimu vahenditega tõkestada või kaotada uimastusainete kuritarvitamine.
Kuivõrd enamik mõnuaineid on oma iseloomult narkoosi esilekutsuvad, hakati neid meditsiinis nimetama narkootilisteks aineteks. Isikud, kellel kujunes haiguslik tung mõne niisuguse aine reeglipäraseks kasutamiseks, hakati nimetama narkomaanideks. Narkoloogia on psühhiaatriaerialasse kuuluv arstiteaduse haru, mis käsitleb alkoholismi, narkomaania, toksikomaania ja psühhotoksiliste ainete kuritarvitamise etioloogiat, patogeneesi, profülaktikat, ravi, rehabilitatsiooni, epidemioloogiat ning nendega seostuvaid medikosotsiaalseid probleeme. (7; 3)
***
Galaktika Entsüklopeedial on alkoholi kohta öelda järgmist. See ütleb, et alkohol on suhkrute käärimisel saadud värvitu lenduv vedelik, ja märgib samas ära ka aine joobnustava toime teatud süsinikul põhinevate eluvormide jaoks.
Pöidlaküüdi Reisijuht Galaktikas mainib samuti alkoholi. See ütleb, et parim eksisteeriv drink on pangalaktika kuristusklõmakas.
See ütleb, et pangalaktika kuristusklõmaka joomise mõju on säärane, nagu löödaks teil ajud välja sidrunilõiguga, mis on keeratud ümber suure kullakangi.
Reisijuht ütleb teile ka, millistel planeetidel segtakse kõige paremaid pangalaktika kuristusklõmakaid, palju te eeldatavasti peate selle eest maksma ja millised vabatahtlikud organisatsioonid on olemas selleks, et aidata teil hiljem toibuda.
Reisijuht ütleb teile isegi, kuidas seda ise segada. Võtke mahl ühest Ol’ Janx Spirit’i pudelist, ütleb see. Valage sellesse üks mõõt vett Santraginus V meredest – oh seda Santraginuse merevett, ütleb see. Oh neid Santraginuse kalu!
Laske sellesse segusse sulada kolm kuubikut Arktuuruse Megadz inni (mis peab olema korralikult jääs, muidu läheb bensiin kaotsi).
Laske sellest läbi mullitada neli liitrit Fallia soogaasi – nende õnnelike kääletajate mälestuseks, kes Fallia Soodes mõnu kätte on surnud.
Nõristage üle hõbelusikataguse mõõt Qualactini Hüpermindi ekstrakti, mis on nii rikas kõigi pimedate Qualactini Tsoonide joovastavate lõhnade poolest, mis nii õrnalt magusad ja müstilised.
Lisage Algoli päikesetiigri kihv. Vaadake, kuidas see lahustub, laotades Algoli päikese tuld sügavale dringi südamesse.
Piserdage Zamphuori.
Lisage oliiv.
Jooge…aga…väga ettevaatlikult….
Pöidlaküüdi Reisijuhi müügiedu on üksjagu parem kui Galaktika Entsüklopeedia oma. (1: 26-27)
Narkomaania vormid.
Kasutatavate narkootiliste ainete järgi diferentseeritakse:
Oopium-, selle toimeainete morfiin- ning viimase derivaatide (heroiin-, kodeiin-) narkomaania.
Mõnede uinutite (noksiroon-, barbamüül-, etaminaalnaatrium-) nerkomaania.
Kokaiininarkomaania.
Kannabinool- (marihuaana-) narkomaania.
Mõnede psühhostimulaatorite (amfetamiin-) narkomaania.
Hallutsinogeenide (LSD-) narkomaania. (8: 110)
Ravimisõltuvuse iseärasused
A. Allikmetsa ja L. Nurmandi järgi)
Kannabis
(pot, weed, ganja, tea, reefer)
Eestis rohi, mari, kanep
Arvatakse, et india kanep (Cannabis sativa var. indica ja var. americana) on oopumi kõrval maakera vanemaid mõnuaineid, tema kasutamise kohta on säilinud andmeid Hiinast juba III aastatuhandest e.m.a. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Napoleoni Egiptuse-sõjakäigult naasvad sõdurid tõid india kanepi kasutamise kombe 9. sajandi alguses Euroopasse. Kanepi teine liik – ameerika kanep – on ammustest aegadest kasvanud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning mõnuainena samuti kohalike elanike poolt iidsetest aegadest kasutatud. Käesoleva sajandi alguses levis ta ka Põhja-Ameerikasse.
India kanepi vaigutaoline mahl sisaldab hulgaliselt mitmesuguseid aineid, nende hulgas ka psühhotroopse (peamiselt hallutsinogeense) efektiga aromaatseid aldehüüde ja kannabidioode mitme isomeeri kujul. Narkootikumina kasutatakse kanepitaime kuivatatud vaiku, millel on palju nimetusi: ha?i?, ana?aa, marihuaana, bang, kif, plaan jm. Mõnikord saadakse marihuaanat ka sel teel, et palja ülakehaga või märgades riietes inimene pannakse jooksma mööda õitsvat kanepipõldu. Tema kehale või riietele kogunenud õietolmu kasutataksegi. Mõnuainena tarvitatakse ha?i?it peamiselt suitsetades (kas puhtalt või Euroopa maades näitaks tubakaga segatuna), aga ka suu kaudu, pulbrina või teena, samuti nuusktubakana.
Alkoholi (etanooli) järel on kannabis kõige levinum narkootiline aine maailmas, selle tarbijaid arvatakse olevat sadu miljoneid.
USA-s ja mitmel pool mujal kasutati marihuaanat üsna laialdaselt meditsiinis: pulbrisegude ingrediendina valude vaigistamiseks, epilepsiahaigetele krambivastase vahendina, astma, köha, unehäirete ja isegi melanhoolia ravimiseks. Alles pärast Teist maailmasõda hakati teravamalt tähele panema marihuaana narkomaaniat tekitavat toimet ja sedastati tema väga laialdane levik just narkootikumina. (7: 266-267; 2: 9)
Akuutne toime. Esmakordsel kasutamisel esineb meeldiv enesetunne ja eufoori harva. Pigem põhjustab hoopis negatiivse reaktsiooni. Suus, kurgus ja ninas tekib kuivusetunne, inimest vaevavad õhupuudus, pisaravool, ängistus rinnus, palpitatsioon, peapööritus, rõhumistunne peas, mühin kõrvus iiveldus ja isegi oksendamine, meeleolu on rõhutud ja ärev. Harjumuse tekkimisel areneb soov kasutada preparaati enesetunde muutmiseks (kasvavate võimete ja võimaluste tunne). Ümbruskonna tajumine muutub: värvid tunduvad eredatena, helid – valjuna, esemed – kontrastsetena, aja kulg – kiirenenuna. Sellele järgneb mõnetunnine uni. Olenevalt suitsetatud annusest võivad sellel perioodil tekkida ka delirioossed ja oneroidsed episoodid, mida suitsetaja samuti vaikselt omaette mõnuledes läbi elab.
Krooniline intoksikatsioon. Psüühiline ja somaatiline seisund ei muutu oluliselt. On teiste (morfiini tüüpi) narkootikumide kasutamisele ülemineku oht. Tolerantsuse kasvu tendents on väheoluline. Absinentsisündroom avaldub nõrgalt (unehäired, kõrgenenud erutuvus, isutus ja higistamine. Eriti ohtlik on marihuaana noorukitele. Lastel võib isegi ühekordne mnustamine põhjustada psühhoosi. Noorukitel, kelle isiksus pole veel välja kujunenud, kahjustab marihuaana krooniline kasutamine tunduvalt intellektuaalset, sotsiaalset ning eriti eetilist arenemist. (7: 267; 9: 55-56)
Rock’n roll ja marihuaana.
Jamaika. 1845. aasta paiku tõid meremehed ja orjad Indiast sellele saarele ganja suitsetamise kombe, mida hindud olid juba sajandeid harrastanud.
Rude boys ja rastad. Rastafarid on mõnuainete suitsetamist religioosse sakramendina kasutanud 30-ndatest alates. 1973. aastal linastunud klassiku Harder They Come ajaks, oli marihuaanaärist saanud mitmete jamaika virelevate rude boyside peamine tuluallikas.
Dub. Instrumentaal-reggae pioneerid, nagu King Tubby, Lee Perry ja Augustus Pablo, leiutasid selle, millest sai 70-ndatel Jamaika psühhedeelia, kus marihuaana asendas acidi. Dubi mõju kuuleb siiani mitmetes tantsumuusika vooludes.
Bob Marley. Marley muutis marihuaana suitsetamist lauludega Kaya ja African Herbsman. Ühe hinnangu järgi ulatub tema enda eluaegne marihuaanatarbimine 300 kiloni.
Buju Banton. Neo-rasta, kes on toonud reggaesse tagasi õigluse ja spirituaalse suhtumise marihuaanasse.
Dr. Dre/Cypress Hill. Seoses reggae populaarsuse kasvugaUSA tantsusaalides muutus narkotikumide suitsetamine veelgi tavapärasemaks. Üheks marihuaana populariseerimise tugisambaks võib pidada rapgruppi Cypress Hill.
Trip-hop. Dub-guru Mad Professori tehtud Massive Attacki loo Protection remiks on kahe sügavalt narkootikumidega seotud z anri, rapi ja dubi abielu loogiline tulemus.
1910: Mehhiko revolutsioon. Sõja eest põgenevad Mehhiko immigrandid tõid marihuaanasuitsetamise kombe USA-sse.
Milton Mezz Mezzrow. Rohkem tuntud diilerina kui muusikuna. 20-ndatel sai nimi Mezz marihuaanasigarettide sünonüümiks.
1932: Cab Calloway plaadistab loo The Reefer Man.
1937: Marihuaana keelustatakse terves USA-s.
Biitnikud. Jack Kerouac ja teised kirjanikud alustasid marihuaanasuitsetamist jazzmuusikute eeskujul. Hiljem sai marihuaanast peaaegu kõigi biitnikest võrsunud noortekultuuride läbiv joon.
Bob Dylan/The Beatles. Väidetavalt tutvustas biitlitele marihuaanat Bob Dylan 1964. aastal. Paul McCartney suitsetas seda isegi 16 aastat hiljem: 1980. aastal jäi ta marihuaanaga vahele Tokyo lennuväljal.
Woodstock. Väidetavalt suurim rock-kontsert läbi aegade.
Pink Floyd. PF kuulamine narkoimas oli 70-ndatel tõeline rockrituaal.
The Orb. Nende hübriid Pink Floydist ja dubist on trippija maiuspalaks.
Morfiin.
Juba aastatuhandeid on inimsoole tuntud unimaguna (Papaver somniferum) piimmahla valuvaigistav ja mõnutunnet tekitav toime. Egiptuses kultiveeriti seda taime III aastatuhandel e.m.a., teda on mainitud nn. Ebersi papüüruses ca 2700 e.m.a. Homerose aegadel tunti oopiumi Kreekas kõhukinnistina ja uimastusvahendina. Indias on oopiumi mainitud XIII, Hiinas XVII sajandist, mil teda kasutati ühelt poolt düsenteeria raviks ja teiselt poolt mõnuainena suitsetamiseks. Euroopa meditsiini tõi oopiumi laialdaselt kasutusele Paracelsus XVI sajandil. Ta valmistas laudanum’i nime all oopiumitinktuuri ja soovitas seda paljude haiguste ravis. Nii oli kuni XIX sajandi alguseni oopium meditsiinis õige laialdaselt levinud, siit alates hakati temaga siiski tagasihoidlikumalt ümber käima. Tõsisemalt alustati oopiumi ja ema derivaatide kasutamise piiramist aga alles käesoleva sajandi keskpaigast.
Unimagunat kultiveeritakse tänapäeval mitmes Aasia ja Aafrika riigis, temast saadava oopiumi tootmine ning turustamine on viidud ÜRO narkootikumide komisjoni rahvusvahelise kontrolli alla.
Oopiumis leidub üle 25 alkaloidi, neist peamised on fenantreeni derivaadid (morfiin, kodeiin, tebaiin jt.), millel on tugev analgeetiline toime koos toimega kesknärvisüsteemisse. Isokinoliini derivaatidel (papaveriinil, narkotiinil, nartseliinil jt.) on toime kesknärvisüsteemisse vähe välja kujunenud. Omnopoon on oopiumis sisalduvate alkaloidide kloorvesinikhappe soolade segu, milles leidub 48-50% morfiini, seetõttu on see preparaat üks laialdasemalt levinud narkootikume.
Morfiin ja oopiumi teised alkaloidid imenduvad soolest aeglaselt ning mittetäielikult, seepärast eelistatakse enamasti parenteraalset manustamist.
Morfiini spetsiifiliseks farmakodünaamiliseks efektiks on valu vaigistamine, kusjuures see toimub mitmel tasandil ja arvtavasi mitmes etapis. Morfiin reageerib närvisüsteemis paiknevate opiaatretseptoritega, selle tagajärjel alaneb impulsside ülekanne valuteedes ja langeb valuärrituse summatsioon. Analgeesia esimesel etapil pärsitakse impulsside vool talamusest hüpotalamuse emotsionaalsetesse keskustesse, millega langeb ära valuaistingu negatiivne emotsionaalne komponent. Analgeesia teisel etapil pärsitakse valuimpulsside liikumine talamusest ajukoore sensoorsetele aladele: kustub valuaisting. Analgeesia kolmandal etapil pärsitakse ka impulsside liikumine hüpotalamuse vegetatiivsetesse keskustesse, millega kaob ka valuaistingu vegetatiivne komponent.
Morfiin ja tema analoogid vallandavad peale analgeesia veel mitmeid muid efekte organimis. Hingamiskeskuse tundlikkus süsinikdioksiidi suhtes alaneb, sellest sugeneb hingamise aeglustumine ja pinnaliseks muutumine, mis võib ulatuda raskema mürgituse korral hingamiskeskuse halvatuseni. (7: 260-261)
Akuutne toime. Avaldub eufooria tekkimises, rahulolutundes, mõtete erksuses ja kaleidoskoopilises kujutluse voolus, millele 30-40 minuti pärast järgneb unisus.
Krooniline intoksikatsioon. Iseloomustavad järgmised somaatilised tunnused: naha ja limanaha kuivus ning kollane värvus, pupillide ahenemine, näo tursumine, aeglane pulss, kõikide reflekside nõrgenemine, potentsuse nõrgenemine või kadumine, amenorröa, söögiisu ja kehakaalu vähenemine. Psüühilises sfääris täheldatakse isiksuse degradatsiooni, huvideringi ahenemist, aktiivsuse vähenemist ja üldist emotsioaalset tuimenemist.
Absinentsisündroom. Tekib narkootikumi ärajäämisel 6-8 tunni jooksul, saavutades oma maksimumi tavaliselt 12. tunnil. Nähud taanduvad umbes nädala jooksul. Absinentsinähud algavad külmavärinatega, “kananaha” tekkimisega, higistamisega, luksumisega. Areneb pisaratevool, eritus ninast, pupillide laienemine, treemor, iiveldus, kõhulahtisus, kuumahood, kehatemperatuuri nõrgenemine, lihaste spasm.
Diagnoos. Põhineb kroonilise intoksikatsiooni loetletud tunnustel. Süstimise korral on armid nahal või tromboosi jäljed veenides. Tüüpiline tinnus on pupillide laienemine 12-24 tundi pärast narkootikumi ärajätmist. Absinentsinähte võib esile kutsuda 3 ml 0,5%-list antorfiini e. nalorfiini nahaalusi süstimise teel. Absinentsinähtude mitteilmumine 20 minuti jooksul pärast süstimist viitab eelneva morfiiniintoksikatsiooni ja seega ka narkomaania puudumisele. (9: 53)
Heroiin. (smack, H, dope) Eestis hero, hobune. Heroiin on morfiini põhistruktuuriga poolsünteetiline aine (diatsetüülmorfiin), tuntud 1889. aastast. Looduses seda ainet ei leidu ning legaalsetel eesmärkidel seda peaaegu ei kasutata.
Toimelt ja mõju pikkuselt (umbes neli tundi) on heroiin võrreldav morfiiniga. Heroiinigi kasutatakse tavaliselt süstimislahusena, sageli segus askorbiinhappega. Sõltuvuse tekkimine on niisama ohtlik kui morfiini puhul. (2: 7)
Rock’n roll ja heroiin.
Coleridge ja De Quincey. Ludanumi ja oopiumi kujul sissevõetuna oli heroiin 1800-ndate aastate romantiliste poeetide eelistatuim narkootikum. 1890-ndateks oli heroiin pinnale kerkinud Ameerika linnade lõbustusasutustes.
Charley Parker. Terve põlvkond jazzmuusikuid kasvas üles mõttega, et nad suudavad mängida nagu Charley Parker, kui nad suudavad piisavalt heroiini võtta.
Miles Davis. Seismajäänud aja hõng, mis hõljub albumi Kind of Blue kohal, kirjutatakse mitme bändiliikme heroiinitarbimise arvele. Davise flirt heroiiniga ei kestnud kaua: oma fusioni-perioodil sai temast legendaarne kokaiini kuritarvitaja.
Nico. Velvet Undergroundi endine laulja seadis väidetavalt isegi oma poja smackist sõltuvusse. Plaati The Marble Index peetakse heroiini manifestatsiooniks.
Nick Cave. Tema 1982. aasta laul Junkyard räägib tema heroiiniharjumustest.
Lou Reed. It’s my wife and it’s my life, laulis Lou Reed laulus Heroin, mis on tõeline smacki hümn.
Sid ja Nancy. Kui punkarid hakkasid heroiini tarbima, oli liikumine juba langusteel.
L.A. rock. Heroiinitarbimise uue tõusu jäljed noorte muusikute hulgas viivad otse Los Angelese 80-ndate lõpu rockiseltskonnani.
Grunge. Selle z anri ennasthaletsevad laulusõnad on piisavad narkootikumideni viimiseks. Heroiini kasvav puhtus ja madal hind muutsid selle veelgi kättesaadavamaks.
***
Kuulus prantsuse lauljanna Edith Piaf kirjeldab oma raske autoõnnetuse tagajärgi selliselt: “Iga liigutus tekitas niisugust valu, et karjusin. Ja siis süstis õde esimese annuse morfiumi. Valu kadus silmapilkselt, tundsin end oivaliselt. Aga kui süst enam ei mõjunud, tulid valud tagasi. Nad lasid mul piinelda niikaua, kui üldse suutsin. Ja lõpuks tehti mulle ikkaga süst. Olin kadunud. (
Kokaiin.
(coke, charlie, blow, snow)
Eestis koka, lumi, tolm.
Kokaiin on alkaloid, mida leidub Lõuna-Ameerika subtroopika kõrgplatoodel Boliivias, Peruus jm. ammustest aegadest kasvava kokapõõsa Erythroxylon coca lehtedes. Kokapõõsas oli tuttav juba inkadele, seda peeti pühaks taimeks. Põhjuseks oli kokapõõsa lehtede omapärane võime: nende närimisel vabanes inimene nälja-, janu- ja väsimustundest ning tundis energia ja jõu juurdevoolu. Veel tänapäevalgi on säilinud Lõuna-Ameerika mitmes piirkonnas iidne komme kokalehti närida.
Farmakoloogias liigitatakse kokaiin lokaalanesteetikumide hulka ja sellisena leiab ta meditsiinis praktilist kasutamist. Oftamoloogias võttis K. Koller kokaiini kasutusele 1884. aastal. Kirurgias rakendas A. Luka?evit? 1885. aastal.
Kokaiin mõjub organismis lokaalanesteseerivalt, adrenomimeetiliselt ja peaajule. Kokaiini anesteetiline toime on seotud sellega, et ta toimib närviraku membraani retseptoritesse, vähendab membraani läbilaskvust naatriumioonidele ja takistab sellega depolarisatsiooni, mille tagajärjel nii valu kui ka muu tundlikkuse impulsside liikumine närvirakus ajutiselt lakkab. Sensoorsetes närvikiududes avaldub see efekt esmajoones, sest õhema müeliinümbrise tõttu siseneb kokaiin kergemini raku membraani.
Kokaiini adrenomimeetiline toime seisneb selles, et ta soodustab närvilõpmetes noradrenaliini vabanemist ja pidurdab tema tagasitransporti. Paikselt ahendab kokaiin veresooni, seega vähendab turset ja verdumust, sugenevad kerge vererõhutõus ja pulsi kiirenemine. (7: 269-270)
Akuutne toime. Iseloomustab eufooriaga ja tugeva psühhomotoorse erutusega. Kuna tolerantsuse kasv kokaiini suhtes puudub, siis on võimalik preparaati kasutada lühikeste ajavahemike järel. Absinentsisündroom puudub.
Krooniline intoksikatsioon. Krooniline intoksikatsioon. Kujuneb kiiresti ning isiksuse degradatsioon areneb sügavamaks kui morfinistidel. Kokaiini pikaaegsel kasutamisel tekivad psühhootilised häired: kiivus- ja suhtumisluulumõtted, taktilised hallutsinatsioonid. Suureneb egoism, sellega koos areneb umbusk ümbruskonna suhtes, mälu alaneb järk-järgult. Somaatiliselt on põhilised muutused isu vähenemine ning kõhnumine, pupillide laienemine ja silmade eriline läige, pidev suu- ja ninakuivus, kohin kõrvades, iseloomulikud paresteesiad naha all, eriti sõrmedes ja sõrmeotstes. See võib mõnel kokaiininarkomaanil areneda kuni senestopaatiliste elamusteni: haige tunneb, et tema naha all liiguvad mingid putukad, ussikesed, nõelakesed, kokaiinikristallikesed jms. (9: 55; 7: 271)
Rock’n roll ja kokaiin. Sajandivahetuse esimesed jazzmuusikud järgnesid rändnäitustele, kus müüdi kokaiini sisaldavaid arstimeid
1914: Kokaiin keelustatakse USA-s The Harrison Actiga.
1922: Aleister Crowley raamat “Diary of A Drug Fiend”. Tema kirjutised mõjutasid ansambleid nagu
Cole Porter. Ta ei saanud kokaiinist kaifi. Vähemalt nii väitis ta laulus I Get A Kick Out of You.
Disco. Disco suhte kokaiinisse võttis kokku Studio 54 tantsupõranda kohal rippuv pilt: mees kuul, kokaiinilusikas nina all. Vastavalt stimulantide tarbimise kasvule tõusis lugudes löökide arv minutis.
David Bowie. It’s not the side effects of the cocaine (Need ei ole kokaiini kõrvalnähud), laulis Kõhn Valge Krahv albumi Station to Station nimiloos. Tegelikult olid küll.
Elton John. Tema kokaiinipruukimine sai tabloidilegendide aineks.
The Happy Mondays. Narkootikumidest lugupidajad, kes sobiksid ükskõik millisesse kategooriasse.
Lääneranniku täiskasvanurock. Californiast pärit artistide nagu Eagles, Fleetwood Mac ja David Crosby mahe sound 70-ndatel kajastas ka kokaiinikauboide tohutut narkotarbimist. (5: 7)
LSD
(acid, tabs)
Eestis: hape
Mehhiko kaktuse Lophophora Williams mahl meskaliin, Kesk-Ameerikas kasvava seene Psilocybe mexicana toimeaine psilotsibiin, kärbseseene teatud toimeaine muskariin, bufoteniin ja polüsünteetiline hallutsinogeen lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) on keemiliselt struktuurilt sarnased mõnede neuromediaatoritega (serotoniiniga, noradrenaliiniga, atsetüülkoliiniga). Seoses sellega arvatakse, et nad sekkuvad mediaatorite ainevahetusse ning funktsioonidesse, põhjustavad närviimpulsside kulgemise häireid ja nii kutsuvadki esile psüühikahäireid.
Akuutne toime. 15-30 minuti pärast tekib joobeseisund. Ühelt poolt sugenevad vegetatiivsed nähud: esialgu sülje- ja pisaravool, iiveldus kuni oksendamiseni, vererõhu alanemine, ataksia, seejärel tekib üldine füüsiline nõrkus ja loidus. Teiselt poolt aga ulatuslik psüühikamuutus: ilmnevad elavad kujutlused, mis varsti muutuvad hallutsinatsioonideks ja koonduvad oneiroidielamusteks, massiliste optiliste meelepetete kõrval esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Sageli kaasnevad depersonalisatsiooni- ja derealisatsioonielamused. Enamasti lisandub meeleolu küikuvus, eufooria võib ootamatult asenduda ärevusega depressioon maniakaalse lõbususega, vihahoog armastusepuhanguga.
Krooniline intoksikatsioon. LSD krooniline kasutamine viib eriti noortel kiiresti püsivate muutuste kujunemiseni: areneb emotsionaalne labiilsus, pidurdub sotsiaalsete funktsioonide areng, huvid ahenevad ja alanevad, töövõime ja püsivus langevad, isiksuse intellektuaalne ja eetiline areng pidurdub
Analoogiliselt hashishismiga on LSD-narkomaania korral esiplaanil psüühiline sõltuvus, füüsilise sõltuvuse nähud on tagasihoidlikud.
Rock’n roll ja LSD.
Albert Hoffmann. Shveitsi keemik, kellest sai 1943. aastal esimene LSD-trippija.
CIA. Tegi 50-ndatel sõdurite peal nii nende kaasteadmisel kui ka teadmata LSD-katseid.
Augustus Stanley Owsley III. Ebakonventsionaalne keemik, kes valmistas 60-ndatel hunnikute viisi kvaliteetset acidit, sh. Purple Haze’I nimelist mõnuainet. Öeldakse, et tema tegi acidi jaoks sama, mis VW autotööstusele.
Purple Haze Jimi Hendrixilt.
Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band. Biitlite viited LSD-le ilmnesid juba albumitel Rubber Soul ja Revolver.
1968: USA-s keelustatakse acidi omamine.
Woodstock/Altamont. Kui Woodstock oli narkootikumidel ja muusikal põhineva rahu ja armastuse apogee, siis ansambli Rolling Stones kontsert Altamontis (kus halba acidit manustanud mootorratturid metsikuks muutusid) näitas ka LSD varjukülgi.
New Age muusika. Nõrga acidi aura ekvivalent.
House/Acid house. 90-ndate acid rock. Chicago sound 80-ndate keskel rõhutas tantsumuusika psühhodeelilisi külgi, tehes teed technole. Acid house viib tegelikult valejälgedele: 80-ndate keskel oli reividel populaarseim droog ecstasy.
Aldous Huxley “The Doors of Perception”. Huxley oli üks esimesi lääne intellektuaale, kes oma teostes tõstis esile LSD teadvust avardavaid omadusi.
The Grateful Dead. Tuntuim acid-bänd. Sai USA lääneranniku acid-rock revolutsiooni nurgakiviks.
Parliament-Funkadelic. Enne Vietnami pidas mustanahaline elanikkond LSD-d valge mehe narkotsiks. Pärast Hendrixit ühendasid
Bootsy Collins ja
George Clinton acid-rocki esteetika fungiga, luues mõjuka P-Funk soundi. Seda võib kuulda tantsumuusikas Prince’ist hip-hopini.
The Monkees film “Head”. 1968. aastal linastunud film on kõige tripim film, mille üks teismeliste popgrupp on teinud.
MTV. Acid-jutlustaja
Timothy Leary lülitas MTV ja telereklaamid kiirestiliikuva multidimensionaalse reaalsuse voogu, mille taga on psühhodeelia.
Speed
(amphetamine, crank, christal, meth)
Eestis: spiid, amff, kiirus
Siia kuuluvad fenamiini (amfetamiini) grupi ja analoogilised tsentraalsed stimulaatorid ja anoreksogeensed (sageli saleduskuurides kasutatavad) preparaadid: fenamiin, pervitiin, metüülfenidaat (meridiil, ritaliin, tsentedriin), efodroon (d-, l-efedriin, efekardool), fenmetrasiin (gratsidiin, desopimoon), fepranoon jt. Kõik nad on oma toimelaadilt adrenamimeetilised psühhostimulaatorid. Kogu grupi tüüpiliseks esindajaks võib lugeda fenamiini, teiste preparaatide akuutne ja krooniline toime erineb sellest mõningate detailide osas.
Fenamiin oli vasokonstriktorina ning südame- ja vereringe stimulaatorina tuntud juba 1887. aastast, kuid tema tugev psühhostimuleeriv toime avastati alles 1930-ndail aastail. Sellest sai alguse tema kasutamine põhilise võimsa psühhostimulaatorona ning narkootikumina.
Fenamiini toimeeffektid on: toniseeriv mõju ajukoorele, seega virgeseisundi intensiivistumine, unisuse, väsimuse ja une taandumine, motoorika elavnemine, latentsiaegade lühenemine, liikumistungi suurenemine, mõtlemise ja kujutlustevoolu kiirenemine ning seoste rohkenemine, kõnetungi ja suhtlemisvajaduse aktiviseerumine, seksuaaltungi tõus. Märgatav on ka vererõhu tõus ja pulsisageduse suurenemine 25 kuni 50% võrra.
Suures doosis põhjustab fenamiin ülierutuse, kaootilise mõttetulva, ekstaatilisi tajuelamusi sageli rohkete mikrohallutsinatsioonidega, sundstereotüüpsete liigutustega, äreva ning paranoilise meeleolu kujunemise, millest võivad alguse saada agressiivsed teod ümbruse suhtes, või ka depressiooni teke, mis võib ulatuda isegi suitsiidkäitumiseni. Fenamiini suured annused põhjustavad sügavaid häireid unestruktuuris, esmajoones pärssides REM-une faase. Fenamiini korduval kasutamisel kujuneb välja REM-une defitsiit, millest ilmselt saavad alguse fenamiinpsühhoosid, mis reeglina puhkevad suuremate annuste järjestikku pikemat aega kasutamise korral.
Harjumus kujuneb suhteliselt kiiresti, tolerantsus tõuseb, sellega koos suurenevad fenamiiniannused. Kroonilise tarvitamise korral tekib narkootikumi ärajätmisel abstinintsisündroom. Selle peamisteks nähtudeks on ärev-depressiivne meeleolu, mis episoodiliselt asendub maniakaalsete puhangutega, paranoiaalsus, asteenia, pahurus, hüsteroidsed käitumisnormid. Märgatavad on somaatilis-vegetatiivstd häired: tugev higistamine, südamepekslemine, vererõhu kõikumised, kalduvus ortostaatilisele kollapsile, kõhulahtisus, vahel märgatav treemor kätes. Abstinentsisündroom võib raskematel juhtudel kesta koguni mitu kuud.
Psühhostimulaatorite krooniline kasutamine põhjustab isiksuse struktuuri muutusi ja psüühiliste võimete järkjärgulise alanemise. Areneb kehaline kurnatus, isu alaneb, kehamass väheneb tunduvalt, tugevnevad rohked vegetatiivsed häired.
Fenamiin ja tema analoogid on eriti ohtlikud vanemaealistele, sest südant ja vereringet teravalt stimuleeriva toime tõttu võivad need ained ettevaatamatul manustamisel põhjustada ajuinsuldi või müokardi-infarkti tekkimisele.
Rock’n roll ja speed.
II Maailmasõda. Paljud sõdurid õppisid sõjas spiidi tundma, kui amfetamiini kasutati regulaarselt jõudluse tõstmiseks. Pärast 1945. aastat said neist veoautojuhid või mootorrattajõugu liikmed.
Jack Kerouac ja William Burroughs. Dean Moriarty kirjeldus Kerouaci raamates Teel on klassikaline portree spiidifriigist kui maniakaalsest kangelasest. Burroughs hankis amfetamiini arstimist nimega benzedriin.
Hank Williams, Jerry Lee Lewis, Elvis Presley, Johnny Cash. 50-ndateks aastateks oli spiid narkootikum, mis ühendas kantrimuusika rock’n rolliga. Kõik need artistid lävisid veoautojuhtide ja teiste teeinimestega, kes seda narkootikumi kasutasid.
Kampaania Speed Tapab. 60-ndate lõpul lääneranniku muusikute poolt vallandatud kahepalgeline spiidi kasutamise vastane kampaania. Spiid tapab, aga heroiin mitte?
Põhja soul. 70-ndate subkultuur Põhja-Inglismaal, mille liikmed tantsisid läbi öö kiirema Ameerika r&b rütmes. Mida hämaram, seda parem.
Punk. Punk-rock liikumise ametlikkudeks narkootikumideks olid spiid ja liim. Hoolimata marihuaana ja LSD imagost hipinarkotsina suitsetasid grupid nagu Clash eraelus marihuaanat.
Motörhead. Lemmy visati pärast spiidiga vahelejäämist välja ansamblist Hawkwind. Pärast seda leiutas ta Motörheadiga trash metali. Motörhead tähendab slängis amfetamiininarkarit. (5: 7)
Narko-esmaabi.
Kui narkouimas ligimene imelikult käituma hakkab või hoopis-tükkis kokku kukub, hoia pea külm. Siin paar vihjet, kuidas talitada.
Ta on närviline ja paanikas.
Seda juhtub peamiselt hallutsinogeensete narkootikumide puhul, nagu LSD ja maagilised seened. Tuleb ette aga ka amfetamiini, ecstasy ja suurte koguste kannabisega.
? Rahusta teda sõnadega, lohuta.
? Räägi vaikselt, seleta, et paanikatunne kaob aegamööda.
? Hoia teda eemal valjust mürast ja heledast valgusest.
Ta kukub kokku ja kaotab teadvuse.
Nii võib juhtuda peamiselt alkoholi, heroiini ja rahustite manustamisel. Tuleb ette ka lahustite (näiteks liimi) kuritarvitamisel ning inimestega, kes ei suuda taluda amfetamiini ja ecstasy põhjustatud üle- kuumenemist.
? Aseta ta taastumisasendisse, so. eelistavalt ristseliti pikali.
? Tee lahti kitsad riided, mis võiksid hingamist takistada.
? Kontrolli tema hingamist. Kui ta ei hinga, ole valmis tegema suust-suhu hingamist.
? Kutsu kiirabi. Seleta arstidele, mis juhtus ja mis ainet ta võttis.
Ta on uimane, kuid teadvusel.
Leiab aset tavaliselt alkoholiga, rahustitega ja heroiiniga, kuid võib esineda ka lahustite kuritarvitamisel.
? Aseta ta taastumisasendisse, so. eelistavalt lamavasse või poollamavasse asendisse ja räägi temaga pidevalt.
? Katsu takistada tal teadvust kaotamast. Ära pane teda voodisse, seal võib magades teadvus kaduda. (On juhuseid, kus magama pandud uimased inimesed on hommikul leitud surnuna.)
? Kutsu arst.
Ta kuumeneb üle ja kaotab palju vedelikku.
Seda tuleb ette amfetamiini ja ecstasyt pruukinud inimestega, kui naad füüsiliselt üle pingutavad. Need droogid tõsavad kehatemperatuuri. Kuumas kohas, näiteks umbses klubis, tõuseb see veelgi.
Need ained annavad inimesele äkilise energiasüsti, tihti tantsitakse väga pikka aega, muutudes aina kuumemaks. Nii kaotatakse kiiresti kehavedelikke, kuni kolmveerand liitrit tunnis.
Sellest võib johtuda ülekuumenemine ja dehüdratsioon. See võib olla väga ohtlik ja on olnud peamine ecstasiga seotud surmade põhjus.
Hoiatussignaalid:
? Krambid jalgades, kätes ja seljas.
? Ei suuda higistada.
? Peavalu ja -pööritus, oksendamine.
? Äkiline väsimus.
? Pissihäda, kuid WC-s midagi ei tule.
? Minestus.
Seda saab takistada:
? Vältides üldse amfetamiini või ecstasy manustamist.
? Tantsides järjest ainult lühikesi perioode.
? Puhates korrapäraselt ja lõdvestudes jahedas kohas.
? Juues pool liitrit vett tunnis (mitte alkoholi – see kiirendab dehüdratsiooni).
? Vältides paksude riiete ja/või mütsi kandmist.
Kui keegi kuumeneb üle:
? Vii ta jahedasse kohta, kui võimalik – välja.
? Pritsi teda jahutamiseks külma veega.
? Kutsu kiirabi. Seleta arstidele, mis juhtus ja mis ainet ta võttis.
Bad trip – halb narkokogemus.
Pea alati meeles, et halb kogemus tuleneb kemiaalidest. Sama kemikaal võib tekitada positiivseid elamusi ja seetõttu on täiesti võimalik halba heaks pöörata. Tuleb sisendada endale, et oled surematu – mitte miski, mida näed, ei saa sulle haiget teha.
? Kui oled kogenud midagi õudset, ära püüa sellega võidelda. Mine sellega kaasa ja püüa näha seal midagi head.
? Mõnel ilmneb võimetus suhelda, kuid tegelikult vajab ta tähelepanu ja rahustamist. Meenuta talle, et efekt kaob mõne tunni pärast.
? Bad trip on paranoia. Võib juhtuda, et kui proovid kedagi aidata, ei usuta sinu häid kavatsusi.
Mõnuaine pruukimine ei ole KUNAGI 100% turvaline, kuid alati ka nii ohtlik, nagu mõned väidavad.
Riskid sõltuvad:
? Kui palju võtta.
? Kui tugev on doos, näiteks kaks väliselt sarnast ecstasytabletti võivad sisaldada väga erineva doosi.
? Kui sageli pruukida.
? Mida veel on narkootikumi sisse segatud, eriti see saast, mis on segatud kodusel teel valmistatud narkotsi sisse.
? Kas narkootikume on omavahel segatud.
? Kuidas narkootikume manustatakse; süstimine on kõige ohtlikum narkootikumide tarbimise viis, seda on kõige lihtsam üle doseerida. Kui süstalt jagatakse teisega, on oht nakatuda hepatiiti või AIDS-i.
? Füüsilised probleemid. Narkootikumid võivad olla ohtlikumad neile, kel on probleeme südame, vererõhu, epilepsia, diabeedi, astma või maksaga.
? Psüühilised probleemid. Riskigruppi kuuluvad neurootikud, väga madala enesehinnanguga, fantaasiarikkad, depressiivsed, õnnetu perekonnaelega inimesed.
? Kehakaal. Narkootikumid võivad mõjuda tugevamini väiksemakaalulistele inimestele.
? Harjumatus. Esimesel katsel võid kergemini probleemide otsa sattuda, sest oled närvis või ei tea, mida oodata. (3:
Lõppsõna.
Ammuks see oli, kui narkootikumidega seotud probleemid olid ainult läänemaailma eralõbu, mis meist kauge kaarena mööda tundusid minema. Nüüd aga räägitakse aina rohkem, et ka meie koduvabariigis on see haigus vohama hakanud. Ennemuiste tarbisid noored koolidiskode ajal peldikus salaja “peeti”, tänapäeval käivad paljude neelud rohkem kangema kraami peale. Parim viis, kuidas paljal ideelgi narkootikumi tarbida ei tule pähe mõtet tteie pähe tulla, on minu arvates unustada see.
Tuleb teha väga palju tööd, et inimesed taipaksid, et tee kuristiku poole ei olegi teab mis pikk. Kuid kui arvestada asjaolu, et juba aastatuhandeid ei ole inimesed suutnud seda katku välja juurida, võib arvata, et ka tulevikus ei kao narkootikumid kuhugi.
Ma arvan, et meil on parematki teha, kui alatasa sustalt veeni torkida. Visakem narkootikumid ajaloo prügikasti ja hakakem elama!!!
In reply to: Palju õnne sünnipäevaks, Imre Vähi!
Kas siis sellised lodevad paksud rasvamaod on ilusad?Mehel peavad lihased olema!Vaata seda vend vähi pilti ja imesta!
PATT NR. 1 – KESKENDUMISE PUUDUMINE Paljud peavad jõusaali sotsiaalse läbikäimise kohaks. Sellisel põhimõttel saali külastamine on vale, kuna jutustades inimese lihased ei arene. Arenguks on vaja sooritada ka harjutusi. Selge, et pole kerge tõrjuda eemale inimest, kes tuleb sinuga juttu rääkima, kuid kui soovid oma treeningust viimast võtta, tuleb paraku nii teha. Usu – kui lihas kasvaks juttu rääkides, oleks meie tänavapilt kulturiste paksult täis. Kõige hullem variant on, et me ei keskendu käesolevale sooritusele piisavalt. Seeriat tehes tuleb keskenduda sellele silmapilgule, mitte olla mõtetega järgmise seeria, või mis veel hullem, kodus diivanil lesimise juures. Parim aeg seeria ajal keskendumiseks on peale lihase kontraktsiooni ehk siis sel ajal, kui toimub lihase venitamine.
Ära lase end kõrvalistel isikutel trennilainelt kõrvale kalduda lasta. Keskendu ainult oma harjutustele, mitte kõrvalseisja jutuvadale.
PATT NR. 2 – AHNUS Mõned kulturistid arvavad, et keha ei kasva, kui trennis pole saadud “pump”`i (veri läheb lihastesse). See väide aga ei pea paika. Lihase kasv toimib põhimõttel, et trennis rebestatud lihaskiud kasvavad kokku, olles nii oma läbimõõdult suuremad. Niisiis pole ka mõtet iga hinna eest üritata verd lihastesse saada.
Paljudele meeldib “pumpfiiling”, sest nii tunnevad nad ennast suurematena. Ära aga mine ahneks ja arva, et lihas kasvab kiiremini, kui harjutad rohkem. Treeni vaid ettenähtud päevadel, mitte mingil juhul muul ajal.
Tuleb meeles pidada, et iga harjutuse lõpus meeleheitlikud pingutused verd lihasesse saada võivad vaid lõpptulemust halvendada. Kindlaim viis eesmärkideni jõuda, on harjutada nii, kuidas kavas ette nähtud
PATT NR. 3 – KVANTITEET ON TÄHTSAM KVALITEEDIST Tavaliselt seavad kulturistid endale eesmärgiks teha nii palju kordusi, et viimased tulevad juba väga ebamäärase tehnikaga. Niimoodi harjutades on suur oht end vigastada. Harjutuste sooritamine õige tehnikaga on tähtis kahel põhjusel: ei teki vigastusi ja tunned hõlpsamini, millal lihast on piisavalt koormatud.
Kui sa ei suuda teha enam ühtegi puhast kordust, lõpeta kohe. Lihas on järelikult saanud maksimaalselt suure koormuse.
PATT NT. 4 – SAAVUTAMATUD TULEMUSED (KADEDUS) Edu sõltub sihikindlusest ja seda eriti jõutreeningu puhul. Edu tagavad kulturismis aga treening, taastumine, toidulisandid ja puhkus. Ära pane tähele, mida teevad teised. Pead ise tunnetama, mis on sinule parim ja selle järgi ka talitama. Teiste jälgimine/järgimine üldjuhul midagi head endaga kaasa ei too. Õpi oma keha tundma ning tee selle järgi endale sobivaim treeningkava, millest edaspidi raudselt kinni pidada. Treeni siis, kui see ette on nähtud, puhka puhkepäevadel, söö kindlakskujunenud söögiaegadel jne.
PATT NR. 5 – KEHV TOIDUVALIK Toit on kulturisti elustiilis üks tähtsamaid komponente. Kui tahad lihasmassi lisada, peab sul olema juba eelmise päeva õhtul selge, mida homme sööd ja selle kohta ka päevikut pidama. Su keha peab pidevalt saama kasvamiseks vajalikke toitaineid. Hoolitse selle eest, et peale trenni teeksid ühe valgusheigi, mis sisaldaks 50 grammi valku ja 100 grammi lihtsüsivesikuid. Lähema tunni sees peaksid sööma ka korralikku toitu, mis koosneks proteiinist, headest rasvadest ning pika ahelaga süsivesikutest.
PATT NR. 6 – LIIGNE HARJUTAMINE Kui eesmärgiks lihaskasv, on lihtne kujunema mentaliteet “kõik või mitte midagi”. Liiga kõva intensiivsus, liiga palju seeriaid, kordusi jne. viivad lõpuks ületreeninguni ja väsimuseni. Kui oled üle treeninud, muutud pahuraks, ärritud kergesti ning võid jõuda väärarusaamisele, et suureks saab vaid steroidide abiga. Ületreening on suurim oht, mis kulturisti varitseb. Tuleb olla enda vastu aus, ja saada aru, kust jookseb piir maksimaalse harjutamise ja enda räsimise vahel. Ületreeninguga kaasneb kataboolne efekt, mille tulemusel lihased kasvamise asemel hoopis kahanevad.
PATT NR. 7 – ÜKSKÕIKSUS Pole midagi mõnusamat ja lõõgastavamat, kui peale rasket töö- ja treeningpäeva õhtul sõprade seltsis õlut juua. Kuigi võid arvata, et väike lõõgastumine igal õhtul sulle midagi ei tee, on su keha hoopis teisel arvamisel. Inimene vajab keskmiselt kaheksa unetundi, kulturist aga vähemalt üheksa. Magamise ajal meie lihas kasvabki, ning oleks suur kuritegu näpistada seda väärtuslikku aega lühemaks.
In reply to: Pulss
Südame koormuse taluvus on esimene asi, mis tuleks määrata, enne kui võiks öelda, mida inimene trennis üldse teha tohib.
See 220-vanus on jäme reegel. Maksimaalne löögisagedus on mõistagi veel individuaalne. Üldise koormuse taluvuse juures ei mängi alati põhirolli süda, vaid ka perifeersed liikumisorganid: lihased ja liigesed(jah liigesed, nii imelik kui see ka ei tundu). Just need võivad piirata inimese koormuse taluvust Lastel ja noortel on organismi poolt enesealalhoiu võime s. o. see et ei ole ennast võimalik surnuks joosta vms. Täiskasvanutel on see mehhanism pärsitud. Treenitud inimene võib max pulsil suht kaua vastu pidada.
Treenimata inimesel olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist võib peale pikemaajalist maksimaalset pulssi tekkida lokaalne intensiivne valu, survetunne, mis kestab tavaliselt üle 30 min, valu võib kiirguda kaelapiirkonda, vasemasse õlga, kätte, selga, samuti, olenevalt isikupärast, pärgarteri harust mujale (ülakõhtu, selga, paremale kehapoolde jm). Valu on sarnane stenokardiale, kuid enamasti tugevam, kestvam, sageli valu lainetava iseloomuga, enamasti valu ei ole kõige tugevam alguses, vaid hiljem, erinevalt aordi aneurüsmi ruptuurist. Oluline on valule kaasuvate sümptoomide arvestamine: nõrkustunne, kattumine külma higiga, õhupuudus, valule kaasuvad sageli iiveldus, oksendamine. Valule kaasub sageli surmahirm, ärevus, rahutus. On selge, et ägeda valu korral tuleb selline inimene viivitamatult hospitaliseerida intensiivpalatisse, määrata ruttu veregrupp ja Rh-faktor. Sageli vajalik Rö-pilt rindkerest, real juhtudel ka ehhokardioskoopia.
