Search Results for 'Argo Erit'

30. Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis

26. aprill 2014

Salme Kultuurikeskuses

Ajakava:

10.00 – 11.00 registreerimine / kaalumine ja mõõtmine
12.00 athletic-fitnessi jõu- ja vastupidavusvoor ning kulturismi ja fitnessi poolfinaalid (kategooriad, kus üle 6 võistleja)
16.00 finaalide algus

Eelregistreerimine on lõppenud! Võistlema asuvad 58 sportlast athletic-fitnessis, kulturismis, klassikalises kulturismis, body-fitnessis, bikiinifitnessis, naiste physiques ja meeste physiques. NB! Pikkus- või kaalukategooriad, kus on alla 4 võistleja, ühendatakse. Üle vanuseklasside ühendamist ei toimu. Liidetud kategooriad kinnitatakse EKFL peaseksetäri poolt homme, 16. aprillil.

Viimati registreerunud sportlased: Reet Reimets, Jane Tammearu, Heddi Priivits, Tiina Ollema, Maija-Liisa Marjapuu, Taavi Talah, Harri Indus ja Danel Schvalbe.

Reet Reimets

Palun kõigil sportlastel/treeneritel kontrollida, kas nad või nende õpilased on õiges kategoorias, kas märgitud on korrektne spordiklubi ja treener. Aitäh!

Edukat ettevalmistust Teile kõigile! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Registreerunud sportlased

Athletic-fitness noormehed

Kristian Singh, Fitlife, treener: Kristian Singh

Athletic-fitness meesjuuniorid

Kristjan Pals, MyFitness Kristiine, treener: Kristjan Pals

Fred Vunk, TÜ ASK, treener: Fred Vunk

Athletic-fitness mehed +175cm

Ants Varblane, Arctic Sport Club Tartu, treener: Silvar Rückenberg

Allan Nikopensius, treener: Silvar Rückenberg

Kulturism noormehed -70kg

Kristo Maasik, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Ott Kiivikas

Kulturism noormehed +70kg

Allan Rasva, Kimberi Klubi, treener: Raimo Tamm

Kulturism juuniorid -75kg

Mikk Jürisson, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Siim Kelner

Rainer Palm, Spordiklubi Sparta, treener: Argo Ader

Holger Saare, treener: Silvar Rückenberg

Kulturism juuniorid +75kg

Siim Kelner, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Ott Kiivikas

Kulturism mehed -80kg

Raigo Kuusnõmm, Spordiklubi Sparta, treener: Ott Kiivikas

Andrei Abrossimov, treener: Silvar Rückenberg

Harri Indus, SportLife, treener: Harri Indus

Klassikaline kulturism mehed -180cm

Rain Kuusnõmm, Spordiklubi Sparta, treener: Ott Kiivikas

Kristjan-Johannes Konsap, Spordiklubi Sparta, treener: Ott Kiivikas

Taavi Talah, Spordiklubi Sparta

Klassikaline kulturism mehed +180cm

Janar Rückenberg, TÜ ASK, treener: Silvar Rückenberg

Kaspar Tõnisson, Spordiklubi Sparta, treener: Ott Kiivikas

Fitness naisjuuniorid

Endla Vaher, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Lubomír Hečko

Johanna Lond, Spordiklubi Reval-Sport, treenerid: Ott Kiivikas ja Natalia Nazarenko-Kiivikas

Body-fitness juuniorid

Maija-Liisa Marjapuu, Spordiklubi Sparta, treener: Kristjan-Johannes Konsap

Body-fitness naised -163cm

Darola Kruusik, TÜ ASK, treener: Taavi Truija

Reele Viirmaa, treener: Signessa Kalmus

Body-fitness naised -168cm

Gea Taalvelt, Kimberi Klubi, treener: Kristina Sevostjanova

Body-fitness naised +168cm

Anastasija Žerdetskaja, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Natalia Nazarenko-Kiivikas

Bikiinifitness juuniorid -163cm

Janika Aavamägi, Arctic Sport Club Tallinn, treener: Marek Kalmus

Laura Eliise Sirak, Spordiklubi Sparta, treenerid: Ott Kiivikas ja Natalia Nazarenko-Kiivikas

Anastasia Dvorkina, Spordiklubi Reval-Sport, treenerid: Ott Kiivikas ja Natalia Nazarenko-Kiivikas

Bikiinifitness juuniorid +163cm

Heddi Priivits, treener: Egle Eller-Nabi

Tiina Ollema, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Fjodor Dunik

Bikiinifitness naised -160cm

Sigrit Kont, TÜ ASK, treener: Taavi Truija

Tatjana Kreit, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Fjodor Dunik

Regina Krukovskaja, Audentes Fitness, treener: Natalia Nazarenko-Kiivikas

Bikiinifitness naised -163cm

Kristina Aleksejeva, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Natalia Nazarenko-Kiivikas

Riina Solomonova, TÜ ASK, treener: Silvar Rückenberg

Merily Allak, treener: Signessa Kalmus

Bikiinifitness naised -166cm

Natalia Selivanova, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Fjodor Dunik

Maris Moks, Spordiklubi Reval-Sport, treenerid: Siim Kelner, Fjodor Dunik

Bikiinifitness naised -169cm

Egle Villik, treener: Taavi Truija

Olga Mordas, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Natalia Nazarenko-Kiivikas

Ellen Parik, Spordiklubi Reval-Sport, treenerid: Ott Kiivikas ja Natalia Nazarenko-Kiivikas

Jekaterina Irvanets, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Tatjana Kreit

Bikiinifitness naised -172cm

Cärolin Paas, Spa&Sport spordiklubi, treener: Jaana Junson

Kristina Nuut, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Natalia Nazarenko-Kiivikas

Reet Reimets, treener: Silvar Rückenberg

Bikiinifitness naised +172cm

Karin Kitt, Kimberi Klubi, treener: Siimo Sikut

Jekaterina Kern, MyFitness, treener: Alla Semenova

Aleksandra Laer, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Natalia Nazarenko-Kiivikas

Jane Tammearu, Spordiklubi Reval-Sport, treenerid: Ott Kiivikas, Natalia Nazarenko-Kiivikas, Siim Veri

Naised physique

Esta Pilt, TÜ ASK, treener: Esta Pilt

Meesjuuniorid physique

Lauri Ööpik, Fitlife, treener: Imre Vähi

Nikita Dvorkin, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Ott Kivikas

Siim Rässa, Fitlife Tartu, treener: Imre Vähi

Hendrik Ovir, Spordiklubi Reval-Sport, treener: Ott Kiivikas

Meeste physique +178cm

Boris Blinov, Fitlife, treener: Imre Vähi

Holger Maiväli, HC GYM, treener: Holger Maiväli

Danel Schvalbe, Fitlife, treener: Imre Vähi

Piletid osta Piletilevist. Sel korral otseülekannet ei toimu!

Uus nädal on alanud ja uus Nädala kombo on juba saadaval!

Selle nädala kombo koosneb kolmest tootest ja iga toode -20% tavahinnast!

Olimp Anabolic Amino 5500

Anabolic Amino 5500 Mega Caps kompleks sisaldab nii peptiidsidemega seotud kui ka vabal kujul aminohappeid, mis hädavajalikud valgusünteesiks lihaskoes.

Whey Protein complex 100

OLIMP Whey Protein Complex 100 – kõrge proteiinisisaldusega pulber, toidulisand mõeldud kasutamiseks suurenenud lihaskoormuse korral, eriti sobilik sportlastele, sisaldab kunstlikke magusaineid.

Vitargo pro carbs

FAST Vitargo Pro Carbs on tärklisel põhinev kõrge molekulaarmassiga süsivesikupulber sportlastele ning füüsiliselt aktiivsetele inimestele.

Tavahind 82.84€ -20% =66.27€

Täna superpakkumine ka Fasti Snäkkidele!

Kaks pakki snäkke , vaid 4€

Külasta Fitshop Robocopi täna kella 8.30- 18.00!

Hooaeg on alanud…

Tere, hooaeg on alanud ja see on hea. Esimese võistluse ootamine on alati tüütu. Teed otsa lahti, siis näed ja saad aimu, milline on asjade seis tegelikult. Laupäev, 5. aprill 2014 oli Tartus tore päev. Võistlusega olen loomulikult rahul.

Tänud sulle Rene soojade sõnade eest: “Eriti hea meel on, et maailma kolmas vend viitsib tulla ja näidata Tartus maailma taset!” Ma pean seda tegelikult ise väga oluliseks, pean silmas seda, et ole sa millise tasemega tahes, kodupubliku ees on oluline võistleda ja on oluline ka head taset näidata. Nad (kodupublik) on selle ära teeninud. Ja minu jaoks ei ole tegelikult vahet, ei ole kunagi vahet olnud, suur võistlus, väike võistlus, külavõistlus. Võistlus on võistlus, kõik Eesti võistlused ongi väikesed. Olgem nüüd ausad, ega peagi toimuv EKV ja LELKV väga nüüd ei erine, praktiliselt ei tasemelt ega osalejaskonna arvult (poolest). Nagu aru saan on EKV – l vaid lisaks Rain Kuusnõmm, Raigo Kuusnõmm, Siim Kelner ja paar bikini võistlejat ehk, sisuliselt on seltskond sama. Sellega tahan öelda seda, et minu arvates on LELKV – st kujunenud paari viimase aastaga vägagi aktsepteeritav, suure osalejaskonnaga vägev võistlus, mis oma tasemelt ja mastaapsuselt EKV – st ja EMV – st väga ei erine. Veelgi enam, ma ei pea ka õigeks seda, et istun kuude kaupa vältaval rangel režiimil pelgalt 1 – ks võistluseks. Tõsi, neid võistlusi on niigi vähe ja kui panustada kõik üksnes EM – i peale, mis ei pruugi õnnestuda, siis enda korral ei pea ma seda väga ratsionaalseks. Liiatigi, mis nii saab, kui kõik otse üksnes EM – ks hakkavad valmistuma. Aga, eks me teemegi kõik valikuid, Ott teeb kaasa ja testiks enne EM – i välisvõistluse, meie siin kohalikud üritused. Samuti olen ma seda meelt, et EM on kahtlemata lagi ja oluline, kuid paraku on nõnda, et kedagi ei koti kuskil Euroopas saadud 6. – 7. koht. Ma ei ole ausalt öeldes veel isegi päris kindel kumba ma rohkem väärtustan, kas absoluutse karikavõitja tiitlit siin Eestis või näiteks EM – i 5. kohta, kisub pigem selle esimese suunas. EM – i esikolmik on loomulikult teine asi. Tulemused maailmatasmega võistlustelt on olulised, aga ma ei ole kunagi pidanud vähemoluliseks ka riigisiseste võistluste tulemusi.

Enda ettevalmistus on sujunud, vähemalt praeguse hetkeni saan seda nii väita. LELKV – e nädal oli muidugi raske, kuna pühapäevast kolmapäevani olin tõsiselt haige, teisipäeval tõusis palavik koguni 38.8 – ni. Enesetunne oli kohutav ja terve ei ole ma praegugi, on tekkinud köha ja kurk annab tunda. Eriti raskeks muutis kogu asja see, et esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval tuli kindlasti ära teha kolm viimast võistluseelset trenni. Esmaspäeval kükkisin palavikus ja väga nadi enesetundega 145 kg – ga 8 x 4. Loodan, et enne EKV – d mulle kõrgemalt poolt rohkem selliseid teste ei saadeta ja siis on pilt laval veelgi selgem.

Täna oli jalatrenn, nimetamist väärt ehk kükk 150 kg – 5 x 5 pluss muud asjad. Kaloraaž on praeguseks hetkeks 3495 nii ka ilmselt jääb, sõin just tahvli tumedat sokolaadi ja 200 grammi kanarinnakut.

Hea, et ilmusid Taivo Seppa pildid, nüüd on süda rahul ja näen enam – vähem, milline on vorm ja milline oli olukord laval tegelikult. Rahul olen ka oma vabakavaga, tänud ka Margole, nii vabakava kui heade piltide eest.

Pikema kokkuvõtte hooajast teen kindlasti siis, kui kogu lugu lõplikult läbi, üht – teist olen teinud jälle teistmoodi ja on millest kirjutada.

Aitäh Kõige Vägevamale, tänud Silvarile (ilma sinuta ei teeks ma midagi), aitäh kaasaelajatele/toetajatele/publikule ja korraldajatele, minu teekond jätkub…

Lõpetuseks paremik LELKV 2014 – st…

Vastab tõele, head jõutõstjat ei saa minust kindlasti kunagi, tegelikult ei ole minu keha ja “kont” raskejõustikuks ilmselt üldse loodud. Kõik sooritused, aga ka väljanägemine on VÄGA VÄGA SUURE FANATISIMI, TÖÖ JA TAHTEJÕU vili. Selles osas on mul omal selgus nüüdseks päris majas. Sellest tõsiasjast tulenevalt olengi veendumusel, et päris tihti osutub valeks arusaam, et just kõige paremalt (nii väljanägemiselt kui võistlustel fikseeritud tulemustelt) mehelt saab alati kõige paremat nõu selle kohta, et kuidas areneda. Aga, see selleks. Jah, päris raskejõustiklase geneetika ja keha mul ei ole, kaugeltki mitte. Aga, eks selles osas jõuamegi sinna, et hea tulemuse jaoks peavad klappima kõik resultatiivsust tagavad aspektid – geneetika, töötahe, keskkond, üldine iseloom ja kõik muud määravad aspektid. Seda on minu tegemised ilmselt tõestanud. Hea geneetikaga mehi on küll ja veel, aga kulturismilaval on meil ikkagi suhteliselt napp osavõtjaskond. Üks väga suur miinus, mis mul on, on minu meeletult pikk ülakeha, seetõttu olen ma pidanud ka metsikut vaeva nägema, et omale üldse mingisugune selg kasvatada. Väga metsikult, kuna minu lailihase kinnitused asuvad kõrgel ja kui ülakeha on veel pikk ka siis…

Aga, oma parimatel päevadel olen tulemusega rahul ja leian, et rassimine on mingilgi määral vilja kandnud.

Lihasmassi on mul üldse raske juurde saada, ainevahetus on väga kiire ja “külge” ei kipu midagi jääma. Arvan, et olen kehatüübilt ektomorf, kes kaldub natukene mesomorfsusele, just niipidi väljendaksin seda. Võiks ju öelda, et dieeti on siis lihtne pidada??? Kui seegi vaid nii oleks, dieediga on jälle see, et väga lihtsalt kipub defitsiidi tingimustes see vähenegi lihasmass kaduma.

Kas minust võib saada head kulturisti??? Olen selle jaoks metsikult tööd rabanud, kuid ega ma pole tegelikult kunagi arvanud, et ma olen hea geneetikaga, hea “raamiga” või minust võiks saada maailma parim, kaugel kaugel on asi sellest ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Mis puutub Alex´isse, siis seda olen juba öelnud ja ilmselt see on meile kõigile ilma minu ütlemisetagi selge, et tegemist on TALENDIGA, tõsiselt, suure algustähega. Ma arvan, et selliseid mehi, kes 20 – selt kükivad varustuseta 300 + annab ka tervest maailmast tikutulega leida. Veelkord, Alex on Talent ja need on tõesti kõigeks võimelised, pärast seda 140 – t kükki olen üsna kindel, et just Alex oleks potentsiaalselt see vend, kes selle 104 kükki 100 kg – ga üle teeks. Tundub tõesti, et mees on kõigeks võimeline. Ent, tahan oma jutuga jõuda sinna, et Alex on siiski pigem erand kui reegel ja ma ei vaidle hetkekski vastu, et jõutõstjad (normaalsed ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) pakuvad isegi kuni 10 korduseliste seeriatega võistlemises kulturistidele konkurentsi, kuid arvan siiski, et 10 + ja enama korduse pealt läheb jõutõstjal kulturisti vastu ikkagi raskeks. Mis antud 5 minuti väljakutse korral tublisti minu kahjuks hetkeperioodil (juba viimased paar aastatki ehk) räägib on asjaolu, et ma ei ole 200 kg juba mitu aastat selja tõttu turjale võtnud ja ei kükiks seda hetkel mitte ühtegi kordust, arvan, et isegi mitte siniste sidemetaga. Päris kindlasti on 1 KM ja sellise pika seeria sooritus siiski ka mingisuguseski korrelatsioonis ehk, ma tahan väita seda, et kui selg võimaldaks mul raskuse peale treenida ja oma max. sinna parimate päevade lähistelegi viia, siis ma ei pea Alex´i 140 – t kordust mingiks müstikaks. See on teise planeedi tulemus, kuid kui minu kükimax. oleks samuti seal 230 – 250 kg (Alex´iga ei ole see küll võrreldav, kuid piisaks isegi nii paljust) kandis tagasi, siis ma ei pea üldse võimatuks sellele tulemusele ligilähedast (samasugust) sooritust teha. Seega, et jõutõstja kulturistile pikas ja ülipikas seerias vastu saab on ikkagi väga väga erandlik. Seda tõestasid edukalt juba ka Platz ja Hatfield.

Ja, eks talendikaid on meil teisiga, kas just päris läbilõhki, kuid talendikaid kindlasti, hea mulje on jätnud Argo Erit ja arvan, et igasugused surumise asjad, ka pikas seerias võiks tema ära võita.

Kui rääkida veel minu pikast ülakehast, siis ka selle käimasoleva väljakutse korral on see iseärasus, no jubedalt tunda, just selle kang pea kohal küki korral, “latv” nii kõigub ja annab keha pingutada, et kuskilt läbi ei vajuks. Ja sinna läheb meeletu aeg.

Mis puutub sellesse, et ka teised tõsised tegijad võiksid teha – muidugi võiksid, selles osas olen ka mina põnevil…

Jätkan 2013 aasta võistluste kokkuvõtet ja nüüd siis viimane osa:

Maailma meistrivõistlused klassikalises kulturismis 2013 (Austrias, St. Pöltenis)

Finaal.
Niisiis, hakkasin valmistuma finaaliks. Esmalt vaatasin üle kõikide oma järgmise päeva konkurentide pildid ja videomaterjali ning tuleb tunnistada, et esikolmikus mina isiklikult ei kahelnud hetkekski. Esikuuikust kahte meest oleksin võinud võita kui kõik hästi läheb ning seda sai püüdma mindud lootuses, et äkki juhtub ime ja keegi minust eespool ka reaalselt dopingukontrolli saadetakse. Loomulikult vaatasin ka üle oma poseerimised ning lavalise liikumise ning harjutasin veel poseerimist. Fck, iga kord ma mõtlen, et võiks varakult hakata vabaseisudega tegelema ja kogu aeg jääb viimasele minutile. Vaevalt et vabaseisudega oluliselt punkte juurde oleks tulnud, aga iseenda jaoks oleks olnud viisakam rohkem harjutada. Ok, jõudsime siis koondisega võistluste toimumiskohta, võtsime varakult positsioonid sisse ja hakkasime vaikselt valmistuma. Peep Reinart võõbati esimesena pruuniks ning mina sain esimese grimmikihi teisena peale. Finalistide seas erilisi üllatusmehi ei olnud- olles palju aastaid võistelnud, teadsin paljusid võistlejaid juba nimepidi ning tegelikult on ju päris tore neid fanaatikuid kord-kaks aasta jooksul näha. Eks igas kategoorias olid eelfinaalide põhjal välja kujunenud ka omad favoriidid. Viiest kolme kategooria puhul ei olnud võitja suhtes kahtlustki! Mina siis hakkasin ikka oma neljandat kohta jahtima! Peale eelfinaali pinget maha ei võtnud vaid isegi keerasin powerit natuke juurdegi. Hilisõhtul ja varahommikul ligunesin kuuma dušši all ja krõbistasin FAST Burner kapsleid. Toidulaud oli minimaalne ning oli kindel plaan veel vett välja ajada. Loogiline, et massiga esikolmiku vastu ei saa, aga lootust oli, et mõni suurem poiss laeb üle ja läheb pehmeks.
Selline see spordiala kord juba on ning ilmselt üheski teises spordis ei tunne konkurendid nii suurt kahjurõõmu kui keegi liiga palju sööb.
Hakkasime vaikselt sooja tegema- igaüks vastavalt kogemustele ja võimalustele. Minul olid kaasa võetud kummid ning leidsin ka ühe vägeva raudukse kus sain kummi metallist ukselingile kinnitada ning teha erinevaid selja ja bicepsitõmbeid, samuti tricepsile kick-backe. Kergemad kategooriad hakkasid lavale minema ja meie esinemiseni oli aega veel umbes pool tundi. Arvestades et lava taga oli koos ka palju selliseid teise vara ihalejaid nagu ma eelpool juba kirjutanud olen, siis pidin vahepeal sealt ukse juurest kaugemale minema et oma asju valvata ja loomulikult oma kummi ma ukse juurde ei jätnud, vaid võtsin kaasa. Seda nägi kohe üks šaakal itaalia spordihärra kes oma kummiga minu ukse hõivas ning mul ei olnud väga aega jalgratast leiutama hakata ning panin oma kummilindi mingite metallriidenagide külge. Riputasin kummi kõrgemale konksu külge ja niipea kui esimese jõulise tõmbe tegin nii see konstruktsioon mulle pähe lendas ja nii nõmedalt, et mingi metallnurk minu imeliselt ilusa peakese sisse mõnusa augu uuristas. Verd hakkas voolama ja kõik olid õnnelikud- rahvas tahab ikka verd näha. Tormasime siis esimese hooga austria meedikute juurde ja need ainult vaatasid mind punnis silmadega ning midagi tarka ette ei võtnud. Palusin igas võimalikus ja võimatus keeles meedikutelt paberit või midagi, aga hüüdja hääleks see jäi. Hr Reinart oli ka kohe platsis ja võttis ise meedikute varustusest esmaabi paberrätiku ning saime esimese suurema verejooksu õnneks ruttu kinni. Arusaadav, et aeg tiksus armutult ning minu lavaleminekuni jäi järjest vähem aega aga mina olin nagu verikäkk ning nüüd oli vaja kiiresti tuunima hakata, et verisest mehest saaks jälle vahva spordipoiss. Hea oli, et mul oli endal kaasas suur pakk niisutatud beebirätikuid ja nüüd kulusid need vägagi ära- tõmbasime lappidega vere maha, silusime juukseid ja rulliga uus grimm peale ning tulemus oli superlux! Ott tuli hiljem lava taha ja mees ei uskunud alguses, et selline asi üldse juhtus, aga siis näitasime talle suurt kuivanud vereloiku ja mees oli visa hingega kaasmaalase üle raudselt uhke! Umbrohi ei hävine! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Ma praegu ausaltöeldes ei mäletagi, kas Peebu kuues koht kuulutati välja enne või pärast minu lavaleminekut. Igal juhul mäletan kui 2007 aasta sügisel tuli klassikalise kulturismi MM-il Argo Ader kuuendaks. See oli pommuudis, mis vapustas miljoneid eestlaseid. Nüüd on neid finaalkohtasid pärast 2007 aastat Eestile sellel spordialal ikka kogunenud ning eks salamisi unistatakse ka juba medalitest. Peebul seekord ei olnud erilisi võimalusi kõrgemale tõusta, aga usun siiralt et lähiaastatel ta need medalid ka saab kui jätkab pühendumisega treeninguid ning tema lähedased toetavad teda! Lähedaste toetus on sportlasele väga-väga oluline!
Peagi oli siis minu kord lavale minna. Nendel võistlustel oli kohalik DJ rohkem kui kummaline. Võistleja andis plaadikeerutajale oma võistlus cd vahetult enne lavaleminekut. Teame ju kõik korduvalt juhtumeid, kus isegi Eesti kohalikel võistlustel saab DJ plaadid kätte mitu tundi enne võistluseid ja siis on aega neid kontrollida ning kui mõni plaat ei mängi, siis otsitakse kiiresti asendus. Õnneks läks vabakava muusikaga kõik hästi ning poseerimisega ka usun, et tegin ilusa esituse. Ott andis publiku seast väga peenikese häälega korraliku ülevaate toimuvast ning selliseid professionaalseid nõuandeid on alati hea kuulata. 2008 olin ju Madridis MM-il eelfinaalis ja eks ikka tegin kergeid näpukaid ja asjaliku nõuande asemel kuulsin publiku seast ainult hr Otsuse oigamist kui halvasti kõik on ning see kõik oli nii masendav, et mul ilmselt sellest lisapingest läks ihu paiste ja pääsesin ikkagi finaali ning lõppkokkuvõttes läks kõik väga hästi.
Laval olles käib kõik nii kiiresti. Mõistad, et kõik see ettevalmistus ja töö ning kannatused, mida sa viimased 3 kuud üle elasid, saavad nüüd lõpuks ka väärilise tasu. Tegelikult on ju uhke olla stabiilselt euroopa ja maailma eliidis, aga eks ikka tahaks selles seltskonnas kõrgemat kohta. Peale poseerimist ja vabaroundi tulime lavalt maha ja jäime autasustamist ootama. Töö oli tehtud ning Ott tuli veel ja ütles et ilmselt neljas koht. Seda oli hea kuulda!~
Ja nii me tagasi lavale sammusimegi- iraanlane, venelane, itaallane, austerlane, türklane ja uhke eestlane! Esikuuiku kohtasid hakati välja kuulutama tagant poolt ette poole. Kuues koht…itaallane! Viies koht…austerlane! No mis te ise arvate, mis ma sellel hetkel laval lootsin ja läbi mõelda suutsin? Äkki läksin kellestki vabakavaga mööda? Äkki Ott eksis ja olen osade kohtunike silmis medalit väärt? Suurüllatust siiski ei tulnud ja võtsin vastu oma neljanda koha. Üks huvitav fakt. Enne poolfinaale nägin öösel väga selgesti unes, et tulen nendel võistlustel neljandaks. Rääkisin sellest ka oma abikaasale ja nüüd see unenägu täituski ja nii sain 2 kord neljanda koha rõõmu tunda- ühe korra unes ja teine kord päriselt! Edasi venelane tuli kolmandaks ja kaks lõunamaa meest jagasid omavahel hõbeda ja kulla- türklane hõbe, iraanlane kuld! Iraani hümn, pildistamised ja lavalt maha, otse WADDA Antidopingu Liidu esindajatele sülle! See tuli paljude jaoks suure üllatusena. Minu kategooria venelane(kolmas mees) jõudis mulle enne finaali korduvalt kurta, et kui peaksid mingid dopingukontrollid tulema, siis tema põleks seal heleda leegiga. Ka teised võistlejad ja nende koondised olid ilmselgelt murelikud. Meid viidi lava taha dopingukontrollide loosimisele ning arvestades tekkinud pingelist olukorda loomulikult soovisin, et mõni esikolmiku meestest valitakse kontrolli. Kahjuks läks loosimisega minu jaoks ebasoodsalt ning kohe tagant poolt esimene mees- kuuenda koha saanud itaallane valis kollase palli ja pidi minema kontrolli. Oh seda rõõmupidu, mida teised võistlejad (peale minu) varjamatult pidama hakkasid!!! Uskuge mind- ka see kuuenda koha mees teeb positiivse tulemuse! Teinekord on nii masendav sellistega koos võistelda ja seda enam peaksin ikka päris või sees olema, et veel selles seltskonnas vastu pean ning suudan väärilist konkurentsi pakkuda! Arusaadav, et nii mõnigi ilmselt alati peale mõnda minu edukat võistlust jälle kipub spekuleerima, et kas vorm on tehtud ausalt jne? Ma põhimõtteliselt ei ole selline vennike, kes teeb pikema pausi, libistab enda naha vahele nandrolone ja muid põlevaid aineid, ilmub siis komeedina lavale, paugutab kolmeraudsest ja teeb puhtad sportlased igas elemendis maha ning nende lähedased ka liputavad sellistele koerakoonlastele oma sabatutti. Ma südamest loodan, et sellised saavad peagi oma karistuse ning lähevad põrgusse ning seal teevad sarvikud nendest suppi.
Siinkohal palve, et kui keegi kuskil kuuleb või näeb kuidas IFBB võistlejad keemiat tarbivad või nende sugulased kusagil suurustavad selliste teemadega, andke kohe teada Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidule, et sõbrakesed saata sinna kus on nende koht.
Kui kellelgi on minu suhtes kunagi kahtluseid, siis olge head, ärge hakake niisama spekuleerima, vaid võtke minuga ühendust ning maksme dopingukontrollid kinni ning see pakkumine kehtib aastaringselt igal ajal!
Ok, tõmban siis praegu otsad kokku. Teen veel lõpetuseks väikese pildi selle hooaja saagist ning kasutan veel võimalust et tänada kõiki, kes on mind sellel hooajal aidanud, nõustanud, toetanud! Muidugi erakordselt suured tänud ka FAST toidulisandite tootjatele-müüjatele ning hoidke lipp kõrgel! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>