Search Results for 'Janar Rückenberg'

IFBB previews the upcoming show // http://www.ifbb.com/very-soon-the-biggest-european-championships-ever

VERY SOON: THE BIGGEST EUROPEAN CHAMPIONSHIPS EVER!

by Andrew Michalak

Bodybuilding history accelerates quickly from the beginning of this year: every next event breaks the record of participation! This information comes from the National Championships and from the Regional Championships. To crown it all, the European Championships will also be a record breaking event, with altogether 783 competitors on the stage!

IFBB Patron and Santa Susanna Mayor Joan Campolier will friendly welcome all participants and this time, having altogether over 1200 guests from the EBFF circles, he will have the unquestionable right to name Santa Susanna the 2014 European Bodybuilding and Fitness Capital.

IFBB and EBFF President Dr. Rafael Santonja may be very glad: this peaking participation and popularity of our sports strongly support his efforts to get the IOC recognition. Not so many Olympic sports can have such successful continental championships. Anyway, this physique sports boom helps all of us to move our beloved sports to a new, higher level and gain more prestige. Our sports deserve for it! Let’s look at the numbers:

EUROPEAN BODYBUILDING CHAMPIONSHIPS: 162 COMPETITORS

Men’s Bodybuilding: 98 athletes in 8 bodyweight categories.

– 70 kg category: 10 competitors, with 2013 European champion Miroslav Skadra (Slovakia) and bronze medal winner Roman Iushchenko (Ukraine) plus former classic bodybuilding continental champion Petr Havlik (Czech Republic).
– 75 kg category: 7 competitors, with last year’s silver and bronze medal winners: Danijel Miklecic (Croatia) and Raigo Kuusnomm (Estonia).
– 80 kg category: 18 competitors, with 2013 bronze medal winner Georgi Yordanov (Bulgaria) and 5^th place winner Fredrik Spang (Sweden) plus two former European champions: Peter Kokoska (2010) and Sergey Moskvin (2012) as well as two runner-ups: Oscar Marin (2008) and Aleksey Denisov (2012). Category packed with champions!
– 85 kg category: 16 competitors, with 2013 bronze medal winner Dragos Popescu (Romania) and 4^th place winner Vitaliy Kalensky (Ukraine). Plus 2012 European champions Zoran Kolevsky (Macedonia), 2013 finalist from 80 kg class Krzystzof Skryplonek (Poland) and his team-mate: former World Classic Bodybuilding Championships runner-up Mariusz Balazinski.
– 90 kg category: 16 competitors, with two 2013 finalists: Ott Kiivikas (Estonia) and Pavlo Prontenko (Ukraine) plus 2010 classic bodybuilding overall winner Tomas Tabaciar (Slovakia), 2012 Arnold Europe runner-up Evgeniy Klochkov (Russia) and 2009 European junior champion Szymon Lada (Poland).
– 95 kg category: 11 competitors, with 2012 bronze medal winner Tomasz Pabiniak (Poland) and 2013 finalist in 90 kg class Sergiy Chernyak (Ukraine).
– 100 kg category: 12 competitors, with 2013 bronze medal winner Georgi Slavov (Bulgaria) and 5^th place winner Relu Gauca (Ireland) plus two former runner-ups: Tomasz Lech (2010) and Miha Zupan (2011) and 2013 4^th place winner from the 95 kg category: Przemyslaw Owczarek (Poland).
– Over 100 kg category: 9 competitors, with 2011 European champion Mikhail Sydorychev (Russia) and 2011 runner-up Simone Constantini (Italy). Plus last year’s finalist Krasimir Sarafov (Bulgaria).

Men’s Classic Bodybuilding: 61 athletes in 5 body height categories
– Up to 168 cm category: 7 athletes, with 2013 4^th place winner Rain Kuusnomm (Estonia) and 2011 3^rd and 4^th place winners: Davut Solmaz (Turkey) and Giancarlo LaPiana (Italy).
– Up to 171 cm category: 6 athletes, with 2013 runner-up Antonio Primiceri (Italy)
– Up to 175 cm category: 10 athletes, with 2011 European champion Przemyslaw Zokowski (Poland), 2010 European, Worlds runner-up Andrej Varga (Slovakia) and 2012 World Masters runner-up Serge Rouze (France).
– Up to 180 cm category: 21 athletes, with three last year’s finalists: 3^rd place winner Oleg Kakorin (Ukraine), 4^th place winner Imre Vahi (Estonia) and 6^th place winner Bohumil Stepanek (Czech Rep.) plus 2012 world junior champion Tomas Horak (Czech Rep.).
– Over 180 cm category: 17 athletes, with 2012 runner-up Drazen Vrbancic (Croatia), 2012 5^th place winner Boris Orava (Czech Rep.) and 2011 World Championships finalist Janar Rückenberg (Estonia).

– Wheelchair bodybuilding: 3 athletes

EUROPEAN FITNESS CHAMPIONSHIPS: 334 COMPETITORS

– Women Fitness up to 163 cm: 8 athletes, with two very interesting comebacks: 2008 world champion and 2014 World Ladies Cup winner Vera Egorova (Russia) and 2008 world junior champion Anna Mekhnina, who then married to the Russian world class bodybuilder Roman Dudushkin and now participates under the name Dudushkina.
– Women Fitness over 163 cm: 9 athletes, with 2013 European overall winner Barbora Seckarova (Slovakia), 2013 Worlds runner-up and 2014 World Ladies Cup winner Liudmila Nikitina (Russia) and 2012 World Cup winner Olga Demchuk (Ukraine).
– Men Fitness open category: 8 athletes, with 2013 European champion Fedir Khashalov and 4^th place winner Nazar Kharkhun (both of Ukraine).

Women Bodyfitness: 78 athletes in 4 body height categories:
– Women Bodyfitness up to 158 cm: 11 athletes, with one great star: 2013 European champion, 2012 Worlds runner-up, 2014 World Ladies Cup winner and both Arnolds (USA and Europe) winner Angela Derzpaf (Germany) plus last year’s finalist Stanislava Fockova (Slovakia) and top world master champion Maria Eriksson (Sweden).
– Women Bodyfitness up to 163 cm: 26 athletes, with 2013 runner-up Petra Urbankova (Czech Rep.), 2012 runner-up Cristina Romano (Italy), 2013 Worlds runner-up (in 158 cm class) Tetiana Paramonova (Ukraine), 2013 finalists Vilma Salaseviciute (Lithuania) and former four-time world junior bodybuilding champion Florina Cernat (Romania) and famous master, European and world master champion Carina Isaksson (Sweden).
– Women Bodyfitness up to 168 cm: 23 athletes, with 2013 Worlds bronze medal winner Eva Rusan (Croatia), 2014 World Ladies Cup winner Olga Chumakova (Ukraine), 2012 Arnold Europe winner Solveig Wilhelms (Norway), 2012 and 2013 Arnold Europe runner-up Veronica Gallego (Spain), 2013 World Championships finalists: Tatiana Volosi (Russia) and Marija Veresbaranji (Serbia).
– Women Bodyfitness over 168 cm: 17 athletes, with 2011 Arnold Europe winner and 2011 Worlds bronze medal winner Christine Schranz (Austria), 2013 Worlds finalist Viktorija Petraityte (Lithuania), 2013 European Championships finalist Kinga Szweda (Poland) and former bikini fitness star, 2013 World Ladies Cup winner and European Championships finalist Elena Guseva (Ukraine), who will debut in bodyfitness now.

Women Bikini Fitness: 136 athletes in 6 body height categories:
There will be a new categories scheme, with new upper body height limits in bikini fitness, so “distribution” of champions will be different than in the past.
– Women Bikini Fitness up to 160 cm: 14 athletes, with 2013 European champion Iveta Kuglerova (Slovakia), 2013 Arnold Europe 3^rd place winner Maria Paulette (Spain), the next very experienced Spanish champion Inmaculada Gual, who always placed in the finals, always 4^th place winner (2013 European and 2013 Worlds) Nikki Jenkins (United Kingdom) and two medal winners from the latest World Ladies Cup: Kateryna Tkachenko and Svitlana Sidorenko (both of Ukraine).
– Women Bikini Fitness up to 163 cm: the longest category, with 31 athletes. Among them: 2013 Arnold USA winner Marisa Lobato (Spain), 2012 finalist Ewa Zegan (Poland), 2013 Worlds finalist Maja Pavlovic (Serbia), 2013 European finalist Derya Mutlu (Turkey) and many rising stars of the national lelvel.
– Women Bikini Fitness up to 166 cm: 21 athletes, with 2013 runner-up Denisa Lipovska (Slovakia), 2013 Arnold Europe 3^rd place winner Nina Ross (United Kingdom), 2013 World Ladies Cup 3^rd place winner Olga Kyzym (Ukraine),
– Women Bikini Fitness up to 169 cm: 22 athletes. Among them two great stars, who won many medals at different world top championships: Olga Viazmentinova (Ukraine) and Egle Eller-Nabi (Estonia). Viazmetinova won the latest World Ladies Cup and placed 3^rd at the last year’s Women’s Worlds. Eller-Nabi was the runner-up at the 2013 Arnold USA, 2013 World Cup and 2013 World Ladies Cup. How many 2^nd places will she collect more?
– Women Bikini Fitness up to 172 cm: 16 athletes, with 2013 bronze medal winner and 2014 World Ladies Cup winner Alla Semenova (Ukraine), 2013 World Ladies Cup finalists: Reet Reimets and Kristina Nuut (both of Estonia) and Oksana Davydova (Ukraine) plus one of the bikini fitness pioneers in Europe Ramona Valerie Alb (Germany).
– Women Bikini Fitness over 172 cm: as many as 19 extra tall athletes. Among them: 2013 Worlds runner-up and 2013 Arnold Europe winner Olga Putrova (Russia), 2012 Arnold USA runner-up Adalheidur Olafsdottir (Iceland) and 2014 World Ladies Cup runner-up Veronika Serzante (Latvia).

Women’s Physique: 36 athletes in 2 body height categories
A real mixture of athletes from different sports: women’s bodybuilding, athletic fitness, bodyfitness. All women, who are genetically gifted to develop bigger than usual but not extreme muscularity, are slowly flooding to this new discipline in the IFBB offer. Some of them decided to come back after few-year break, considering this new sport as a good opportunity for them.
– Women’s Physique up to 163 cm: 20 athletes, with 2013 world champion Olga Chernous (Ukraine), 2012 European Championships overall winner and 2011 Worlds runner-up Liudmila Tuboltseva (Russia), 2013 European runner-up Semiran Dag (Sweden), 2012 Worlds runner-up Silvia Matta (Italy), 2011 Worlds finalist Renata Richterova and 2013 Masters Worlds runner-up Jana Bendova (both of the Czech Rep.) and 2013 European Athletic Fitness runner-up Esta Pilt (Estonia).
– Women’s Physique over 163 cm: 20 athletes, with 2011 masters world champion and 2013 World Championships finalist Elena Stasiukyniene (Lithuania), 2010 European runner-up Branislava Jovanovic (Serbia), 2013 World Ladies Cup finalist (bodyfitness) Dr. Caroline Bovelet (Germany) and the next former bodyfitness star Ester Parisi (Italy).

Men Physique: 59 athletes in 4 body height categories:
– Men Physique up to 170 cm: 9 athletes, all new faces at the international lelvel.
– Men Physique up to 174 cm: 10 athletes, with sensational 2014 Arnold USA winner Paulius Ratkevicius (Lithuania), 2013 European athletic fitness champion Belmir Berberovic (Bosnia & Herzegovina), 2014 Arnold USA finalists: Hashim Youshaa (Denmark) and Ben Noy (united Kingdom).
– Men Physique up to 178 cm: 18 athletes and great revenge battle: world champion Valentin Petkov (Bulgaria) vs. bronze medal winner Grzegorz Placzkowski (Poland) plus former top world junior fitness champion Anghel Birica (Romania).
– Men Physique over 178 cm: 22 athletes, with 2012 ACE winner Martin Mester and 2013 Worlds finalist Vladislav Novy (both of the Czech Rep.) plus many new faces.

EUROPEAN JUNIOR AND MASTERS CHAMPIONSHIPS: 287 COMPETITORS

Now junior women’s bodybuilding is out but we can see greater and greater popularity of junior bodyfitness (23 athletes) and junior women’s bikini fitness with incredible number of 39 athletes (over a double than a year ago). Very interesting junior women’s fitness over 163 cm class, with 2013 European champion Endla Vaher (Estonia), 2013 world champion Aleksandra Zhilina (Russia) and coming back 2009 European champion Zaneta Balsewicz (Poland).

Masters categories as usual packed with former champions, there is no enough place to mention them all. In master women’s bodyfitness 35-45 we will see: Maria Scotland (United Kingdom), Brigitte Subrin (France), Benvenida Bevia (Spain) and Christine Schranz (Austria). In the older class: Kristin Kristjansdottir (Iceland), Carina Isaksson (Sweden) and Esta Pilt (Estonia), Olga Stepanyuk (Russia), Federica Ghezzi (Italy) and Esther Serrano (Spain).

Master women’s bikini fitness will be run for the first time, with 14 athletes in the list.

Masters men’s bodybuilding 50-59 looks great, with Antonio Vergiani (Italy), Jose Carlos Rebolo (Portugal), Wieslaw Kruk (Poland) and Aleksander Alekseev (Russia). This is a mixture of the European and world champions. In the over 65 years old class – multi world champion Rafael Vera (Spain). In the 40-49 division: Jakub Potocki (Poland), Danilo Barbi (Italy), Oscar Marin and Alfredo Fernandez (both of Spain), Fredrik Spand (Sweden), Dmitri Golubochkin (Russia), Maurizio Minoccari (Italy). Their battles will be extremely exciting and on the highest international level.

Juniors: 137 athletes

– Junior Men Classic Bodybuilding: 13 athletes
– Junior Men Bodybuilding: 22 athletes
– Junior Men Physique: 15
– Junior Women Bodyfitness: 23
– Junior Women Bikini Fitness: 39
– Junior Women Fitness: 16
– Junior Men Fitness: 9

Masters: 150 athletes
– Master Men Classic Bodybuilding: 18
– Master Men Bodybuilding 40-49 years: 51
– Master Men Bodybuilding 50-59 years: 22
– Master Men Bodybuilding over 60 years: 10
– Master Women Bikini Fitness: 14
– Master Women Bodyfitness 35-44 years: 17
– Master Women Bodyfitness over 45 years: 18

WHAT, WHERE, WHEN…
Short schedule of the 2014 European bodybuilding and Fitness Championships, showing, when each category will be run onstage.

WEDNESDAY, MAY 14TH, 2014

10:00 – 22:00 – Arrivals and continuous registration at the Caprici Verd Hotel

THURSDAY, MAY 15TH, 2014

09:00 – 13:30: MORNING SESSION: Men Classic Bodybuilding 168 cm, 171 cm, 175 cm, 180 cm, +180 cm
13:30 – 14:30: Lunch
14:30 – 21:30: AFTERNOON SESSION: Men Bodybuilding 70 kg, 75 kg, 80 kg, 85 kg, 90 kg, 95 kg, 100 kg, +100 kg

FRIDAY, MAY 16TH, 2014

09:00 – 13:30: MORNING SESSION:
– Junior Men Classic Bodybuilding open
– Junior Men Bodybuilding 75 kg, +75 kg
– Master Men Classic Bodybuilding 40-49, over 50
13:30 – 14:30: Lunch
14:30 – 22:00: AFTERNOON SESSION;
– Master Men Bodybuilding 40-49, 50-59, 60-65, over 65
– Men Physique 170 cm, 174 cm, 178 cm, +178 cm

SATURDAY, MAY 17TH, 2014

09:00 – 13:00: EBFF International Congress + Election
13:00 – 14:00: Lunch
14:30 – 20:00: AFTERNOON SESSION:
– Wheelchair bodybuilding
– Mixed Pairs
– Junior Men Physique open
– Women Fitness 163 cm, +163 cm (Prejudging)
– Men Fitness open (Prejudging)
– Junior Women Bodyfitness 163 cm, +163 cm
– Junior Women Bikini Fitness 163 cm, +163 cm
– Junior Women Fitness 163 cm, + 163 cm (Prejudging)
– Junior Men Fitness open (Prejudging)

SUNDAY, MAY 18TH, 2014

09:00 – 13:30: MORNING SESSION:
– Women Fitness 163 cm, +163 cm (Finals)
– Men Fitness open (Finals)
– Master Women Bikini Fitness open
– Master Women Bodyfitness 35-44, over 45
– Women’s Physique 163 cm, +163 cm
13:30 – 14:30: Lunch
14:30 – 21:30: AFTERNOON SESSION:
– Junior Women Fitness 163 cm, +163 cm (Finals)
– Junior Men Fitness open (Finals)
– Women Bodyfitness 158 cm, 163 cm, 168 cm, +168 cm
– Women Bikini Fitness 160 cm, 163 cm, 166 cm, 169 cm, 172 cm, +172 cm 22:00 – FARWELL BANQUET

Balti Matši võistlustest kirjutasin üldisemalt juba võistluste teemas. Nüüd aga veidi veel kogu hooajast.

Arvan, et möödunud nelja võistlusega saab selle nö. kevadise võistlushooaja kokku võtta. Lühikokkuvõte oleks siis järgmine:

05.04.2014 – LEKV, Men’s Physique -190cm, algajad – I koht, absoluut punktide järgi II-IV koht (lõppkoht protokollis IV)

12.04.2014 – Reval Cup, Men’s Physique, mehed, algajad – II koht

26.04.2014 – EKV, Men’s Physique (Rannafitness), mehed – I koht + parim treener

04.05.2014 – Balti Matš, Men’s Physique Open – VI koht

Karikad:

Aga veidi lähemalt ka.

LEKV – kõige esimene võistlus ning mitte ainult sellel alal vaid suhtkoht kogu elus. Kümneid aastaid tagasi sai vist koolis mõnes spordis mõni võistlus tehtud aga mälestused hägused. Niiet võib öelda, et esimene tõeline osalemine ametlikul spordivõistlustel.

Huvitaval kombel oli võistluspinge kõige madalam, sest lihtsalt puudus igasugune ettekujutus sellest, mis saama hakkab. Küll sai kiiresti selgeks see, et ise kodus end grimmida on väga raske ja tulemus kesine. Samuti sai selgeks ka see, et kodulinnast väljaspool võistlemine on tunduvalt pingelisem kuna üldjuhul pead ärkama vara ning liiklema näiteks bussiga. Kaasa tarima nõks rohkem kraami ning arvestama lisa ajakuluga, et ka koju pärast ilusti jõuda.

Võistluste endiga võis küllaltki rahule jääda. Kuigi kohapeal pidime päris pikalt tiksuma, siis igav ei olnud. Võistlejaid oli palju, riietusruumis sai näiteks Rückenbergidega suheldud ja ka teiste Physique poistega. Oli suhteliselt lõbus, eriti kuna paljud olid samuti algajad ning seega saime oma hirmudest ja pingetest samas vormis rääkida.

Enda kategoorias sai esikoht võetud ning see oli esimeseks võistluskogemuseks päris meeldiv. Tagantjärgi võiks muidugi targutada ja öelda, et minu kategooria oli ka üks nõrgemaid. Siiski nagu Ott ütleks, siis “võitjate üle kohut ei peeta”. Absoluudis kokkuvõttes IV koht ning selge see, et vormi tegemisega olin hiljaks jäänud ning kuivuse puudumine maksis kohti. Samas võis täheldada ka kohtunike hindamise ebastabiilsust. Mõni võistleja hinnati nii esimese kui ka viimase koha vääriliseks. Kuid eks ala areneb veel ning küllap tulevikus on asjad tunduvalt selgemad.

LEKV korraldus oli üldjoontes väga hea. Publik aktiivne ning võistlusala mõnusalt suur ja hästi märgitud joontega kus seista. Esta ja Imre tegid väga head tööd, lihtsalt peab kiitma. Esta jooksis pidevalt lava taga ringi ja hoolitses, et kõik võistlejad õigel ajal valmis oleksid ning teaksid peale minna. Arvestades võistlejate hulka, oli see suur töö ning seda enam peab kiitma, et kõik sai hästi tehtud. Mõni asi oli veidi paigast (näiteks ei kaalutud ega mõõdetud võistlejaid, isegi mitte klassikuid) ning võib-olla veidi pikaks kogu ettevõtmine venis – aga kindlasti oli oma osa väga suurel võistlejate hulgal ja väga pahaks ei saa ühtegi viga panna. Loodetavasti järgmine aasta veel rohkem toetajaid ja abilisi ning saab kõik veelgi paremaks.

Auhinnalaud oli kõikidest võistlustest kus osalesin, vaieldamatult LEKV’i oma kõige parem. EKV’l said absoluudi omad küll kalleid kinkekaarte, kuid LEKV’i auhinnakottidest leidis ikka väga mitmekülgset ja kasulikku kraami suures hunnikus. Juba registreerimisel saadud kinkekott oli väga meeldivalt sisustatud. Siinkohal jäigi kõige nõrgemaks lüliks võib-olla mõned võidukarikad – kõiki ma ei näinud, kuid tundus, et kategooriate ja võitjate info läks karikale liimi ja paberiga, mis jättis natuke odava mulje. Kõik muud võistlused kus osalesin sisaldasid karikaid koos plastik/metall tahvliga, kus siis vastav kategooria ja koht olid graveeritud.

Et kui auhinnalaud oli muidu ülimalt muljet-avaldav, siis võib-olla kannatab järgmine aasta leida sponsor ka karikatele viimase lihvi andmiseks. Võistlejana saan öelda, et kuigi selline “nänn” on kohe peale võistlusi kõige meeliülendavam, siis Karikas on see, mis jääb pikemalt koju seisma ja pilku püüdma – seega võiks pigem törts finantse sinna suunda saata. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mina ja Absoluudivõitja Danel:

Reval Cup – nädal peale LEKV’i ja elu teine võistlus. Asukoht tunduvalt kodusem ja see aitas pingeid vähendada. Üritus ise oli tunduvalt väiksem, kui LEKV ning mõnes mõttes oli tegemist huvitava kontrastiga. Näiteks, kui LEKV’il oli Men’s Physique kategoorias võistlustules ligi kakskümmend võistlejat, siis Revalil kõigest viis meest ning oma kategoorias võistlesin vaid ühe konkurendiga. Vähemalt oli konkurendiks LEKV’i absoluudivõitja Danel ning seega oli konkurents tugev ning võiks öelda, et ta esindas kogu LEKV’i võistlejate taset.

Lavatagune valmistumisala oli suur, kuid muidugi mingit privaatsust ei olnud. Kellele miinuseks, kellele plussiks. Mulle isiklikult täitsa meeldis kuna see võimaldas paljude teiste võistlejatega näost näkku kogu ettevalmistuse aja suhelda.

Kindlasti peab mainima, et korralduse efektiivsuse osas oli Reval Cup kõige parim. Ott nalja ei mõistnud ning kogu üritus käis välk-kiirusel ja efektiivselt. Kuskil jokutama ei hakatud. Võrreldes näiteks Läti võistlustega, mis oli suur ametlik IFBB võistlus, kus graafikust mindi 3-4 tunniga ÜLE, siis Revalil jõuti lausa ca. 30-45 minutiga Ette! Sportlastele oli see muidugi väga hea uudis, sest lava taga tundide kaupa kükitamine ja enda mahlades praadimine pole tegelikult kuigi lõbus – eriti kaugemalt tulijatele. Seega kiitus korraldajatiimile!

Miinuseks peaks muidugi tooma lavataguse ruumi jaheduse – mõistan, et ega palju selle suhtes teha ei ole, kuid lihtsalt pidi märkima. Tulevikuks kindlasti meelespea panna, mida kogenenumad võistlejad juba ammu teavad – paksud sokid ja tuhvlid/plätad kaasa ning kui võimalik, siis ka üks paras “hoody”, et keha ja jalad oleksid soojas. Muidu tekib olukord, kus võid külmetuda ja ega ka pumpi väga loota pole külmas võimeldes.

Aga võistlus ise – noh, mis siin ikka. Oma 5-6h tiksumist, 1 minut laval ja viimane koht. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Noh, ametlikult küll II koht, aga kahe mehe konkurentsis allapoole ju langeda ei saagi. Danel oli kõva vastane ning ega ma ei lootnudki, et ühe nädalaga oleksin niipalju paremaks saanud, et LEKV’i absoluudivõitjale vastu hakata. Küll aga nägin, et protokollis kaotasin vaid ühe punktiga ning see andis isegi kaotuse puhul motti juurde.

Karikas oli ilus ning tegelikult oli päris kena ka auhinnakotike, mis lisaks anti. Karikad on head pikema-ajalised meened, kuid et võistluste pingeid ajutiselt maandada ning kohe praktilisemat kasu ja nö. “töötasu” saada, siis on erinevad lisandid ja varustus kindlasti väga tähtis, et sportlasi motiveerida ja neid ala juures hoida ja võistlema kutsuda.

* Peale võistlusi sõin end pea vigaseks “all you can eat” restoranis. Olles hiljem kuulnud paljude teiste meeste jutte, kuidas on end ka haiglasse söödud, siis soovitan kõigil tulevikus sellist nalja vältida. Tundub hea mõte, aga ega ta seda ei ole. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

EKV – kaks nädalat peale Reval Cup’i ning esimene selline Suurem, ametlikum võistlus. Esialgu ei olnud üldse plaan sellel võistlusel võistelda, kuid loogiline ta tundus olemasoleva vormiga teha mis annab. Hetkeks tekkis küll küsimus rahade asjus, sest registreerimistasud ulatusid 50.- euroni ning kõikide muude rahaliste kulutustega koos hakkas kogu ettevõtmine juba rahakotti piitsutama. Õnneks toetas mind Timo Majuri ja HC GYM ning siinkohal suured tänud talle! Arvan, et ilma tema toetuseta ma võistlema polekski jõudnud.

Asukoht kodune Tallinn, kuigi linna teises otsas. Registreerimine nagu ikka hommikul ja võistlused pärastlõunal/õhtul. Seekord oli graafik veidi huvitav kuna esimene kategooria, athletic fitness viidi osaliselt läbi kaugemal Revali jõusaalis. Põhjustest sain muidugi aru, kuid eks ta sellise huvitava “tühjuse” võistluspaika tekitas, kus vaid mõned võistlejad olid peale registreerimist kohapeal alles.

Kui aga pärastlõuna kätte jõudis ning rahvas võistluspaika sisse voolas, läks kõik muidugi huvitavamaks. Hakkas pihta tubli askeldamine ning siis oli juba lõbus. Korraldamine oli asjalik ning segadusi väga ei olnud. Kui siis ainult selles suhtes, et Men’s Physique klass oli ümber nimetatud Ranna Fitnessi kategooriaks ning absoluuti seekord ei olnud. Aga kõik käis loogiliselt ning lavataga asjatas Mikk, kes kõik õigel ajal lavale suutis saata.

Grimmimisala oli väga, väga professionaalselt kõik kilede ja paberitega kaetud niiet siinkohal peab korraldajaid kiitma. See võis olla päris suur töö kõik nii põhjalikult ära katta.

Võistlus ise läks hästi. Kuigi iga võistleja unistab alati võidust, siis realistina ma suuri ootusi ei hellitanud. Danel, kes oli taaskord minu ainuke konkurent, oli ka EKV’l endiselt väga kuiv, kuigi võib-olla natuke tühi. Ma olin end küll kõvasti täis laadinud, kuid kuivuse suhtes konkurentsi pakkuda ei suutnud.

Õnneks tundus, et poseerimine kukkus mul paremini välja ning võib-olla õnnestus ka naeratamisega mõned punktid võtta. Lõpptulemusena seega I koht ning kuna olen üks neist vähestest, kes on ka iseenda treener, siis tunnustati ka seda medaliga, mis oli väga lahe. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Õhtul sai veel banketilt läbi hüpatud, kus sain ka Balti Matši osalemise kohta teada. See oli muidugi selline väike üllatus millega eriti arvestanud ei olnud.

Balti Matš – Kopeerin siia sama jutu, mis balti matši teemas:

Kirjutaks enda muljetest veidikene. Siiski esimene võistlushooaeg ja esimene välisvõistlus, Eesti koondise ja fännidega reisimine.

4. mai hommikul kell 6 saime kõik kambaga Tallinas Sparta spordihoone ees kokku ning pakkisime end bussi. Seadsime end koos Rainer Palmi, Siim Kelneri, isand Kirbu ning Peep Reinarti ning Eleri Õismaga bussi teise korruse etteotsa sisse. Paar istet tagapool võtsid kohad sisse meie fännbaasi peamised ergutajad Ahti Jakson ja Leho Soosilla. Teise korruse tahaotsa väga ei näinud aga igal juhul oli koos fännidega reisimine väga lahe ning seltskond viimase peal! Mõni hetk viivitust ning saimegi Tallinnast liikuma ning kihutasime kohe suure hooga Pärnu suunas kuhu jõudsime isegi nii kiiresti, kui 1.5 tunniga. Seega esimene nö. ots, läks kiirelt.

Pärnust korjasime veel mitmeid inimesi, eesotsas Rückenbergidega peale ning panime edasi Läti suunas ajama. Vaikselt hakkas võistlejate seas magamata öö, näljatunne ning eeloleva võistluse pinged kuhjuma ning see teine ots kippus veidi rohkem venima. Aga lõpuks jõudsime siiski ilusti kohale.

Võistluspaik ise nägi väga hea välja. Väljast. Ning nö. “rahvale avatud” osas. Ehtne peopaik, selline vene uusrikaste stiil kõikjal. Kõik üle kullatud ja läikis jms.

Meie muidugi liikusime kohe backstage ning see oli teine teema. Pool backstage oli valmis ehitamata, laepaneele polnud, laest rippusid alla juhtmed ning kõikjal vedeles ehituskola. Lõpuks seadsime end sisse ühte tagumisse ruumi, mis tundus, et sisaldas köögiinventari lisaks peeglitele ja muule kolale. Igastähes mingid ahjud ja muud asjad seal olid. Kell võis olla umbes 11.00 kui kodinad maha panime. Kuna esialgne plaan nägi ette, et Balti Matš algab kell 18.00, siis valmistasime end ootamiseks ette.

Mõne aja pärast läksime ja uurisime registreerimise kohta, kuid seal kasvas järjekord kiiresti ulmeliselt pikaks ning toimusid esimesed tagasilöögid. Registreerimine pidi esialgse plaani järgi kestma vist kuni 12.00, kuid mina isiklikult astusin järjekorda alles ca. 12.30. Järjekorras seisin kindlasti oma tubli 45 minutit ning minu selja taha kogunes veel omakorda väga pikk rivi. Siinkohal oli Lätlaste korraldus ikka väga metsas. Balti Matši registreerimine käis sekunditega, seega ma eeldan, et kogu jamamine käiski Läti Lahtiste ümber.
Lisaks oli huvitav ka see, et kui tavaliselt minnakse registreerima võistlusriietes, siis seekord ei huvitanud kedagi see mis sul seljas. Oti soovitusel tõmbasid enamik meie omi ikka võistlusriided selga, kuid paljud välismaalased olid lihtsalt tavariietes ja keegi isegi ei suvatsenud uurida, kas mõnel üldse võistlusriided olemas on ja reeglitele vastavad… imelik.

Registreerimine lõppes alles kuskil 13.30 paiku, siis kui tegelikult Läti Lahtiste võistlused juba käimas oleksid pidanud olema.

Ning siis hakkas pihta meeletu venimine ja tohuvapohu. Selleks ajaks, kui kõik registreeritud said ning uuesti backstage liikusime, saime aru, et nendest ruumidest kohe kindlasti ei piisanud ca. 200 võistleja + sama hulga abiliste mahutamiseks. Inimesed riietusid ja grimmisid end kõikjal kuhu mahtusid. Sobilikuks kohaks olid näiteks ehitusjärgus koridor kogu ehituskola ja rippuvate juhtmetega, mida valgustas maast laeni suured ilusad puhtad läbipaistvad aknad, kust kogu välismaailm ilusti sisse nägi. – Naised, justnimelt välismaa naised olid täiesti ükskõikselt end paljaks koorinud ning käis põhjalik grimmimine. Ei olnud põhimõtteliselt võimalik ringi vaadata ilma, et poleks näinud paljast naist mingis X poosis, mingi abiline grimmirulliga jalge vahel. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nojah. Esialgsest ruumist kolisime kiiresti välja kuna selge oli, et naised otsustasid selle ala enda omaks kuulutada. Janar ja Silvar rückenberg olid need julged, kes enda koha välja võitlesid ning sinna ka lõpuni jäid. Janar tõmbas kerra ära ning tiksus.
Kuusnõmmed ja Ott tõmbasid samuti kõik kuskile pimedasse nurka kerra ja otsustasid magada. Kirp, Rainer ja mina tiksusime backstage ja eesruumide vahepeal. Kirp üritas ikka ka magada, aga Rainer ja Peep olid seltsiks enamus aega. Siim jalutas ringi aga oli ka samas kandis siiski.

Ning ega meil väga midagi teha ei olnudki. Vaikselt asusime grimmima. Osaliselt ettevalmistumise põhjustel aga suuresti ka igavusest. Tagantjärgi oleks võinud muidugi oodata nagu Ott seda tegi, kes 30 minti enne lavale minekut alles korraliku kehagrimmi peale pani – rohkem polnudki ju vaja. Õnneks kõigi meeste grimmid õnnestusid suht hästi, kuigi Raineri ja Siimu grimmid hakkasid lõpuks juba veidi tumedamaks ja laigulisemaks minema.

Aeg venis ja venis ning rahvast vooris ja vooris. Meeletud massid. Backstage ja publiku-ala vahel oli kõigest mõned meetrid distantsi ning nii mõnigi võistleja käis ka võistlusriietes ja grimmis vahepeal lihtsalt võistlust vaatamas. Sest ega muud väga teha polnud.
Läti lahtistelt jäi peamiselt meelde muidugi meeletult suured kategooriad. Näiteks Men’s Physiques oli vist 16 tüüpi laval ning Bikinide katte ei hakka üles lugemagi. Muidugi tegid KÕIK oma T-walkid ja asjad ning see venitas kogu programmi meeletult pikaks.

Silma hakkas ka suur hulk suure tõenäosusega steroidimaiaid tüüpe. Nii oli näiteks näha silma järgi umbes 100kg kaaluv, minu pikkune tüüp kelle õlg oli mädanenud armide koorikutest must, nibud puhevil, naba punnis ja kõht ees. Ja pange tähele – see tüüp võistles MEN’S PHYSIQUE’s. Ise ka ei uskunud aga nii oli. Läti lahtistel jäi ta küll kuskile keskele tulemuste osas – ja põhjusega – kuid see, et ta üldse sinna katti vastugi võeti ja ta ise aru ei saanud enda väljanägemise ja kategooria ebasobivusest… nojah. Ning selliseid vendi oli veel.

Sellega seoses tuleb veelkord märkida korradajatiimi oskamatusest. Kuna ma panin varakult Phsyque püksid jalga, siis käidi mind korraldajate poolt mingi 5x lavale kutsumas – olgugi, et ma iga kord ilusti ütlesin, et ma võistlen Balti Matšil mitte Läti lahtistel. Inglise keelest ei saanud need midagi aru. Olgugi, et lavatagune orgunnija oli noor neiu, kes ometigi võiks ju paari lihtsat sõna mõista. Rääkisin ka vene keeles aga ju siis ei olnud mu sõnastus piisavalt hea. Lõpuks lasin Nikital pikemalt seletada, et “ou piff, me võistleme hiljem Balti Matsil, lõpeta tüütamine ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> “.
Selleks ajaks oli Ott ka juba ärganud ning viskas ka paar ilusat sõna nende tibinate suunas – A’la, kas siis võistlejate nimekirja ei ole, et numbrite alusel kutsuda. Oleks ju kohe selge, et mind seal nimekirjas ei ole. Aga kus sa sellega.

Vahepeal näiteks toodi Läti Juuniorid lavale, kes juba poseerima hakkasid, kuid siis sai selgeks, et mingi 3 meest on puudu ja saadeti kõik tagasi ja mindi neid otsima. Seejärel nägin kuidas üks kohtunik lava taha jooksis ja oma poissi alles grimmima hakkas. Ulme.

Igastähes Läti võistlused venisid ja venisid. Lõpuks oli kell juba 18 läbi, kuid endiselt polnud Balti Matšist haisugi. Seevastu mõni korraldaja oli vahepeal mingi 3x meie Balti Matši meestele ütlemas käinud, et pange valmis varsti minek. Ja siis Rainer ja Siim ja Kirp kõik pumpasid seal mitu tundi. Higimull otsaees, keha grimmist ja õlist juba laiguliseks minemas aga ei midagi. Käisid juba lava taga valmistumas ja pumpamas aga ikka ei midagi.
Ma ei mäletagi, mis kell lõpuks lavale said aga asi oli ikka korralikult veninud.

Siis pidin ka ise lõpuks minema. Ning nagu ikka – keegi peab välisüritustel see ebaõnnelik olema, kellel kõige mustem päev. Nimelt õnnestus backstage’s selle ehituskola otsa niimoodi varba ära lüüa, et tükid taga. Parema jala suures varbas on korralik auk sees ning ma veritsesin seal ikka korralikult. Õnneks leidis Ott kuskilt plaastri ning ma sain enne lavale minekut vere kinni ja kuidagi koperdasin oma poseerimise ära. Pumpi teha ei saanud – *MÄRGE* – 0 vahendit korraldajate poolt. Otsi ja tee ise. Mul muidugi vigase ja verise varbaga ei olnud võimalik enam isegi kätekõverdusi teha. Mitte, et kasu oleks olnud. Mina ja Nikita olime mõlemad täiesti selgelt nõrgeimad mehed laval – mina veelgi enam, kuna Nikita oli vähemalt kuiv ja mina polnud sedagi. Aga noh, see selleks.

Kõik teised said oma showd hästi tehtud – Oti oma sain algusest lõpuni vaadatud ning peab tunnistama, et Ott oli tasemel. Siiski, kaugelt vaadates olid paar konkurenti ka ikka väga, väga head. Mõned poosis ma vast oleks isegi neile parema skoori andnud. Muidugi, kui ka midagi kahevahele jäi, siis vabakavaga tegi Ott kindlalt puhta töö. Välismaa kollid panid ainult tümpsu taustal posedowni ja kogu lugu. Meie meestel seevastu olid ikka konkreetsed ja läbimõeldud kavad.

Aga siis… algas ootamine. Sest kõigepealt hakati autasustama Läti Lahtiste kõiki kategooriaid. Ulme.

Ja nii umbes 2-3h lihtsalt autasustati läti võistluste võistlejaid. Jah, tore näha, et ka mõni meie oma sai hea koha, kuid see ootamine ajas närvi väga mustaks. Selleks ajaks olime ajakavast juba 3-4h üle läinud ja kõik olid päris vihased. Noh – eks need kelle vorm parem, need chillisid. Kuid mul oli küll päris kehv tuju – suht kindlalt viimane koht soolas, varvas tükkideks ning siis passi ja passi ja passi. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tänud siinkohal meie Fännidele, kes saatsid mulle lavataha plaastreid juurde! Tänu sellele sain vähemalt koduteel end enamvähem hästi tunda, et varvas oli hästi sisse pakitud.

Aga noh, lõpuks saime oma plekitükid kätte ja sättisime kodu poole. Enne statoilist läbi, kerged söögid – banketti vist polnud, või kui oli, siis meil polnud aega niivõinaa. Tagasiteel bussis veidi pulli vist allkorrusel tehti aga enamik võistlejaid olid ka päris läbi ja tõmbasid pildi tasku. Selge see, et kui ikka 24h üleval olla, siis kammib ära.
Pärnu jõudes tekkis korraks hirmuhetk, sest buss otsustas veidi streikida – selleks hetkeks oli kell 02 öösel ja inimestel, kes järgmine päev tööle pidid minema oli närv väga must.

Aga saime minema ja jõudsime umbes kell 04 Tallinna. Leho oli nii tubli, et viskas mu koju ning siin ma olen. – Olen päeval mõned tunnid maganud, kuid korralikult saan magama alles nüüd varsti.

Kogemus ise oli kasulik ja hea, aga mälestus suuresti sitt. Varvas puru, viimane koht ning suhteliselt kurnatud keha ja vaim igas mõttes. Lätti niipea uuesti minna ei tahaks, mitte ühelgi põhjusel. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Järgmine aasta Leetu minek on võib-olla teine teema. Kuigi arvestades neid keemikuid, kes meil seekord vastas olid, siis lõbus nende vastu võistlemine olema ei saa.

Eks ühte ja teist võiks veel kirjutada, aga kes pagan seda kõike lugeda viitsiks. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kokkuvõttes võib öelda, et esimeseks hooajaks täitsa okeid saavutused ja võib rahul olla. Dieediga jäin hiljaks ning soovitud kuivust ei pigistanud eriti välja. Kindlasti oleks võinud veelgi enam pingutada, kuid näha oli, et vorm lihtsalt ei tahtnud kaasa tulla. Ilmselgelt peab laskma kehal kohaneda uute pidepunktidega ja see võtab lihtsalt aega. Kõige madalam kaal mille ära nägin oli vist 85.9kg ning arvestades, et kuskil Oktoobris olin 96kg+, siis eks seda kaalu on omajagu kaotatud. Nii vähe kaalusin viimati vist 10a tagasi ja ega keha sellega harjunud pole.

Mis plaanid edasi?

Kindlasti väikene puhkus ja üleüldine vaimu ja keha turgutamine. See nädal üle ei pinguta millegagi. Järgmine nädal aga hakkan suure tõenäosusega vaikselt uuesti dieedi peale mõtlema, sest järgmine võistlus on Juuli keskel Fitcampis. Aega on sinna omajagu, kuid samas on mul ka kõvasti üleliigset pekki veel. Seda viga ma enam teha ei taha, et hakkan viimastel nädalatel ekstreemsusi praktiseerima. Seega ongi paras aeg juba kohe dieedile mõtlema hakata ning teha seda mõistlikult, nii et ettevõtmist saab ka nautida.

Kui selle suvise võistlusega ühele poole saab, siis tuleb vist natukene pikem vaheaeg jälle ning seal loodan nõks kauemaks aja maha võtta. Kuid väga pikalt muidugi lebotada ei saa, sest siis ronib juba sügisene hooaeg peale ning miks mitte ka seal kaasa teha ning hoida head vormi. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

And a very competitive Estonian team //

Endla Vaher, junior fitness over 163cm

Tatjana Kurilova, bikini fitness up to and incl. 166cm

Janika Aavamägi, junior bikini fitness up to and incl. 163cm

Egle Eller-Nabi, bikini fitness up to and incl. 169cm

Johanna Lond, junior fitness over 163cm

Reet Reimets, bikini fitness up to and incl. 172cm

Kristina Nuut, bikini fitness up to and incl. 172cm

Alexandra Laer, bikini fitness over 172cm

Nikita Dvorkin, junior men fitness

Siim Kelner, junior CBB

Raigo Kuusnõmm BB up to and incl. 75kg

Ott Kiivikas, BB up to and incl. 90kg

Rain Kuusnõmm, CBB up to and incl. 168cm

Imre Vähi Classic, CBB up to and incl. 180cm

Janar Rückenberg, CBB over 180cm

Esta Pilt, WPD up to and incl.163cm and BF masters +45

Darola Kruusik, BF up to and incl. 163cm

Anastasia Žerdetskaija, BF over 168cm

Most of these athletes were seen on the stage at the Estonian Cup held during the last weekend. More photos from that show – 3 weeks out from the IFBB Europeans – can be found HERE. (Sorry did not find photo of every athlete, feel free to add!)

Raigo Kuusnõmm BB up to and incl. 75kg

Janar Rückenberg, CBB over 180cm

Rain Kuusnõmm, CBB up to and incl. 168cm

Johanna Lond, junior fitness over 163cm (on the left) and Endla Vaher, women’s junior fitness over 163cm

Esta Pilt, WPD up to and incl.163cm and BF masters +45

Janika Aavamägi, junior bikini fitness up to and incl. 163cm

Reet Reimets, bikini fitness up to and incl. 172cm

Kristina Nuut, bikini fitness up to and incl. 172cm

Alexandra Laer, bikini fitness over 172cm

http://m.ohtuleht.ee/577592/janar-ruckenbergi-vagev-tagasitulek