Search Results for 'Athletic Fitness'
-
Search Results
-
In reply to: Athletic fitnessi treenerid Tallinnas
Ma usun, et põhilistes spordiklubides, kes olid esindatud ka EMV st. Sparta, Reval ja TÜask Tartus samuti Kimberi klubi Pärnus , igas selles klbuis on olemas treenerid, kes oskavad suunata ka athletic fitnessi treeningutele ja hiljem miks mitte ka võistlema.
Kas oskab keegi soovitada, et mis klubi või treeneri poole võiks Tallinnas pöörduda, kui oleks huvi athletic fitnessiga lähemalt tutvust teha? Ja mis vanus ja füüsilised näitajad võiksid selle ala algajal üldse olla, kui on soov paari aastaga näiteks Eestis kuhugi võistlustele jõuda?
Kristjan ja Esta, saadame Teie kingitused Tartu FitShopi.
Better Bodies pani välja auhinnad Athletic Fitnessi parimatele.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Oti mõte on hea, et 6 parimat bikinitari oleks õhtuses osas. Ega meil rohkem ei olegi neid, kes võiksid kvalifitseeruda spordi alla. Kuigi tegelt meenub mulle ainult 3 sportlast nimeliselt ja ühe nägu.
Egle, Reet ja Kristiine meenuvad nimeliselt, sest ülejäänud Reval spordi esindajatel kõigil sama nimi.
. Esta ja Merike olid üldse klass omaette.</p>
<p>Vastan ka küsimusele, et millisest kulturismist unistan.</p>
<p>* Mina unistan sellisest kulturismist, kus kõik võistlejad tuleksid vormiga lavale, isegi noored ja juuniorid. Sellel EMV ei näinud ühtegi noort või juuniorit, kes oleksid dieediga pingutanud – saan aru, et pole kogemusi, aga treeneritel ikkagi ju peaksid olema vastavad teadmised, et noored-juuniorid ka vormi viia.</p>
<p>* Mehed võiksid kõik ikka dieeditada, aga kes siin olid meil vaeva näinud – Janar, Ott ja Rain ainult. Keegi peab ju teed ka rajama. Eelmise aasta EMV olid mehed kuivad (va. Indrek Viska) kui toimus ka MM meil Eestis.</p>
<p>* Kohtunikud oleksid subjektiivsed ja ausad. Annavad häid kohti neile, kes on selle väärilised, mitte neile, kes on parem sõber.</p>
<p>* Sellisest kulturismist unistan, kus võistlejad ei pea millegi pärast muretsema. Kõige lihtsam asi, mida saaksid korraldajad/kohtunikud teha oleks ajakavast kinnipidamine. No paar võistlejat on laval ja ajakava läheb pool tundi üle!? <img decoding=)
In reply to: Kõik Eesti spordiklubid
Nõo Spordihoone
Tartumaa
Nõo
Hariduse 3B
61601
Koduleht: http://www.vabakas.ee
Siin treenib ka Eesti tippjõutõstja, tipp- Athletic fitnessist ja tippkulturist Marius “Väikepoiss” Lemming.
Vaatan, et puudub andmebaasist klubi, kus treenivad Eesti parimad. Andmebaasis on ainult TÜ ASK Fitness klubi.
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Tartu, Ujula 4
Tartu Kutsehariduskeskkooli jõusaal Koplis
Tartu, Kopli 1
http://khk.ee/toetavad-teenused/sport
Tartu Kutsehariduskeskkooli jõusaal Põllus
Tartu, Põllu 11
http://khk.ee/toetavad-teenused/sport
Turu jõusaal
Tartu, Turu tn. 8
http://www.tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/turu-spordihoone/
A Le Coq Sport jõusaal
Tartu, Ihaste tee 7
http://www.tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/ale-coq-sport/
In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Ise näen bikiinivõistlusi tulevikus nii ,et hommikuses osas on ära eelvõistlus, st. me näeme reaalselt 6 parimat neidu, siis jääb ära see meri õhtuses osas ja näeme reaalselt head kvaliteeti, muidu venib see õhtune osa liiga pikaks. Sellist formaati kasutatakse kõikidel võistlustel ,kus on pikemad kategooriad ka Põhjamaade mv oli kolmel kategoorial hommikul enne eelvõistlus ära ja pärast finaalid otsa. Fakt on see, et ala kandepinna laienemiseks on bikini esimene samm, loodetavasti pudeneb sealt võistlejaid ka bf või miks mitte lõpuks ka athletic fitnessi kui nähakse et kõik ei saa ju võita…
In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Aga kas Eesti meistrivõistlused ei ole rahvavõistlused? Või kus peaks toimuma nn. rahvaspordis võistlemine? Keegi ei lähe ju Kolga-Jaani bikiinides võistlema või veelvähem vaatama (kuigi koht võib tore olla).
Samuti võib bikiinifitness võtta ära hirmu paljudelt naistelt, kes kardavad juba sellist bodyfitnessi jalgu-käsi nagu tuld, kuigi Esta väga treenitud figuur ei tule paarist kükist.
Lihtsalt leian, et see toob materiaalset ja samuti ka sotsiaalset kasu jõu/kulturismi treeningutele ja alale tervikuna. Oleks aeg, et ühistkond mõistaks jõusaali treeningu võimalusi ilma EELARVAMUSTETA…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS. Nõustun, et kulturismi kriteeriumid on raskemad – athleticul samuti.
EMV on Eesti rahva tippspordivõistlus kulturismis. Seal osalevad kõige paremad atleedid. Tippvõistlusel ei saa anda samaväärset auhinda tippsportlasele ja “pooletoobisele sportlasele”. Seda tehes kahandub paratamatult tippsportlase auhinna mõtteline väärtus.
Kui bikini fitnessi tingimata on vaja propageerimiseks ja rahva meelitamiseks, siis mina valiks viis parimat neidu ja näitaks neid meelelahutusliku osana põhivõistluse pausidel. Või teeks nii nagu eelkõneleja soovitas, näitaks neid alguses.
Kõige parem oleks, kui oleks eraldi võistlused. Kasvõi BF-le ja mõnele teisele uuele alale ühiselt samas kohas mõnel teisel päeval.
Isiklikult arvan, et bikini fitnessistide hulgast tuleb sportlasi murdosas. Kui neiul on sportlase hing, siis ta alustab treenimist bodyfitnessi jaoks (väga positiivne näide – Eli Viielo. Esimene võistlus, millel osales, oli armlifting, EMV-l võttis kohe julgelt osa ka AF-ist. Lugedes tema poste foorumis, ei kahtle ma, et tegemist on Sportlasega suure tähega). Inimene treenib ning näeb vaeva – see ongi sport. Bikini fitnessistide hulgas võib olla palju neid, kes iga päev treenivad, kuid paraku on ka palju neid, kes üldse ei treeni (Ott on sellele isegi viidanud). Ilusad sportlikud tüdrukud on küll kena vaadata, kuid spordivõistlusel tahaks siiski näha tõelisi sportlasi.
In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Aga kas Eesti meistrivõistlused ei ole rahvavõistlused? Või kus peaks toimuma nn. rahvaspordis võistlemine? Keegi ei lähe ju Kolga-Jaani bikiinides võistlema või veelvähem vaatama (kuigi koht võib tore olla).
Samuti võib bikiinifitness võtta ära hirmu paljudelt naistelt, kes kardavad juba sellist bodyfitnessi jalgu-käsi nagu tuld, kuigi Esta väga treenitud figuur ei tule paarist kükist.
Lihtsalt leian, et see toob materiaalset ja samuti ka sotsiaalset kasu jõu/kulturismi treeningutele ja alale tervikuna. Oleks aeg, et ühistkond mõistaks jõusaali treeningu võimalusi ilma EELARVAMUSTETA…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS. Nõustun, et kulturismi kriteeriumid on raskemad – athleticul samuti.
In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Ehk mida ma tahan öelda, tippsport on tippsport, rahvasport on rahvasport. Neid omavahel segada on raske.
Täpselt,Olen sinu jutu ja mõttega 100% Nõus. Ja kui peaks bikiiini fitness toimuma koos Athletic Fitnessi ja kulturisimga siis võiks bikiini voor olla päeva esimene osa kohe.
In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Päris põhjalik ülevaade ja tore arutelu, seda eriti inimese poolt, kes on nö alles selle ala juurde tulnud ja viinud ennast kurssi toimuvaga. Paljud punktid, millele teema algataja viitas on tõesti nii nagu kirjeldatud ja ka 20 aastat ala sees olnud inimesena näen paljusid punkte samamoodi. Uute alade teke on nii rotmiline, et ausalt öeldesise ka võistlustel olles ei sa kohati aru, miks neid kategooriaid nii palju üldse peab olema….seda enam, et piirjooned eri kategooriate vahel on olematud ja on situatsioon kus samal võistlusel ilmub üks ja sama sportlane eri kategooriates lavale, kus on reeglite järgi erinevad nõudmised?….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ka hinnata on uusi alasid raskem, selles osas on selgem pilt nö kulturismis, kus ca 60 aasta jooskul on välja kujunenud mingid konkreetsemad hindamiskriteeriumid.Ega seal muud olegi kui tuleb lihtsalt lolli järjepidevusega ajada oma asja ja ega seal muud teha saagi ja kindlasti athletic fitness nagu mainitud on lähemale sellele spordi mõistele, millest ka tavainimesed aru saavad. Niipalju vähemalt, et Esta lugu Õhtulehel kannustas juba kehalise kasvatuse õpetajat, kes soovis oma kooli ka lõuatõmbeagregaati murteseda ja ütles, et nende parim poiss teeb praegu 15 lõuga…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Seega Esta on jah selels osas tugevam kui 99,99% noorsoost… ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>In reply to: Millisest kulturismist/fitnessist unistan?
Minu kui naisvõistleja nägemus.
BF on minu jaoks sportlik piir – võrreldav meeste kulturismiga. Kulturism ei ole naiselik. Bodyfitnessis on võimalik omada lihaseid ja olla naiselik, kahjuks ka need piirid liiguvad maailma mõistes. Minu jaoks ideaalne bodyfitnessi vorm – PRO figure võistlejad. Arusaamatuks jääbki see, miks peavad amatöörid ennast täiesti kuivaks piitsutama, sellega kaob ka naiselikkus.. Eks see on jälle piiride katsetamine kategooriate vahel.. Loodi ju nüüd uus kategooria Physique, kuhu peaksid siis suubuma need, kes bodyfitnessi jaoks on liiga lihastes ja kuivad.
Women’s physique competitors should have the overall aesthetics and look that is found in figure with a little more overall muscularity.
Siin pildid sellest alast, juba pooside valik ei ole naiselik.
Millest see suurusehullustus kulturismis ja fitnessis tekkinud on? Eks jälle sellest, et vajatakse ”kolle”, millega ala, lisandeid jne müüa. Neid nö moondunuid inimesi on kihvt vaadata – nagu loomaaias. Inimpiiride nihutamine on väga populaarne ning köitev teema. Kui suureks suudab mees/naine ennast süüa ja pumbata, mitu kg fileed ta selga suudab kasvatada.
Figure naised all – minu meelest naiselikud, sportlikud.
Erin Stern, Ms Figure Olympia 2012
Öelda, et kulturisti kuld ja BF kuld ei ole võrreldav…??! Mis siis oleks see, mis oleks naiste puhul võrreldav kulturisti kullaga? Naiste bodyfitness ja meeste kulturism on minu jaoks võrdväärsed. Kas naised ei peakski võistlema üldse sellisel alal?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Bikini on tõesti edevam ala ja nõustun, et väga subjektiivne. Samas nagu näha, toob see väga palju naisi jõusaali trenni tegema ja selle üle peaks kõigil hea meel olema. Tase tõuseb iga aastaga ka siin Eestis, vaadake kas või esimese karikavõistluse pilte. Kulturismi/fitnessi propageerimiseks on see jah vale ala, aga võistlused võiksid toimuda siiski, näiteks täiesti eraldiseisvatena või aeroobika kuninganna raames – miks mitte. Inimestel on ikka vajadus leida oma tegevusele väljund, püstitada mingi eesmärk.
Minu arvamuse kohaselt ei pea kõik naised olema BF kriteeriumitele vastavad – see on natuke liiga palju ”tavalise” naise jaoks. Ilus toonitud keha nagu bikinis on vaja – väga super. Kõkidel naistel saavutatav. Samuti ei ole kõigil ka BFile vastavaid proportsioone. AF ja bikini annavad nendele naistele võimaluse võistelda. Need tüdrukud, kes võistlevad bikinis, teavad, et kord on üks üle, kord teine. Nad on selle mõttega ennast harjutanud ja nende jaoks ei olegi nii oluline mitte see võit, vaid tõesti osalemine ning laval säramine – tundmine, et nad on tõesti ilusad ja millegagi hakkama saanud. Mina tahan sportlikumat väljundit, seetõttu valisin ka BFi.
Athletic Fitnessi suhtes olen sinuga täiesti ühel nõul – see on super ala. Nendest kõikidest aladest kõige sportlikum, samas nõuab see ka kõige suuremat tööd, sest võistleja peab olema mitmekülgne, et võita. Ilu, jõud, vastupidavus – läheb mitu head aastat, et olla kolmes voorus väga heal tasemel. Hindamissüsteem on juba tehtud nii, et sa pead olema hea kõikidel aladel, sellest ei piisa, kui oled kahes voorus hea ja kolmandas kehv. Kokkuvõttes ei saavuta nii head kohta. Väga paljudel pole seda püsivust ning aega pühenduda, et tegeleda selle alaga, eriti naistel.
Mida lihtsam ala, seda populaarsem see rahva/võistlejate seas on. Mine võta kaks suusakeppi ja tee metsas kepikõndi – spordid. No aga mine jõusaali, mölla seal hantlitega, pea arvet oma kalorite üle – kes seda ikka teha viitsib.. ainult mõned fanatid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga huvitav teema – lugeda just nende arvamust, kes ise võistlejad pole ja ainult vaatlevad kogu seda pulli.
Kuna Eesti kulturism viimastel päevadel “täiega õitseb”, tekitab see palju mõnusaid emotsioone, mida tahaks rahvaga jagada. Ei suutnud vastu panna kiusatusele võtta kokku mõned isiklikud mõtted kulturismist. Kutsun ühtlasi kõiki inimesi jagama oma seisukohti ja arutlema kulturismi tuleviku üle. Vaielge julgelt vastu, täiendage, näidake, milles ma eksin…
Hakkasin foorumit lugema selle aasta kevadel. Eesti kulturismist suurt midagi ei teadnud. Esimene võistlus, mille käiku jälgisin oli EKV. Tänaseks päevaks olen omandanud üsna hea ülevaate kohalikust kultuurimaastikust, tean tähtsamaid koolkondi ja tegijaid. Kulturism on kõigekülgselt kõvasti südame külge kinni hakanud.
Selle poole aasta jooksul on tekkinud mulje, et pikka aega alaga seotud isikutel on raske aduda, kuidas vaatleb kulturismi tavainimene. Et minu kokkupuude kulturismiga on ajaliselt üsna õhuke, mis võimaldab asja distantsilt vaadelda, katsun selle üle pisut mõtiskleda.
Mis on kulturism masside jaoks? Lühidalt öeldes eneseeksponeerimine ja edevuse laat. Kahjuks pole paljude jaoks kulturism tõsiselt võetav spordiala. See iseenesest ei tähenda midagi, sest kõikvõimalikke spordi- ja tegevusalasid on nii palju, et alati jagub neile nii pooldajaid, vastaseid kui inimesi, kes jäävad täiesti ükskõikseks. Küll on aga suurem probleem see, et kulturismi ei taha tõsiselt võtta ka spordihuvilised. Olen jälginud, kui palju tähelepanu saab kulturism meedias. Päevalehtedes enamasti suurüritusi ei kajastata. Suursaavutustest on heal juhul nupukesed. Tunduvalt enam kui sport leiab kulturism käsitlemist meelelahutusliku teemana (loe foorumit!).
Niisiis, kui küsida möödujalt, millised märgusõnad seostuvad talle kulturismiga, siis viiakse jutt tõenäoliselt dopingule, Argo Aderile, skandaalidele, mõni mainib ehk subjektiivsustki… Inimesed teavad, et Ott Kiivikas on edukas, kuid mis on tema saavutused, seda teavad paraku vähesed. Küsige oma tuttavate käest, kes pole kulturismiga mingil kombel seotud, kes on Taavi Koovit?
Hea meel on tõdeda, et leidub hulgaliselt isikuid, kes pingutavad nina verele või … viimase veepiisa musklist välja…, et kulturismi võetakse eelkõige spordina. Ja seejuures ausa spordina. Mu meelest on see oluline juba ainuüksi seetõttu, et tegelikult on kulturism tõeline rahvasport – ilmselt pole ühtegi teist ala, millel on nii palju noori viljelejaid.
Samas jääb vägisi mulje, et kulturismi organisaatorid astuvad kohati ka ise samme, mis kaugendavad kulturismi veelgi spordist. Pole mõtet hakata rääkimagi, et kulturismi põhiprobleem spordi seisukohalt on ebasubjektiivsus. Seega kõik käigud, mis suurendavad ala ebasubjektiivsust, on vaadeldavad kahjulikuna.
Bikini Fitness. Kulturismi kirstunael, mis on mu meelest ebasubjektiivsuse koorma all ägava kulturismi surunud lõplikult põlvini. Ülikiiresti ülisuure populaarsuse omandanud ala, mis juba varjutab muid kategooriaid. Kuna kategooriast osavõtjaid on meeletult palju, siis ürituste maht kasvab tulevikus veelgi. Suurüritustele kulub terve päev – see on päris ainulaadne, aga ma ei kujuta ette, kui palju on vaatajaid, kes viitsivad kannatada, et päeva lõpus saaks vanad alad ka ära näha.
Tüdrukud, kes kohale tulevad, ei ole sportlased. Ott on korduvalt delikaatselt viidanud sellele, et osad neiud ei külasta regulaarselt isegi jõusaali. Sport algab bodyfitnessist. BF-i võistlejad täidavad miinimumkava, millega noored neiud peaks tegelema oma keha hooldamisel. Tippsport pole paraku miinimumkavade jaoks.
Kujutan ette, et BF on kellegi jaoks vajalik, kuna see toob kulturismi uusi isikuid ja neid on ju alati vaja, sest kulturism tugineb lisandi(ärile). Kindlasti arvatakse ka, et head naiseilu tulevad vaatama need, kes varem sellistel üritustel ei käinud. Võib ju nii olla, aga olen veendunud, et neid, keda kulturismiüritustele tegelikult vaja on (sporditeadlikud tegelased), see ei mõjuta – pigem vastupidi.
Kui naiseiluta kuidagi ei saa, siis tuleks BF-i käsitleda üritustel meelelahutusliku showna ja tüdrukutele selle eest maksta, mtte aga anda karikaid. Arvan, et laias maailmas ei ole BF nii suur probleem kui meie konnatiigis, kus kõik negatiivne võimendub eriti valusalt. Mitte, et mul BF-i vastu midagi oleks – kui seetõttu mõnigi naine endaga rohkem vaeva näeb, on see asja ette näinud – , kuid spordi mõttes võiks BF-i jaoks olla eriüritused.
Korraks tagasi subjektiivsuse juurde. Olles aktiivselt asjade käiku jälginud, on senini nt kategooriate süsteem mulle pisut arusaamatuks jäänud. Kategooriate moodustamise üldsõnalised põhimõtted ei lähe kohati kuigivõrd kokku tegeliku pildiga (muuhulgas on „klassikaline kulturism“ mõistena üsna eksitav, aga see on vist universaalne termin). Ühesõnaga süsteem on keeruline ja inimesele tänavalt on seda kaunikesti raske seletada. Selgitustööd võiks olla rohkem.
Kategooriate paljususega kaasneb mu meelest ka see probleem, et medalitesadu ei võeta teatud spordiringkonnas tõsiselt, ehkki kulturismifunktsionäärid räägivad, et kulturism on kõige kõvem saavutussport Eestis üldse. Väga raske on võrrelda BF-i kulda Oti kategooria kullaga. Ilmselgelt ei ole need üks ja sama. Aga see on ilmselt ka laiem probleem.
Kõige positiivsem on see, et Eestist on saanud Athletic Fitnessi juhtivarendaja. Mu meelest annab see organisaatoritele kõva trumbi – see on nagu kulturismi priipääse sporti. Seda ala tuleks igati propageerida. On näha, et sportlaste hulgas on asi ka hästi vastu võetud. AF näitab, et Eesti võib olla maailmale eeskujuks. Samas tähendab see ka, et meie kulturism ei pea võtma maailmast igasugust saasta üle. Asja parandamine algab ikka väikesest või oma läveesisest.
Üldiselt arvan, et jutu võiks lõpetada positiivse tooniga. Üritused on hästi korraldatud, noorte sporti toomine toimib ka päris hästi. Nii kaua kuni jagub harrastajaid, kes võtavad kulturismi eeskätt spordina, on kõik super. Eriti hea ongi näha, et pole isegi hüpoteetilist võimalust, et nende inimeste hulk väheneks. Eraldi peaks tänama Otti, kes, olles suurepärane kulturist, on ka suur sportlane ja kulturismi ning spordi ühendaja.
Seega, olgem kulturistid, kuid olgem ka sportlased!
Lava taga tehtud fotod peaksid fitness.ee galeriis ilmavalgust nägema võib-olla homme hilisõhtul või kolmapäeva päeva jooksul.
Paraku fotode arv on suur. Samal ajal on mõistlik kõik pildid ükshaaval üle vaadata ning vajalikud korrektuurid teha, mis võtab oma kindla aja. Fotod on erinevad ja seetõttu pildi kohta tuleb teha teatud varieeruvusega erinev korrektuur, et tagada fotode kvaliteet.
Lisan pildi, millelt selgub, et Taavi Kooviti süles on kaks piigat mugavalt oma positsioonid sisse võtnud. Blond kaunitar on Kaisa Metsla, kes saavutas Armlifting Cup naiste konkurentsis esimese koha. Brünett kaunitar on Eli Viielo, kes samal alal tuli kolmandaks ja naisjuunioride klassis Athletic Fitnessis esimesele kohale.
Vaatasin pilgu protkolli ka bikinis on need kõikumised kõige suuremad ja see on mõistetav, muidu suht üksmeelsed otsused kohtunike poolt. Athletic fitnessi kehavoor oli selles osas ainuke kus kohtunike hääled jagusid erinevalt nii on ühte meest pandud esimeseks ja viimaseks viiendaks…..huvitav kas tõesti oli siis nii tasavägine voor, et ühte ja sama meest saab nii erinevalt hinnata….kuna ise ei näinud võistlust, siis lihtsalt hakkas silma ja ei ole see postitus selleks et kuidagi kritiseerida kohtunike tööd. Tänud kõigile kes organsiatoorse poole eest vastutasid ja ise ei saanud seekord niipalju panustada sinna protsessi, kuid seda enam tegi rõõmu, et asi jooksis õlitatult! Sügav kummardus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tore, et Athletic fitness on toodud fookusesse! Tubli Esta, vahava lugu ja eeskuju nii naistele kui paljudele noormeestele.
