Search Results for 'Areng'

Tsitaat

Meil ei ole lihasööjaid.

ilmselt ainuke väide, millega saab nõustuda. inimesed ei ole bioloogilised lihasööjad ehk karnivoorid, vaid omnivoorid. 

Tsitaat

Peaaegu kõik maailma inimesed on taimetoitlased.

esimene mitmest sinu postituses esinevast valeväitest. teeme enne selgeks, kes on ‘taimetoitlane’.

Tsitaat

Kes on vegan?

Praktiliselt väljendub veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.

Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine.

Tsitaat

Kes on vegetaarlane?

Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes ei tarbi liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid ja/või muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud.

Tsitaat

Kes on taimetoitlane?

Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Seega on tegemist eksitava terminiga, sest ei piim, muna ega kala ole taimed. Sõna „taimetoitlus‟ võiks tähistada tegelikkuses sellist eluviisi, kus toitumislikus mõttes ollakse vegan, aga muus osas ei pruugita veganluse põhimõtteid järgida. Praegu kasutatakse selle asemel vegantoitujate kohta pigem sõna „täistaimetoitlane‟.

nii, tehes endale selgeks mõisted, mida kasutame siinses lõimes, siis liigume edasi loogika juurde. mida tähendab “peaagu kõik”? “kõik” tähendab eesti keeles siinses kontekstis “kogu hulk” ehk 100%, “peaaegu kõik” on ilmselt mõni protsent madalam hulk. kas maailmas on mõni protsent vähem kui 100% taimetoitlasi? ei ole. pigem vastupidi, “peaaegu kõik” on segatoidulised või vegetaarlased. 

Tsitaat

Kõik uuringud, kus võrreldakse “lihasööjaid” ja veganeid on bs.

ma arvan, et keegi pole selliseid uuringuid teinud, kuna valim on niivõrd väike (vb leidub üksnes lihast toitujaid modernses ühiskonnas, dunno) või uuring oleks absurdne. aga sa võid need “kõik uuringud” välja tuua. tundub, et oled rohkem kursis kui mina. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Tsitaat

Ja mida me nendest juur ja puuviljadest täpsemalt saame? Vitamiine? Kindel, et need imenduvad meie organismis?

ma ei teagi, mismoodi sellele vastata.. kas sa põhikooli bioloogias oled käinud? või natukenegi lugenud toitumise kohta? ühesõnaga sinu küsimus on ‘mida me saame juur- ja puuviljadest?’. ma üritan sind kurssi viia. aga pean mainima, et koolis peale pinginühkimise sa vist muud ei teinud. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

kasutan sinu harimiseks TAI ehk Tervise Arengu Instituudi infolehte toitumine.ee. 

Tsitaat

Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, kuid vähe rasvu ning annavad suhteliselt vähe energiat, mistõttu aitavad kehakaalu kontrolli all hoida. Puu- ja köögiviljades sisalduvate ainete kaitsvate omaduste mehhanismidena on loetletud näiteks antioksüdantide aktiivsust, immuunsüsteemi toetamist, mõju vere kolesteroolitasemele, vererõhu alandamist ja antibakteriaalseid omadusi.

 

Küpsed kaunviljad on valgurikkad, kuid nende valkude koostises on asendamatute aminohapete valik ja kogused veidi tagasihoidlikumad kui loomset päritolu valkudes. Et sööja saaks kätte enam-vähem väärtusliku/tasakaalustatud valgusegu, peab tagama erinevate taimset päritolu valkude kooskasutamise. Kaunviljad on ka üsna fütaatiderikkad, nende fütaatide sisaldus võib ulatuda isegi kuni 1750 mg 100 grammi kohta. Kui keskmine päevane fütaatide kogus on suurem kui 300 mg, suureneb osade mineraalainete, nt tsingivajadus.

 

Kõige enam kiudaineid leidub küll teraviljatoodetes, kuid palju on neid ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Kiudained on vajalikud, sest need aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandada ainevahetust. Kiudained aitavad kaasa ka vere kolesteroolitaseme kontrollimisele, mis omakorda aitab ennetada südamehaigusi.

 

Erinevad viljad sisaldavad vitamiine-mineraalaineid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates, banaanides, redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, peedis, sõstardes, tomatites. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka spinatis, Hiina kapsas, lehtkapsas ja spargelkapsas. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, kuivatatud puuviljad ja banaan. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.

 

Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine.

toitumine.ee jätkab: 

Tsitaat

Miks peab puu- ja köögivilju sööma?

Puu- ja köögiviljad on väga rikkad järgmiste toitainete poolest:

• vitamiinid
• mineraalained
• kiudained (peamiselt veeslahustuvad)
• vesi

Lisaks sisaldavad nad rohkelt fütotoitaineid. Tänu vee- ja kiudainesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, kuid samas annab enamik neist vähe energiat, sisaldab vähe rasvu ning neis ei ole üldse kolesterooli.

Puu- ja köögiviljades sisalduvate fütotoitainete haigusi ennetavat toimet on täheldatud just vähemalt 5 peotäie tarbimiskogusest päevas.

Puu- ja köögiviljad aitavad:

• hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku
  

Tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, andes samas vähe energiat ja rasvu, sisaldades minimaalselt naatriumi ning olles kolesteroolivabad. Süües palju puu- ja köögivilju, saab kõhu täis väiksema saadava energiakoguse juures, mis aitab tagada normaalset kehakaalu. Tervislik kehakaal ning väiksem soolatarbimine omakorda aitavad hoida normaalset vererõhku.

• aitavad tugevdada immuunsüsteemi
  

Puu- ja köögiviljad on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest. Kõikide vajalike toitainete piisav saamine on hea tervise alus. Kõige paremaks näiteks on C-vitamiin, mida sisaldub eriti palju paprikas ja paljudes marjades-puuviljades ning mille puudust seostatakse kevadväsimuse ning organismivastupanuvõime vähenemisega erinevatele haigustele. Ka A-vitamiin, mille eelühendit beetakaroteeni leidub peamiselt oranžides ja tumekollastes viljades, on väga vajalik immuunsüsteemi tugevdamiseks.

• aitavad ennetada haigusi
  

Erinevates puu- ja köögiviljades leidub ka erinevaid fütotoitaineid (nt lükopeen, resveratrool), mida seostatakse südame-veresoonkonnahaiguste ja osade vähkkasvajate vormide ennetamisega. Haigusi ennetav toime algab aga vähemalt 500 grammist ehk viiest peotäiest puu- ja köögiviljadest päevas.

sinu värvikas tekst jätkub järgmiselt:

Tsitaat

Me loeme pealkirja “teadlased jõudsid järeldusele…” ja kujutame ette mingit tohutut teadustööd kontrollgruppidega jne, tegelikult võetakse 12 alatoidetud last, söödetakse pooltele juurvilju ja teistele mitte, paari kuu pärast vaadatakse veri uuesti üle ja jõutakse järeldusele: mõlemal grupil läks tervis sitemaks, aga juurvilja söönutel läks vähem, seega juurviljad on kasulikud.

“tegelikult võetakse 12 alatoidetud last” – see kõlab nagu väide. kas see väide saab ka viited või tegu on üksnes sinu väljamõeldud näitega, millel pole reaalsusega mitte midagi pistmist? ühesõnaga, kui sa väidad midagi sellist, siis palun too viited oma teksti. thx xoxo

ja oleme lõpusirgel… 

Tsitaat

Veganlus on religioon, siin ei ole mõtet kedagi ümber pöörata. Pange youtube “exvegan” ja näete, kui ajupestud nad olid.

siinkohal alustan loogikaga. esialgu defineerime tänapäeva mõistes religiooni, ehkki seda on päris raske teha üheselt, aga võtame appi nt Sisekaitseakadeemia infolehe:

Tsitaat

Järgnevalt on toodud mõned religiooni definitsioonid:

– uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused;(Wikipedia 16.06.2011)

– ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum;

– inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses.

– mingile kultuurile või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat, keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida;

– müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse (Kulmar,T. 2006:9).

nüüd tekib küsimus: miks inimesed hakkavad veganiteks ja mis on veganlus? kas veganluse keskmes on jõud, mida peetakse jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks?  kas tegu on fantastikaga? kas veganluses leidub üleloomulikke olendeid ja nähtusi? kas veganluses on müüdid ja riitused? kõlab nagu

siin on mõningad põhjused, miks inimesed hakkavad veganiteks ehk veganluse põhimõtete järgijateks:

Tsitaat

1. Loomad

Enamik inimesi on nõus sellega, et loomadele põhjendamatute kannatuste tekitamine on vale. Näiteks saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti tahame aidata vigastatud loomi ja linde. Kuid ka loomadest söögi ja toodete valmistamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma. Inimestel puudub bioloogiline vajadus ühegi loomse saaduse järele. Veganitel ei jää läbimõeldud toitumise puhul ühestki toitainest puudu. Seega põhjused, miks loomseid saadusi tarbitakse, on maitse ehk naudingud ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse. Lisaks sellele kohtleb tänapäeva suurtööstus loomi masinatena – tulu ja võimalikult suur toodang on alati loomade heaolust eespool. Loe selle kohta lähemalt siit.

Tsitaat

2. Tervis

Paljud inimesed otsustavad veganluse kasuks taimse toitumise positiivsete tervisemõjude pärast. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt. Loe täpsemalt siit.

Tsitaat

3. Keskkond

Selleks, et toita 7 miljardit inimest kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Selline massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust ning liikide väljasuremist. Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Ometi saaks nii seda maad kui ka teravilja kasutada otse inimeste toitmiseks ning näljahäda leevendamiseks arengumaades. Põllumajanduse osakaal kogu maailma veetarbimises on 93%. Suur osa veest kulub loomasööda tootmiseks ja 55% mageveest antakse põllumajandusloomadele, samal ajal kui mitmeid paiku maailmas ähvardab drastiline mageveevarude vähenemine. Loe lähemalt siit.

Tsitaat

4. Kaasinimesed

Lihatarbimine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, eriti kõige vaesemaid ja haavatavamaid neist. Loomakasvatuse keskkonnamõjud (sh näljahäda, veepuudus, vihmametsade hävitamine jne) jäävad eelkõige just kõige vaesemate ja marginaliseeritumate kogukondade kanda. Töö tapamajades, farmides ja nahaparkimistöökodades on ohtlik ja raske ning sellega on sunnitud oma tervise ohtu panema kõige madalamal elujärjel inimesed. Inimesed, kes töötavad tapamajades, satuvad teiste töökohtadega võrreldes kõige sagedamini tööõnnetustesse ning puutuvad kokku paljude potentsiaalselt haigusttekitavate bakteritega, seega on tapamaja üks ohtlikemaid töökohti. Samuti on uurimused näidanud, et töö tapamajas mõjutab negatiivselt töötajate vaimset tervist ja heaolu. Äärmiselt tervistkahjustav on töö arengumaade nagu Bangladesh, India ja Pakistan parkimistöökodades, kus toodetakse üle poole maailma nahkmaterjalidest. Paljudes töökodades ei hoolita tööohutusest ja kasutatakse ka lapstööjõudu. Loe lähemalt siit.

Tsitaat

5. Toit

Paljud inimesed avastavad alles veganitena, kui mitmekülgne ja maitsev on taimse toidu valik. Veganite toidulauale kuuluvad näiteks:

• teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, riis, makaronid, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli),
• kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned),
• köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel, peet, lehtkapsas, maguskartul, kurk),
• puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn),
• seemned (nt päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-),
• mandlid ja pähklid (nt Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-),
• marjad (nt maasikas, viigimari, kirss, mustikas, mustsõstar, pohl, goji-),
• seened (nt kukeseen, austerservik, šampinjon)
• vetikad (nori, wakame jt).

Samuti söövad veganid taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui küpsetatud toidud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud. Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Vegan määrdeid, kastmeid ja jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikke tuntud toite (näiteks jäätist, makarone juustuga, kreemitorti, pikkpoissi) saab lihtsasti valmistada ka taimsetest toiduainetest.

35 minutes ago, Sarge ütles:

 

Kuna tegemist on blogiga, siis kuidas Sul protsess läinud on? Palju kehakaalu juurde tulnud on? Mis on jõunäitajate areng? Palju on kaloraaž ja millised on makrod? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

see postitus on mul kavas, pildid on rohkem väärt kui soe hingeõhk, seega teen before ja after pildid asjast ja tekst juurde ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

13.märts 2019

Tere sõbrad! 

Aeg lendab ning liigume iga päevaga järjest lähemale Eesti Karikavõistlustele. Siit-sealt tuleb väga tagasihoidlikult infot nende kohta, kes EKV osa võtavad. Kindlasti miljonid bikinid ja paar kulturisti on ka nende vahele ära eksinud.” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Vaatasin just eelmise nädala vormi pilte ja enda suhtes on veel palju etteheiteid. Võrreldes nädala vanuse vormiga on tänaseks saanud umbes 2 kg maha ning õhtul on tõe hetk ning järjekordsed vahekokkuvõtted. Ilmselt on nii mõnigi noorem atleet asendi sisse võtnud ja jälgib siin meie tegemisi kas siis üleolevalt või vastupidi suure huviga ning nagu ma juba ütlesin, siis kindlasti kaome oma meeskonnaga paari nädala pärast koos vähiga kivi alla ning jätame saladuseks enda arengu mis ilmselgelt kehvemaks ei lähe. Mina teen seekord enda võistlust. Ise enda treenerina tahan näha, kas on lootust järgmisel aaastal jälle euroopa meistrivõistlustele minna ning kui suured lootused oleksid pääseda finaali ning mis seal ära teha annaks. Selles suhtes ega ma seekord ilmselt kehva vormiga kohale ei tule, aga siiski ajan oma asja ning jätan spekuleerimisruumi. Ei ole ju ka mingeid kohustusi kellegi ees ning sponsoreid selja taga suurte lootustega. Täna-homme on uued poseerimise pildid tulemas. 

Ilusat talve lõppu!

13 tundi tagasi, zudokorn ütles:

Ilma detailidesse minemata ja kõige lihtsam vastus on, et sinu lihased (ja keha üldiselt) ei ole jõudnud veel raskuste tõstmisega harjuda ning organism proovib uue olukorraga kohaneda, suunates ressursse lihaste arengusse. 

See andis nii monelegi kusimusele vastuse ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

TARTU ÜLIKOOLI SPORDIKURSUSED TARTUS

Tark fitnesstreening, 15. veebruar

Läbiviija: Siim Savisaar, füsioterapeut ja personaaltreener, võistlussportlane.

Kursuse eesmärk on anda osalejatele paremaid teadmisi harjutuste sooritusi mõjutavate nüansside kohta, näpunäiteid treeningute efektiivsemaks planeerimiseks ja tervise säästmiseks.

Harjutusi erinevate spordialade üldarendava treeningu tõhustamiseks, 16. veebruar

Läbiviijad: Kaja Hermlin, võimlemise õppejõud, treener; Kadri Vernik, treener, füsioterapeut
Eesmärgiks on anda harjutusi tugiliikumisaparaadi ülekoormusvigastuste ja sporditraumade ennetamiseks.

Praktiline motiveerimine: Laste ja noorsportlaste motivatsiooni kujundamine, 19. veebruar

Läbiviija: Aave Hannus, spordipsühholoogia lector

Koolituse eesmärk on anda baasteadmised motivatsiooni kujundamise võimalustest ja kogemus motivatsiooniteooriate rakendamisest igapäevases treeneritöös laste ja noortega. Töötuba pakub nõuandeid ja soovitusi, kuidas kujundada õpilaste sisemist motivatsiooni olukorras, kus väline motivatsiooni ja saavutuste surve on kõrged. Praktiliste ülesannete ja harjutuste käigus loob iga osaleja plaani, kuidas enda töös õpetada meisterlikkuse arendamisele ja individuaalsele arengule keskendumist.

TALLINNAS

Treeneri töö lapsevanematega: Lapsevanemate kaasamine, 5. märts

Eesmärgiks on pakkuda praktilisi soovitusi ja näpunäiteid lapsevanematega koostöö tegemiseks. Videoloengutes antakse ülevaade treeneri-õpilase-lapsevanema koostöö juhtimisest ja lapsevanemate kaasamisest. Samuti selgitatakse enesekehtestamise põhimõtteid. Töötuba pakub niihästi nõuandeid ja praktilisi võtteid lapsevanemate kaasamiseks (nendega “toimetulemise” püüdluste asemel) kui ka juhtnööre vajadusel enesekehtestamiseks. Töötoas koostab iga osaleja plaani lapsevanematega koostöö tõhustamiseks oma spordiorganisatsioonis.

Info ja registreerumine: ut.ee/talveulikool

Korraldame 12. jaanuaril Eesti Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a) toimuvale jõusaali ja fitnessi spordile keskenduvale koolitusele, kus astuvad üles Eesti selle ala spetsialistid – Kaido Leesmann, Siim Savisaar ja Jorgen Matsi.

Info: https://www.facebook.com/events/314415082496040/

Registreerimine: https://mikkjyrisson.com/seminar/

SEMINARIL ÕPID: 

– KUIDAS SAADA TUGEVAMAKS? 
Eesti läbi aegade kõige edukam jõutõstja Kaido Leesmann räägib oma loengus, millised on efektiivsed strateegiad ja treeningkavad oma maksimaaljõu kasvatamiseks.
– KUIDAS TREENIDA EFEKTIIVSEMALT? 
Siim Savisaare juhendamisel viime läbi praktilise workshopi, mille käigus käime läbi suuremad lihasgrupid ning näitame, milline oleks ideaalne sooritus peamiste jõuharjutuste puhul ning milliste füsioloogiliste tegurite tuleb arvestada.
– KUIDAS ENNAST MOTIVEERIDA? 
Tuntud spordipsühholoog Jorgen Matsi lahkab motiveerituse teemadel ning toob lahendusi, kuidas tuua rohkem kirge ja arengut oma treeningutesse.

Kõiki seminaril osalejaid ootab kingitus Fit360.ee, NOCCO Eesti & Barebells Eesti poolt. Lisaks loosib spordiklubi Gym Eesti kõikide osalejate vahel välja 2 3-kuu pääset nende spordiklubisse!

Seminari hind on 59 EUR.

Täpsem info & küsimused: aestheticprojectofficial@gmail.com 

See pilt võtab jalgade arengu päris hästi kokku: