M.M.

Teaduslikult põhjendatud variant on selline, kus vahetult peale treeningut tarbitakse valku (toidulisand-kiiresti imenduv) 0,4 grammi 1 kg kohta ja süsivesikuid(ka kiiresti imenduv) 0,8 grammi 1 kg kohta, ehk topelt võrreldes valguga ning tund kaks hiljem juba süüa tavatoitu (valk + süsivesik + rasv). Tavatoidu toitainete erinev kogus oleneb juba nüüd kellaajast ja eesmärgist. Kui see on õhtu viimane toidukord siis süsivesikutega ei maksa liialdada.

Susi on vist purjus : ) Arusaadav ka tegelikult, käes on ju reede ning vabalt võib ka juba hakkata aastavahetust pidama või siis jaanipäeva.

aga nüüd tahaks M.M-ilt ise küsida et kuidas see toimumisproge koostamine täpselt käib. et kas selleks on vaja kindlasti inimest näha? ja kas see inimene peab umbes ise üles laduma oma tavalise toitumise et oleks mille baasil koostada? näit nimekirja vastuvõetavatest toitudest. + et kuiapalju liigub jne. et ühesõnaga ehk M.M viitsib vastata et milliseid lähteadmei on vaja isiku poolt kes toitumisproget soovib ja kas on vaja inimnest silaga näha ja hinnata kah?

ja siis veel et mis saab siis kui inimene saab proge kätte aga seda järgida vapse ei viitsi ja siis pärast hakkab ajama et umbes halb programm?

tänud.

Muidugi on parem kui inimest oma silmaga näeb aga saab ka ilma selleta hakkama. Lihtsalt keerulisem on neti teel asja selgemaks teha. Mida rohkem infot inimese kohta, seda täpsema ja põhjalikuma kava saab koostada. Algul võetakse ikkagi aluseks kaalu, pikkust, vanust, kogemust, füüsilise aktiivsust, toitumis harjumust, ainevahetus kiirust jne. Selle põhjal saab teha nii öelda blank-programmi, mida siis iga ühe järgi individuaalselt hakkatakse siit-sealt muutma. Mida aeg edasi seda paremaks programmi saab lihvida ning inimene hakkab juba ise ka tundma mis ja kuidas talle kõige paremini sobib. See peab olema koostöö. See kehtib ka treening programmi kohta. Ise käin ka veel aegajalt mõne spetsialisti jutul, kas või selleks, et saada kinnitust oma teadmistele. Loomulikult ei saa programmi järgida 100% täpsusega aga kui üldse üle vända seda järgitakse siis ei saagi ju kedagi teist süüdistada kui ise ennast.

Sa ise vastasid juba oma küsimusele, et koormus suht suur : )

Viimane õhtune toidukord peaks sisaldama ka rasva, kuna rasv aeglustab valkude imendumist, mis on magamise ajal just see mida vaja.

Kaela saab ka treenida nii, et hoiate kettast nt. 20 kg kätega vastu pead ise lamades pingil kas siis külili või selili, olenem mis osa treenida tahate.

50 grammis on valku 29 gr, süsiveikuid 15 gr, rasva 1 gr, kreatiini 2,5 gr, glutamiini 5 gr, lisaks L-garnitiini, vitamiinid, mineraalained jne. Näiteks, et saada vajaliku 5 grammi kreatiini päevas, siis tulekski tarbida iga päev 100 grammi toodet.

Tean, et põhilised toiduained, kust peaksin valku saama on liha, kala, kohupiim ja muna. Kui suure osa toidust peaks igaüks neist moodustama? Proteiinisheike ja toidulisandeid praegu veel ei kasuta, võib-olla siis, kui rikkaks saan ostan neid ka ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Olen vaadanud ka erinevaid juuste, sest neis on palju valku, aga ka lahjades on 15g rasva. milliseid häid valgurikkaid toite veel on?

Mis tähendab kui suure osa ? Tarbida tuleks loomset valku umbes 2,5 grammi 1 keha kilogrammi kohta. Seega kui sa kaalud nt. 70 kg siis 175 grammi. Selle koguse jagad nüüd 5-6 söögikorra peale ära. On olemas kahte sorti juustu nimega “Juku”, ühes on 10% ja teises 5% rasva. Peale trenni võiksid ikka ühe proteiini sheigi teha, kuna imendub tunduvalt kiiremini kui tavatoit ja hinnalt teeb sama välja, kui osta nt. pakk kohupiima.