M.M.
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Just, mida madalamal istud seda rohkem võtab ülemist osa. Soovitav on on teha seda kergemate raskustega aga korralikult, ehk selg ja pea on vastu seljatuge toetatud ning kätekokkuviimisel hoida korraks tippkontraktsiooni ning seejärel rahulikult käed tagasi lasta algasendisse. Harjutust sooritatakse tavaliselt peale raskemaid harjutusi nagu nt. rinnalt surumised kangi ja hantlidega.
Üldjuhul teen ise ka koksi ennem trenni kodus valmis, sel juhul on tagatud korralik lahustumine, kuna sinna sisse lähevad peale proteiini veel kreatiin, glutamiin, vitamiinid, mineraalained.
See nimi on natuke koomiline, paneb vägisi asju ettekujutama aga esialgselt oli tegemist indiaanlastelt pärit ravimiga verevalumite ja haavade raviks. Tänapäeval kasutatakse seda pigem, et tasakaalustada hormoonide tööd (kasutavad peamiselt rasedad) ja on abiks ka teatud nahaprobleemide korral. Kui su mees on rase siis võiksid ju igaksjuhuks talle anda seda : )
Sa peaksid hoopis hakkama venitama ennast ja võimaluse korral mazööri juures käima. Arvan, et kui sa nüüd veel seljale lisaks jõuharjutusi hakkad tegema, teeb asja veel hullemaks. Tõenäoliselt mõtlesid sa seljasirutajat.
Nii-öelda poepiima ja toorpiima peamine vahe on selles, et toorpiimas on rasvaprotsent tunduvalt kõrgem kui töödeldud piimas. Piimarasv sisaldab aga üsna palju D-vitamiini, mis omakorda on peamine kaltsiumi imendumise allikaks. Rasv iseenesest ei sisalda kaltsiumi, selles on asi. Iga endast hooliv spordiga aktiivselt tegelev inimene tarvitab lisana nagunii eraldi vitamiine ja mineraalaineid. Nii, et seda pole vaja küll karta, et kaltsiumi kätte ei saa ja ega siis ainult piim ei sisalda kaltsiumi, teised piimatoodetes on seda ju samamoodi (kohupiim, kodujuust, juust jne.)
Mida peab teadama jõusaali treener, selleks, et läbida edukalt eksam.
Kulturismi ajaloost
Kulturismi kui võistlusspordi areng maailmas ja Eestis.
Põhiteadmised lihaskonna anatoomiast. Inimese tähtsamad lihased.
Lihase ehitus. Lihaskiudude tüübid. Motoorne ühik. Lihasraku energeetika. ATP resünteesi 3 põhiteed.
Lihase kasv ja seda mõjutavad tegurid. Lihaskiudude hüpertroofia tüübid.
Kulturismi treeningu vahendid. ‘Vabad raskused’ ja masinad. Plussid ja miinused.
Harjutused eri lihastüüpidele. Baas- ja isoleeritud harjutused. Soorituse tehnika ja võimalikud vead.
Kulturismi treening. Koormuse põhiparameetrid – maht, intensiivsus, sagedus. Nende omavaheline seos. Koormuse suuruse sõltuvus treenitava tasemest ja eesmärkidest.
Harjutuste valik ja hulk lihasgrupile. Korduste arv. Seeriate arv. Puhkepauside pikkus. Lihasgruppide jagamine eri treeningute (päevade) vahel.
Kulturismitreeningu erivõtted: super ja gigantseeriad, eel-väsitamine (pre-exhaustion), sundkordused(forced reps), negatiivsed kordused, ‘põletamine’ (burns), alanevad seeriad (drop sets).
Treeningprotsessi tsüklilisus, kui universaalne printsiip. Kulturismitreeningu periodiseerimine. Baastreeningu-, võistluseelsed- ja puhketsüklid.
Lihasmassi suurendamisele suunatud treening. Jõutreening. Maksimaalne, kiire, plahvatuslik jõud ja jõuvastupidavus. Nende arendamine.
Kehakaalu vähendamisele suunatud treening. Aeroobne treening kulturismitreeningu koostisosana. Aeroobse treeningu vahendid, koormuse parameetrid, intensiivsustsoonid, SLS aeroobne ja anaeroobne lävi, maksimaalne hapnikutarbimine. Vastupidavustreening (algaja tasemel).
Ületreening. Selle tulemused. Süsteemne ja lokaalne ületreening. Ületreeningu vältimine ja väljatulek.
Ratsionaalse toitumise põhitõed. Valgud, rasvad, süsivesikud – nende funktsioonid organismis ja ööpäevane vajadus. V, R, SV optimaalne suhe toidus ja seda mõjutavad tegurid (kehaline aktiivsus, spordiala jne).
Inimese ööpäevaringne energia vajadus (põhiainevahetus, täiendavad kulud). Erinevate tegevuste (magamine, käimine, jooksmine, rattasõit, kulturismitreening jne) ligikaudne energiakulu.
Sportlasele sobivad toiduained. Peamised valgu-, rasva- ja süsivesikuallikad.
Tähtsamad vitamiinid ja nende allikad.
Tähtsamad mineraalained ja nende allikad.
Toidulisandid sportlaste menüüs. Toidulisandite põhitüübid ja nende kasutamise põhjendus.
Testosteroon, kui keskne anaboolne hormoon. Androgeenne ja anaboolne toime. Anaboolsed steroidid kui dopinguallikad. Nende kasutamise riskid.
Kulturismi treeningu ohutusnõuded
Esmaabi minestuse ja kergemate lihastraumade korral
Eestikeelne kirjandus:
J. Susi, O. Andla, V. Suitsev ‘Kulturism kõigile’
J. Loko ‘Kulturismi I, II’
F. Delavier ‘Jõu ja tervise anatoomia’
Kõike neid valdkondi peaks teadma, mida kõrgemat taset soovitakse omistada, seda suuremad on ka nõudmised nende valdkondade tundmisel. Näiteks III taseme saamiseks peaks oskama juba kindlasti ettevalmistada sportlast võistlusteks (koostama toitumis ning treeningplaani, ettevalmistama vabakava ning kohustuslikud poosid jne.)
Minu jaoks poleks küll mingi probleem liiter korraga ära juua aga põhjusi miks ei ole mõtet seda hirmsasti sisse lahmida on selles, et sisaldab ju palju laktoosi (piimasuhkurt) ja nt. kiudaineid on null. Piimas olev valk on küll enam-vähem nii öelda kvaliteetne, mida aga ei saa öelda eelpool nimetatud süsivesikute kohta.
See Rühli mõte juua 2 liitrit piima seisnes selles, et sel moel on lihtne oma valgukogus täis saada. Tavatoiduga on liiga palju jahmerdamist jne, see lihtsalt kergema vastupanu teed minemine. Liiter piima sisaldab ju 29 grammi valku ja 47 grammi süsivesikuid, seega väiksema mehe üks toidukord. Ise ei joogi sellepärast, et poole tunni pärast oleks kõht jälle tühi, mida ei saa öelda kui süüa samas väärtuses nt, liha ja riisi.
Ma isiklikult ei joogi piima, ainult niipalju kui kohvi peale või kohupiima lahjendamiseks kulub aga see on ka rasvavaba küll jah. Mul see rasva kogunemine kehale tuleb üldse nagunii hirmsalt kergelt, ma muidugi söön ka nagu metssiga : )
Rasv ei sisalda kaltsiumi, lihtsalt piimarasvas on palju D-vitamiini mis on peamine kaltsiumi imendumiseks
See on tõesti üks järjekordne müüt. Seda järeldatakse sellest, et enamus mehi kes tegelevad laias laastus raskejõustikuga on lühikest kasvu. Lühemat kasvu meestel on lihtsalt natuke suuremad väljavaated läbi lüüa nendel aladel, mida ei saa öelda muidugi rammumeeste kohta. Samas võiks ju öelda, et vaatake, et te jumala eest korvpalli ei hakka mängima, muidu kasvate veel liiga pikkaks.
Kas sa Muc tead, et munasid saab keeta ka koos koorega, ei pea kuuma vette nad lahti lööma või on sul hoopis nii suur pott, et peab sõelaga neid taga ajama ?
Su silm ei peta : ) Tegelikult asi selles, et Ott hoiab võistluste vahelisel ajal oma kaalu võistluskaalu lähedal, minul on see kaalu tõus ja langus tunduvalt suurem. Ise loodan, et jõuan kolme aasta pärast Ottiga võistluskaalu mõttes samale pulgale aga see ei tähendaks üldse seda, et oleksime võrdsed. Siin hakkab mängima juba lihaste kvaliteet, ehk iga aastaga lihvitakse vormi aina paremaks (parandatakse propotsioone, lihaste reljeef muutub sügavamaks, tuleb rohkem veene esile jne.) On ju mehi kes võistlevad 20 aastat ühes kaalus niikaua kuni lõpuks ikka võidavad oma unistuste tiitli ja Ottile jõuab see aeg õnneks kogu aeg lähemale. Kaldusin nüüd teemast natuke kõrvale : )
