M.M.
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma arvan et kõigepealt võiks läbi kontrollida need andmed mis kaloriarvutis juba on.
Esiteks pistaatsiapähkleid kus on ainult 5g süsivesikuid sajas grammis pole mina veel kusagil
näinud. Või kas see 100g on koos koortega ja 5g süsivesikuid (+muud väärtused) on siis
arvestatud ilma kooreta?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei saa aru mis sind vaevab. Kas see, et seal on nii vähe süsivesikuid ? Pähklid ja seemned sisaldavadki peamiselt rasva ja valku.
Täiesti mõtetu on kaloriarvutisse lisada näiteks sada erinevat sorti leiba, nende vahe on üsna väike. Teisest küljest toote sisud erinevad pakendite peal kirjasolevast üsna palju. Piisab sellest kui hakatakse teatud toote jaoks mingit toorainet hiljem ostma kellegi teise hulgimüüja käest ja juba toote andmed muutuvad. Vitamiinide ja mineraalainete kohta pole ka eriti kuskilt infot hankida. Ühesõnaga näpuga piinlikult täpselt järge ajada on suht mõtetu tegevus. Vaja on lihtsalt endale selgeks teha toitumise põhialused, millal, kui palju, miks ja peamiste toiduainete energeetilised väärtused. Kaloriarvuti paremaks kasutamiseks mõeldud nippide vastu pole kellegil midagi : )
kas vastab tõele, et kreatiini tarvitamise ajal ei ole soovitav kohvi juua” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Paar tundi peaks hoidma kohvi ja kreatiini tarvitamise vahet. Tegelikult on sama lugu ka sitrust sisaldavate toiduainetega nagu nt. greip, sidrun jne. Samuti pole soovitav kreatiini lisada sheigi sisse mis on tehtud eelpoolnimetute mahladega.
Enda 10 aasta treeningu kogemusest võin öelda nii palju, et ise treenin säärt 2 korda nädalas ja igal sääre treeningul muudan esiteks harjutuste järjekorda. Teiseks aegajalt ehmatan ja sooritan ühes harjutuses nt. 8 seeriaga. Samuti sooritan mõnda harjutust vahest väga suure raskusega. Lisaks tasub proovida mõnda harjutust teha aegajalt ka kergema raskusega, kuid seeriate vahelisi pause hoida siis aga vahedega umbes 15 sekundit. Kindlasti mõjub ka see kui hoida kannad rohkem koos (V- kujuliselt), mõjutab rohkem siseosa.
Säärega ongi see lugu, et ta töötab iga päev kõndides ja allub treeningule halvasti. Kõige hullem ongi sattuda mingisse teatud rutiini. Tehke endale teene ning muutke ja katsetage pidevalt erinevaid meetodeid.
Mul ei möödu vist päevagi, kui ma ei tee kellegile toidukava ja nendest inemestest veerand on sellised keda ma pole iial näinud ega ka tõenäoliselt näegi. Siiamaani pole keegi tulnud ütlema, et see ei toimi ja on täiesti kasutu ning lisaks alati ma palun tagsisidet saata, et vajadusel midagi lisada – parandada. See on vajalik juba selleks, et mõista erinevate inimeste füsiloogilisi ja muid iseärasusi ja mida rohkem neid koostada ning rohkem infot ka tagasi tuleb, seda suurema tõenäosusega täppi läheb. Iseasi on muidugi see, kuidas suudetakse toitumisreziimi jälgida.
Mida Bermuuda kolmnurgast arvate? (Reedel kell 20.00 on Kanal2-s sel teemal ka saade)Juba 10 aastat tagasi oli sellest saade ja ka dok. videolõik kus oli näha kuidas merepõhjast vallandus suur gaasi pahvakas mis siis laeva ligiduses veepinnale tõustes laeva greeni keerab ja ülelendava lennuki plahvatama paneb. See on üsna tõenäoline, et see nii ka on. Muidugi ma ei tea mis selles saates väidetakse.
Kordagi pole mainitud raamatuid Kulturism I ja Kulturism II . Ilma nende sisust teadmata on väga raske näiteks edukalt sooritada treenerite eksam. Muidugi neid leida on omaette ettevõtmine. Mingi osa raamatutest sai osaliselt siia ümber kirjutatud. Vaata : artiklid – varia (ajalugu, füsiloogia, treeningmeetodid jne.)
Kulturism on üks väheseid spordialasid mis on välisel vaatusel silmaga nähtav, sinna võib veel lisada poks (lömmis nina) ja maadlus (moondunud kõrvad). Väga paljudel meestel kes pole eales jõusaalis viibinud on selles suhtes kompleks. Üsna tihti olen kogenud ka halvustavat suhtumist. Alles hiljuti istusin peale trenni saunas, kui sisse astusid isa koos umbes 10 aastase pojaga. Poiss siis viitas minu peale, et vaata musklimees, mille peale isa pani näpud suhu ja näitles oksendamist. Seekord suutsin säilitada enesevalitsuse : ) Veel mida olen märganud, et jõusaalivõõrad mehed teretades kättpidi pigistavad täiejõuga, see on vist neil alateadvuses.
Üle viskab ka see, et olles kuskil sünnipäeval või muidu seltskondlikul üritusel, läheb alati varem või hiljem teemaks toit ja eriti naised oma ülekilodega. Miks nad aru ei saa, et ma tahan just sellepärast teiste inimestega suhelda, et väljuda sellest toidu- ja spordimaailmast mis mind iga päev ümbritseb. Sama lugu on ka kindlasti arstidega.
Küsimus siis selline, et kui olen valgu toidulisandit võtnud aasta aega ja nüüd lõpetada, kas siis lihas “vajub” ära?
Valest otsast alustad oma probleemi lahendamist. Toidulisandi jaoks on raha aga eratreeneri jaoks ei ole. See toidulisand ju ei päästa sind kui süsteem ei tööta. Mis puudutab trenni siis tee endale teene ja jaota kava nii.
1 päev: rind, õlg, triitseps (kõik surumised)
2 päev: jalad, säär
3 päev: selg, biitseps (kõik tõmbed)
Selle jaotuse mõte on selles, et ühel ülakeha treeningu päeval on kõik surumisharjutused ja teisel kõik tõmbed. Kava läbida soovitavalt 4 x nädalas kus 3 ja 1 päeva vahel peab olema kindlasti vähemalt 1 puhkepäev. Kasutada enamasti ainult baasharjutusi kangi ja hantlidega kordustega kuni 10 ja neid harjutusi ei pea olema üldse palju. Ma ei ütle, et see on ainus ja õige moodus aga tee proovi. Toidukordi on sul ka kaheksa, jaga kuue peale ja söö rohkem mitmekesisemalt, ma ei näinud üldse muna, liha, kala, pähkleid, õli jne.
Algajatest peab ka aru saama aga jah natuke peaks loogiliselt ka mõtlema ennem. Alles üks päev tuli üks 65 kilone noormees mul saalis ligi ja küsis, ole hea näita mulle neid harjutusi mis lihaseid väga suureks ei teeks : ) Või siis see on üsna tavaline kui küsitakse, mis sa soovitad võtta, kas valku või proteiini : )
Kas te olete mõelnud selle peale miks siin foorumis ei vasta nt. Ader, Voogla, Otsus jne. Nad on aru saanud, et üsna mõtetu on oma kogemusi välja laduda peamiselt teoreetikute vastu. Ma sain ka lõpuks sellest aru, et 10 aasta pikkune praktiline kogemus ei tähenda midagi : )
Minul tädil on näiteks absoluutne laktoositalumatus.Piima ega piimatooteid ei kannata.Samas on temal hambad paremas korras kui minu emal ehk tema õel.Samuti pole tädil olnud kunagi luumurde.Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus nagu seda praegu tarbitakse lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Põhja-Euroopas umbes 2500 aastat tagasi. Sellest faktist võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.), on elanikkonna seas levinud piimasuhkru talumatus (neil kujuneb täiskasvanueas välja laktaasi defitsiit ehk hüpolaktaasia). Lõhustumata jäänud laktoosist tekivad soolebakterite toimel piimhape jt. orgaanilised happed, mis häirivad vee imendumist, kutsuvad esile soole kokkutõmbeid ja põhjustavad kõhulahtisust. Et hüpolaktaasia pole praktiliselt kunagi absoluutne, s.t. ensüümi aktiivsus pole täielikult kadunud, saab selline inimene rõõsa piima enamasti asendada kefiiriga, jogurtiga, petiga, kohupiimaga, juustuga. Tegelikult tekibki küsimus, kui see on päritav, siis kas tegemist on tervisehäirega. Kus tõmmata piir.
Ei ole ju paremat toiduainet olemas kui seda on piim. Milleks astuda vastu loodusele. Ainuüksi kvaliteetset (suvist) piima juues on võimalik oma elu ära elada. Piim sisaldab tavainimese jaoks täiesti mõistlikus vahekorras valke, süsivesikuid, rasva, vitamiine, mineraalaineid – kõik mis eluks vajalik. Kui inimene ei talu piima (näiteks laktoosi) siis tähendab tal on midagi viga ju oma tervisega – süüdi ei ole piim. Sündides me joome ka pool aastat ainult piima ja kasvame nagu pärmi peal. Sama võin väita ka oma esimese treeningaasta (Fred Antsoni pilgu all) kohta, kus ma enamuse valgust sain ainult piimast (vähemalt 3 liitrit iga päev) ja aastaga tõusis kehakaal 10 kilo sama rasva % juurde jäädes.
1941 aasta uurimuse kohaselt ei leitud uuritavate hulgast ühtki ülekaalulist ja ei tohiks neid ka praegu olemas olla.Charles rääkis auditooriumile eskimost NHL hokimängijast,kes hooajasisese suure treeningu- ja mängukoormuse juures läheb vormist välja,sest toitub ameerikapäraselt,kuid naaseb kolmekuuliselt puhkuselt oma kodukohast suurepärase rasvaprotsendiga,sest toitub nagu eskimole kohane.
Eskimoid peetakse võib-olla sellepärast paksudeks,et nad kannavad karusnahkseid rõivaid,mis teeb neid visuaalselt suuremaks.
Asi ei olnud riietes vaid konkreetsel faktil aga seda rasva % ma tõesti ei oska nende kohta öelda ja paljalt neid ei näidatud ja oma silmaga pole ka neid näinud. Kui me võtame aluseks 1941 aasta siis oli nagu saleda ja ülekaalulise standart natuke teine. Sellel ajal olid moes nt. “saledad” 70-80 kilosed naised, keda ei peetud ülekaalulisteks vaid terveteks ja tugevateks naisteks.
Aga üldiselt peaks aluseks võtma vana hea tõdemuse : kui oma silmaga pole näinud siis pole see fakt.
