jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
To pkwild: Ma ei viitsi foorumis sinuga emotsionaalselt jaurata. Palju kisa, vähe villa. Lähme joome klaasi piima kuskil lõuna ajal kui sa tartus oled vms.
Loomulikult on kulturism ja jõutõstmine eraldi alad. Ma ütlesingi, et kõikidel aladel on oma spetsiifilised nõudmised, sealhulgas spetsiifilised nõudmised üldkehalisele treeningule. Ja selle tingib spordiala reeglid/olemus.
Kõige plahvatuslikumad sportlased maailmas on klassikalised tõstjad üldiselt.
Sa küsid kas 150 kg mees saab kätte 70 kg mehe? 40-meetri jooksus ma arvan et küll:) 150 kg on võibolla liiga palju, aga 100-120 kg küll. Pikemal distantsil loomulikult mitte. Kõik tingib vajadus ja eesmärgid.
On põhjus, miks täiskontaktsetel võitlusalaadel üldiselt (sh maadlusalad) kõige kõvemateks meesteks peetakse neid, kes üks-kaks kaalu alla raskekaalu. See jääb kuskile sinna 85-95 kg kanti ning need on mehed, kes off-season on kuskil 100 kg. Nende seast ei leia eriti kedagi, kes jõusaalis tublisti kangi ka ei tõstaks või ei oleks tõstnud mingi baasjõutaseme saavutamiseks.
Loomulikult on igal alal -peamine- erialaspetsiifika. (Jõu)tõstmises ja kulturismis see tõstmine ongi erialaspetsiifika ju. Ning?
Esialgne jutt oli ju keharaskusega vs. raskusega treeningust. Mina väitsin seda, et üks raskus kõik s.t. ka keha on raskus. Lihtsalt teatud asjade treenimine on keharaskusega – ükskõik kas me soovime arendada plahvatust, jõuvastupidavust või maksimaalset jõudu natuke selline kilplase treening s.t. biomehhaaniliselt mitteoptimaalne s.t. tunduvalt lihtsamini arendatav abivahenditega (raskused) treeninguga. ERITI kehtib see jalgade, selja ja keha keskosa kohta. Ja see mitteoptimaalsus = vähem aega erialase treenigu jaoks (kui me räägime mingi muu spordiala sportlastest).
Päris vakstut ajad ikka. Endale räägid vastu. Loomulikult on jõusaal täiendav treening, aga väga vajalik täiendav treening.
Ja need keharaskusega muljetavaldavad harjutused nt. tagurpidi salto ja natuke isegi jõutõus on väga tehnilised, mis on suhteliselt mõttetud õppida nt. sellelsamal korvpalluril, kellest räägid. Spordiala jaoks on mõttekam võtta kätte lisaraskus, kui et õppida keerulisi ja suhteliselt liigestele koormavaid harjutusi selleks et jõutrenni teha.
Ja see, et “suur lihas teeb aeglaseks” on sellisel kujul müüt või vähemalt väga tugev ülelihtsustus.
Kõikidel aladel on spordispetsiifiline optimum kuskil, mille tingivad ala nõudmised – loomulikult on korvpallurid keskmiselt pikemad kui jalgpallurid. Karatekad keskmiselt kõhnemad kui maadlejad jne. Jõutrenni teevad kõik kes vähegi sporti tõsiselt võtavad. Ja suuremat osa jõutrennist on efektiivne teha lisaraskusega.
Ja üldse võiks sa siin teemas natuke uurida, kes on kes ja mis alaga tegeleb;)
Ma ei arvanud, et ta mõtles harjutuse sooritamise visuaalset pilti. Sellisel juhul on ju mustkunsti näpuosavus veel kõige muljetavaldavam:) Aga jõuga pole siin midagi pistmist.
Treening raskustega on treening raskustega. Keharaskus on ka raskus. See ei ole mingi absoluutselt eraldi kategooria.
Keharaskusega treenimise probleem on piisav vastupanu juhul kui soovida piisavat stimulatsiooni, et tagada maksimaalset lihaskasvu. Kui seda siiski soovime, tuleb tihti kasutada selliseid “kange” (ingl. k. lever mõtlen siin), et jõu õlg oleks eesmärgile vastav ning keharaskusega treeningu puhul tähendab see tihti suurt koormust liigestele.
Lisaks sellele jalgade treeninguga läheb ikka suht ruttu raskeks.
Ja pkwild –
“Mulle isiklikult meeldib bodyweight treening väga, sest tulemusi näeb väljaspool saali rohkem, kui jõutreeningu tulemusi. Ja siin ma ei mõtle visuaalset külge. Ka võitluskunstidega tegelejatele on tähtis just taoline treening.”
Paraku näitab selline lause, et su arusaam üldfüüsiliselt treeningust on veel piiratud. Soovitan rohkem teaduspõhist vastavat kirjandust lugeda:)
Butterbean on selles mõttes legit, et käes tal rammu on ja profipoksis ikka asja teinud küll mees.
Aga sellel on potentsiaali, et KUI see matš peaks kestma rohkem kui 2 minutit, siis näeb see välja nagu 2 paarituvat vaala.
See ei ole fetiš. Lamades surumist tehakse võistlustel, lõuatõmbeid mitte eriti. Ok uuel alal athletic fitness ja võib-olla veel mõnel hetkel väga vähe tuntud alal ehk võisteldakse lõuatõmmetes. Igal juhul praegusel ajal on lamades surumine väljundi poolest täiesti teisest klassist.Muidu lõuatõmbed on iseenesest väga hea abistav harjutus lamades surumise arendamiseks.
Paljud rinnaltsurumisfetišiga meestest kunagi võistlustele jõuavad? Kükki tehakse ka võistlustel, aga kükifetiš on pigem üksikute haardkoor-treenijate haigus:) (ka küki kummardamisega lähevad mõned mehed liiale)
oli 4kg-ne Mass Blast ja mingit massi ma sellest küll juurde ei saand..votEga kui muud asjad paigas pole, siis massilisajast tõesti mingit kasu ei ole:)
Ei, ZMA ei tekita unisust.
varem tegin ca 5-6 km jooksu, aga tänan kava eest:DKui sa tegid 5-6 km jooksu, siis on seda veits vähe. Kehva ettevalmistusega lähed ja võimalik, et minu kirjutatud ettepanekud on sulle liiast. Aga kui sul on tervis korras (NB!) siis midagi halba vast juhtuda ei saa:)
Võta rahulik kilomeetritempo ja hoia seda läbi tervete distantside.
Paar nädalat on väga lühike aeg. Kirjutasid “pole 1 kuu teinud” – mida ja kui palju sa enne seda tegid?
Kui 2 nädalat on aega ja üldine vorm on normaalne, siis soovitan teha jookse oma võistlusdistantsi tempos (kilomeetri aeg) näiteks umbes nii:
1 nädal:
E: 10 km
T: puhkus
K: 16 km (saad teada, mis tunne on, võimalik teha kilomeetriajas vastavad korrektuurid)
N: puhkus
R: puhkus
L: 10 km
P: puhkus
E: puhkus
T: 8 km
K: puhkus
N: 4 km
R: puhkus
L: võistlus?
P: võistlus
Nii on väga raske nõu anda – mis sul täpselt vigastatud oli? Luu või liiges? Käelabas? Randmes? Õlas? Küünarliiges?
Kuidas nad välismaa foorumites sellise asja peale ütlevadki… “I’d hit it”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Offseason pics:)?
