jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tänavavõitlust õpitakse/kogetakse aga tänaval, seda nelja seinavahel ei saavuta.
Just nimelt:) Seetõttu ei ole ka mõtet teha nägu nagu selle nelja seina vahel (treeningsaalis õppimine) harjutamine oma parimas vormis võiks midagi teistsugust olla võimalikult rakendusliku spordi õppimisest.
M.O.T.T.
(P.S. “Möga” väljend käib selle kohta, mida kommertsina selle nime all õpetatakse. Ja siin ei ole tähtsust, kas tegemist on Iisraeli sõjaväe võitlusstiiliga Krav Maga, Vene armee võitlusstiiliga Systema, Korea võitlusstiiliga Hapkido või millega iganes. Käsitsivõitlus ei ole midagi sellist nagu tehnoloogilised uuendused, et kõige paremini toimivam värk on kuskil salajas. See ei ole raketiteadus ja see nimi, mis sellele külge poogitakse ei ole absoluutselt oluline. Jutt sellest et “tõelist” kunsti õpetatakse vaid “tõelistele” eriüksuslastele on BS! Kui keegi üritab väita vastupidist, siis esitage palun kasvõi mõned argumendid. JungaTroll? Tood mõne näite millestki ohtlikust mida noorsõduritele anda ei või aga eriüksuslased treenivad?
Ma olen nõus Meejärvega, et vastavalt vajadusele võib teha “eritreeningut”. Nt. lasta inimesel sparrida kahe korralikult polsterdatud ja kumminuiadega relvastatud vastase vastu. Võib seda teha nt. pimedas ruumis. Aga selle tulemus on see, et enamus ajast on ilgelt valus ja saad rämedalt kolki ja pead selles hoolimata edasi võitlema küünte ja hammastega. Ja vot SEE võibki olla “eriüksusele kohane & vajalik” eritreening. Ma kahtlen selles, kas tavainimesel on selle järgi tahtmist või vajadust. Ja sellele peaks eelnema ikka see, et oskuste poolest üks-ühele sportlikus keskkonnas toime tuled nt. sellega kui keegi sul otsas istub ja kinni hoiab:) Ja seda, et on olemas mingisugused “erilised tehnikad”, mis spordi jaoks on liiga “räpased ja/või ohtlikud”… seda diskussiooni on juba peetud 1000 korda…)
Lause on tõesti super, olen ise ka sellise mõtlemisega inimene, et kui oskad siis tead, et oled üle ning oled rahulik. Siinkohal tuli meelde Kevin Renno saatelõik reporteris.Mitte see ei olnud see, mida ma mõtlesin antud kontekstis… ma mõtlesin seda, et need mehed, kes “surmavaid” tehnikaid õpivad ei saa millegagi hakkama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu ütlesin – küsimus on õppimismetoodikas. Kehalise tegevuse õppimine ei ole pähe õppimine ja kordamine aladel, kus on mingi kontekst (sportmängud sh. võitlusalad). Oluline on treenida progressiivse üllatusmomendi ja progressiivse vastupanuga. Aga kui seda teha “lukkudega”, siis näeb asi täpselt välja nagu… judo või lukumaadlus. Kus see Krav Maga seal siis on? Okei – paneme löögid ka juurde – aga siis näeb asi välja nagu sportlik vabavõitlus? Mis seal on siis pistmist Iisraeli ja “ellu jäämisega”? Vastus: ei olegi midagi.
Seega soovitus jääb: kui võitlusoskus huvitab, siis alusta suvalise täiskontaktse võitlusala treeninguga. Kui huvitab mitmekesine võitlusoskus, siis ära piirdu ainult löögialade või ainult maadlusaladega. Ja lõppkokkuvõttes saab sinust mees, kes vajaduse korral iga keskmise “Krav Maga tüübi” sõlme keerab.
Pigem Krav Maga seisnebki selles, et rohkem ellujäämis olukorras tänavavõitluses seda kasutada..aga olgu mind ei Nus*i üldse.Samamoodi poleks ju poksidest ja muust võitluskunstidest ka asja…Sest igat natuke asja jagavale vastasele ei teeks samuti mun*igi.
Kuidas ei teeks mitte midagi? Me ju üldiselt näeme spordis, et inimene, kes on teinud poksi 6 aastat poksib paremini, kui see, kes on teinud poksi 2 aastat. Kes on maadluses olümpial käinud, lennutab seda, kelle laeks oli maakonnavõistlus ja too omakorda lennutab seda, kes esimest korda matile astub.
Aga üldiselt need mehed, kes on aastaid õppinud mingisugust “surmavat” stiili, need ei tee eriti kellelgi midagi…
Üldiselt kui vaadata asjalike Krav Maga klubide sparre, siis see näeb välja nagu… poks + maadlus + löögid kubemesse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võiks ju siis kohe tunnistada, et õpitakse poksi + maadlust, mingeid “räpaseid taktikaid” kaitsmetega juurde harjutada ja ongi olemas… Selleks pole vaja anda asjale võõrapärast nime ja arvata, et see on mingi müstiline asi, mida “eestis õppida ei saa”.Arvate, ei Jiujitsu on mingi allmighty ?See suhtumine näitab hästi, et sa lihtsalt ei ole võitlusalade ja õpetamismetoodikaga kursis. Küsimus ei ole stiilis või kuidas seda nimetatakse.
Meil on olemas erinevad ujumisstiilid – liblikas, rinnuli, krool, selili jne… mõnel on ilmselt päris oma ujumisstiil ka vees edasi paterdada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See ei muuda fakti, et kui ujutakse funktsiooni peale (kiirus ja/või distants), siis on võimalik kindlaks teha parim stiil. Ja selle õppimiseks ja selle testimiseks on mingi metoodika, mis on välja kujunenud selle abil, et innovatsiooni juhib ujumine kui sport. Keegi ei arva, et “laevahuku korral ellujäämiseks ujumine” peaks olema mingi täiesti erinev stiil. Ja et eksisteeriks mingid tüübid, kes basseinis otsi ujudes on totaalsed mökud (või ei pea üldse lihtsalt basseinis ujuma, sest see pole “päris”, see on sport), aga vot laevahuku korral küll nemad alles ujuvad…
Kummalisel kombel enesekaitsest ja võitlusaladest on aga inimestel tihti just selline arusaam.
Raju 7 amatöörürituseks registreerumine avatakse piisavalt varsti ma arvan
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil tänapäeva kommertsgymid kasutavad oma reklaamimiseks seda, et eriüksused “kasutavad” Krav Magat
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja paljud väestruktuurid teevad üldse käsitsivõitluse nime all ikka totaalset joga.
Asja natuke jagavat vastuhakkavat vastast ei vääna käelukkudega midagi maha ja nutust on asi kaugel. Mõtle loogiliselt – muidu võidetaks ju judos olümpiakuldasid mitte heidetega vaid nutt-tuleb-peale-mahaväänavate-käelukkudega.
Kas sa oled psühhiaatri juures käinud? Kui ei, siis kuidas ja kust pärineb diagnoos kompulsiivne söömishäire?
Millest soov mitte psühholoogi juurde minna? Keegi ju ei hakka kopsupõletiku puhul ütlema, et arsti juurde ei tahaks minna… Kui kirjeldad, et suurim segav ja ebasoovitavat söömasööstu vallandav tegur on sundmõtted toidust, siis mõtetega töötamise koha pealt peaks just psühholoog kõige õigem spetsialist olema.
Kirjutad, et oled proovinud mitukümmend korda – mida täpselt oled sa proovinud? Häirest vabaneda? Kuidas?
Aga võibolla ei taha sa mu küsimustele üldse vastata, sest olgugi, et ma pole psühholoog (ei oma kutset), on mu haridustaust psühholoogias
Päevas toidule 20 korda mõtlemine iseenesest pole ebanormaalne. Väidetavalt teeb keskmine inimene mitusada söömisotsust iga päev
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>isostar ei ole minu jaoks taastusjook vaid spordijook. Tarbimiseks soorituse AJAL, mitte järgselt. Taastusjook oleks nt. HT-R ja tegelikult kõlbavad ka massilisajad “taastusjookideks”.
Head koksi trenni ajal tarbimiseks (nt 20% valku, 80% süsikaid, isotooniline) ei olegi tegelikult näinud, seepärast segan ise kokku.
Logo ei pea sisaldama teksti, ent juhul kui ta EI sisalda teksti, siis peab olema võimalus lisada tekstina Elustreening Eesti
No miks kehv? Üsna kindel võib olla, et seal alustab 2011 septembris ka taas uus grupp:) Selle aja peale on vast koduleht ka juba.
