jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma arvan, et ülekoormusest tingitud vigastuste tõenäosus ei ole väiksem pikemate seeriate puhul.
Ei olegi väiksem… suurem on
Ei ole eriti kuulnud, et keegi end 10-se seeria tööraskusega vigastaks..Ülekoormusvigastustest oled kuulnud? Jah, pikkade seeriatega ei juhtu neid vigastusi, et kang kuskile kukub ja kohe tunne on, et midagi katkeb… aga neid, et “eile oli ülakehapäev ja täna õlg valutab” tuleb ikka ette küll.
Teemaalgatajele soovitaks lihtsalt seda, et kui kasvada tahad, siis on olulised toitumine, taastumine ja lihasstimulatsioon. Ja stimulatsiooni pead leidma sellise, kus taastumise juures suudad endale tagada suurima vastupanu * aeg vastupanu all suhte.
Uudis! Igat preemiat on võimalik välja võtta ka kujul 1. poolaasta treeningud ühele inimesele TASUTA Tallinna klubis 3D Treening!
lihasvalul ja piimhappel ei ole otsest seost. Kui järgmine päevlihased valusad on, ei ole seal pingutuse-aegsest piimhappest enam haisugi.
Ja pole midagi parata – parimad jooksjad on mustad, parimad ujujad valged. Sterotüüp missugune.
Üldiselt on tihtipeale sterotüüpidel ka mingisugune alus. Kui ma ütlen, et tahan võtta endale koera… tahaks sõbralikku seltsilist, kes lastega hästi läbi saaks ja siuke muhe sell oleks… et peaks võtma vist ikka labradori, mitte bullterjeri. Kas siis näidataks mu peale näpuga ja öeldaks, et ma olen koerarassist?
Tänud Aile,Eks eesmärk on kuskilt alustada ja sealt edasi minna. Võtame Sinu soovitusi arvesse ja üritame neid jõudumööda rakendada.
Head treenimist!
Mina soovitaksin, et kui teete asja nii detailseks, mis kahtlemata on hea, siis jätke kasutajale võimalus osad kastid ära keelata v nähtamatuks muuta – nt. kui mind ümbermõõdud ei huvita või toitumispäevik mingil perioodil ei huvita, et siis see mul ekraanil ees asjatult ei oleks.
Need geenitestid on tegelikult ülehaibitud ja ebatäpsed hetkel reaalse sooritusvõime ennustamise koha pealt. Eriti kehtib see alade kohta, mis on natuke mitmekesisemad kui maraton või 100 meetrit või jõutõstmine.
No sa küsisid nõu olukorras, kus su valikud ongi nii piiratud, et ei ole erilist vahet mida sa teed. Pead leppima sellega, et toitud ebatervislikult ja kaalu kaotus sellise dieediga on üsna ebameeldiv – s.t. saad seda teha ainult kalorite lugemisega ning selle juures jääd tõenäoliselt kannatama tühja kõhtu ja toitainete puudust.
Mida võin soovitada on 2 korralikku aeroobset ja 2-3 intervalli nädalas. See peaks selle süsivesikute hulga käigus hoidma:)
matroxx, esimese osaga postist täiesti nõus. Aga siin on tähtis ka reaalne hinnang. Kui keegi teeb tai-chi’d sellepärast, et talle meeldib hiina võimlemine siis on kõik väga hästi. Aga kui ta arvab, et ta õpib võitlema, ennast kaitsma või et see ravib vähki – siis on jama.
Viimase lõiguga jällegi pole nõus – liiga palju olen kuulnud seda, et “enesekaitse” huvilised käivadki tänaval ringi käed taskus rusikasse surutud või mitu terariista kuskil riietesügavuses… Selline asi ohtlik, see põhjustab stressi, paranoiat ja lõppkokkuvõtted sünnitab rohkem konflikte kui lahendab.
Vaatame uuesti.
Sina ütlesid: “Tänavavõitlust õpitakse/kogetakse aga tänaval, seda nelja seinavahel ei saavuta.”
(mina arvasin, et “nelja seina” all mõtlesid treeningsaali, on mul õigus?)
Veel ütlesid: “…treenitav kui adapteerib teatud metoodika ning kasetab selle efektiivsust nii loogiliselt kui praktiliselt – see on minu väljakutse.”
Tekib küsimus, et kus ja kuidas ja mida ta siis õpib? Et käibki tänaval kaklemas kellegi näpunäidete järgi? Ilmselt mitte.
Okei – ma saan aru, et sinu huvi on jõustruktuurid. Nemad saavadki praktilist praktikat tänaval ka võibolla tihedamini (vähemalt kui räägime politseist) kasutada. Aga midagi nad treenivad ikka ju eks? Kuidas see funktsionaalne treening ja isegi selle valdav tehniline baas võiksid olemuslikult erineda täiskontaktsest võitlusspordiala treeningust?
Mina suudan ainsa põhimõtteliselt eristuva asjana välja mõelda selle, et drillisituatsioonide ette saab lisada verbaalseid rollimänge tüüpsituatsioonide treenimiseks. Aga sealt edasi? Kui sul pole huvi avalikult oma asju seletada, siis mail v PM, sest mind tõesti huvitab see asi.
Inimesed kes räägivad “stiilidest” ei ole asjast päris lõpuni veel aru saanud.
Inimesel on 2 kätt, 2 jalga 1 pea. Võidelda on võimalik löögidistantsil, haardedistantsil ja maas. Lisaks sellele on mõned universaalsed konstandid veel nagu nt füüsikaseadused.
Kes nendega kõige paremini arvestab ning kelle oskused antud raamides on piisavad s.t. ei ole ühtegi lünka sees – see ongi parem võitleja. “Stiil” eksisteerib ainult konkreetse indiviidi ja tema eripärade kontekstis. Idee sellest, et üks isoleeritud tehnikate kogum võiks olla parim, on minu arust juba vundamendist alates mäda.
