jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Esimest korda pikaks distantsiks treenides on maht ja distantsiga harjumine kõige olulisem. Kui seda saab piisavalt, siis soovitaksin lisada intervallida, aga see pigem siis kui esimene poolmaraton juba läbi joostud:)
Edu!
(Mina ei ole kevadiseks poolmaratoniks veel kunagi valmistuda jõudnud kuigi olen seda vist juba mingi 4 aastat järjest mõelnud:D)
Ära seda küll pane, kui meeldib siis pane kaneeli juurde või siis lusikas mett.(Kuigi see otto kohupiimad ei ole kõige parema maitsega)
Maitse asi – Otto pasta kaneeli, kookosehelveste ja natukese mee või marjadega on minu meelest küll väga hea.
Mulle meeldib sõna “voog” flow kohta. Lühike, lööv ja annab hästi sisu edasi:)
See “lõbus” asi ei olnud kuidagi kriitika. Eesti keeles ongi sõnadel “lõbus” ja “nauding” selline lullilööv ja/või patune mekk man:)
Eesti keeles ei ole sõnal “lõbus” väga hea varjund selles kontekstis. Risto, sa Csikszentmihalyi kirjutatuga “flow” ehk “vookogemuse” kohta oled kokku puutunud? Vist eesti keeleski midagi saadaval rääkimata internetist ja inglise keelest. Ma arvan, et ei saaks öelda, et “flow” on “lõbus”, aga see on küll midagi, mida trennis rohkem tahaks:)
Rist ja viletsus ehk sellele võistlusele jääb praegu minemata. Pean treeningkoormuse maha võtma, muidu kardan, et saan veel kõõlusepõletiku vms. Just mingite teatud tüüpi löökide ja teatud tüüpi haaramiste-kiskumistega lööb randmest tugev valu läbi ja see halvab tegutsemise. BJJ võistlusel küll seda ohtu ei ole, et soorituse halvenedes näkku märgid maha jäävad, aga millega tõesti riskida ei taha on see, et üldse erialatrenni ei saaks teha nt. 2-3 nädalat.
Pärast seda on pidev pinge ja valu ka randmes hullemaks läinud + teatud käsivarrelihased pingese. Näiteks panni tõsta on väga raske, aga suusakeppi hoida ja sellega tõugata võimalik.
Vanus pole enam see:(
Huvitav tähelepanek on see, et kuigi dieeditasin, siis erinevalt varasematest dieetidest ei ole absoluutselt hetkel sellist mõtet “oh raisk kus ma nüüd teen alles magusasööstu”. Lasen vaikselt sama režiimi peal edasi ja vaatan, kuhu aprilliks välja jõuan. Loomulikult 7-10 päeva tagant teen vähemalt ühe toidukorra, kus võtan absoluutselt kõike, isegi kui see on enamus ajast asi, millest mööda vaatan (nt. vahel need “hollandi vahvlid”, mis ainult nisujahust ja glükoosi-fruktoosisiirupist koosnevadki:)
Tasub uurida, mis on väljundipõhine õpe, kuhu ülikoolihariduses praegu tüüritakse. Vähemalt esialgu paberil:)
Selles suhtes, et mis mõttes poksitreening oli lõbus? Sa hakkad vist vaikselt hulluks minema
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult võiks sellest pikemalt kirjutada:) Aga see tunne, kui hea vastase vastu tunned oma arengut ja seda, et mingid võtted ja strateegiad töötavad ning see kõik toimub olukorras, kus teine proovib ju oma taktikat peale suruda see on super. Pluss veel mina ei saa välja lülitada oma treeneriinstinkti, et kui Rain mind põrandale heitis oli mul tema üle äärmiselt hea meel, sest tema lähivõitlus on teinud viimase aastaga tohutu arengu.
Ühel õhtul kui oli mõte, et kas jätan õhtusöögi üldse vahele võistluskaalu jõudmise püüetes tuli väike magusaisu ja siis proovisin ka teised kaks Lo-Carb FAST batooni ära. Kommentaarid niisiis: šokolaadi piparmündi oli nagu šokolaadi piparmündi ikka – sarnane Protein BLOCK maitsega ja teiste FAST samamaitseliste batoonidega. Kui mündimaitse meeldib (Vend Vähk kui mündikoguja, talle peaks ju sobima), siis sobib see ka. Šokolaadi apelsini oli huvitavam ja ilmselt seeriast lemmik.
Magusaisu sai igatahes rahuldatud väga väheste süsivesikute kogusega.
Väljanägemine on läinud kenasti kuivaks, ülakehas igasugused kuubikud-kiud näha, paraku pole see eesmärk ja kaalukukkumine on ikka aeglasem kui võiks olla.
Lisaks sellele taasvigastasin eile hommikuses maasvõitlustreegningus JA lisaks veel õhtuses poksitreeningus (mis muidu oli kokkuvõttes väga fun ja tore – pole tükk aega nii lõbus olnud tai poksi teha kui kaastreener Rainiga sparrides) oma vasakut rannet, mis on üsna oluline jubin kui tahta efektiivselt teisi inimesi jakkidest kiskuda. Vaatab, kuidas homme hommikul tunne on.
Mulle tõesti meeldib. Parim on see, mis koosnebki 99.9% maapähklitest ja 0,1% soolast:) Viimati sain sellist imelist öko-võiet Taanist. Võtsin ka Eestisse paar purki kaasa, aga see ammu otsas.
75.7 täna hommikul. Energiadefitsiit annab tõeliselt tunda vaid ühes – sõrmed ja varbad külmetavad kogu aeg. Jah – eks väljas (ja mõnel pool toas) ole külma ka AGA seal on ikka tuntav vahe:) Loodan natuke massikaotust veel kiirendada, sest praeguse graafiku järgi saan kätte 75 selleks ajaks kui peaks ekstreem-kaaluvõttu alustama, milleks jääks siis 3 kg, aga see on natuke palju. 2 oleks väga hea juba. Kaalusin oma võistlusvarustuse ära – 1,7 kg. Seega pean olema 72.3 kg laupäeva hommikul. 3.4 kg minna.
Eile õhtul sai soovist kiiresti süüa saada väike kokandusavastus. Nimelt sai ostetud üks pisike (ca 1 kg) forell ning sellal kui mina plaanisin sealt veel supikogu välja puhastada, aga kõht oli tühi ja jube tüütu sain soovituse “Aga paneme selle kala tervenisti lihtsalt ahju!”. Mõeldud tehtud. Sai see poiss (? = tegelt ei tea, puhastatud kalal vist ei anna sugu määrata, aga kutsusime teda Väikeseks Peetriks) siis lihtsalt soola, tilli ja sidrunipipraga (E621-vaba) kokku määritud, fooliumisse keeratud ning 25ks minutiks ahju pistetud nii suure kuumaga kui üks gaasiahi välja annab.
Minimaalne pingutus andis imelise tulemuse:) Tegelane maitses ikka väga hästi ja järgi jäi ka natuke tänaseks lõheomletiks, mis tuleb… mingi kell. Natuke aedvilju lõhele juurde, pärast näksida erinevaid juuste. Mmmmmõnus! Üle pika aja vaatasin mingi täispikkuses filmi – seekord oli selleks ammusest ajast järjekorras olev “JUNO” (http://www.imdb.com/title/tt0467406/) – oli muhe ja siiras (kuivõrd üks film ja eriti veel Hollywoodi film saab seda olla) meelelahutus. Kui vaatate IMDB’d või treilerit, siis ärge laske ennast lollitada, tegemist ei ole kindlasti “tavalise” USA teismelisekomöödiaga.
Kuna toidukordade vahe on pikem praegu, siis hommikul võtsin FAST glutamiini, et keha ei ohverdaks lihaste aminohapete taset niiväga selleks, et seedeelundkonna (mis kasutab glutamiini olulise energiallikana) nimel. Harjumusest võtsin ka FAST kalaõli kuigi selle oleks Väikese-Peetri kurva, ent samas imelise saatuse valguses vahele jätta täna.
Tõsine plaan täna suusatama minna, kui vähegi natuke soojemaks läheb päeva ajal (jah ma kardan külma), kui jah, siis enne seda vist üks isiklik Workout Shock, aga see saab koosnema hoopis FAST beeta alaniinist, FAST aminio rushist, supilusikatäiest kookoserasvast ja ühest kangest kohvist väikese koorega.
P.S. Mingil hetkel eelmisel nädalal sai järgi proovitud FASTi uus batoon Lo-Carb Peanut Butter. Kuigi kurjad keeled rääkisid, et tegemist on hoopis batooniga, mille nimi peaks olema Lo-Taste, siis minu meelest oli asi täitsa hea pisike amps. Maapähklivõi maitset oli isegi tunda, väike jahusus on kõigi batoonida omadus ning liigne magusus ei ole mulle nende juures kunagi meeldinud. Ilmselt söön kunagi mõne veel, aga praeguse režiimiga toitumises ei lähe isegi lo-carb batoon kokku, nii et teised maitsed peavad ootama:)
Mingisse õppeastmesse sissesaamine ja selle lõpetamine eeldab üha kõrgemat üldintelligentsust. Keskmiselt. Seega midagi see ikkagi näitab. Ei usu Risto, et päris “chuck norris” igale valikvastustega testile vastasid või lemmikbänd ACDC mängu mängisid. Ilmselt ikka nt. välistasid vähemalt 1-2 varianti, mis olid tobedad või vähetõenäolised, MIDAGI ikka loengutest meelde oli jäänud jne.
Miina olin ka väike pontsakas poiss. Aegajalt sõin saiakesi ja väga meeldis teha neid võileivagrillis juustukolmnurki:) Ja kiirnuudleid! Juustuga!
