matjusm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Just, inglased, eurooplased ameeriklased, austraallased…mu point oli just see, et pea 100%-t piirdume ikkagi vaid Lääne kultuuripildi edastamisega üliõpilastele. Ja isegi, kui jagatakse teadmisi ka muust maailmast, teevad seda üldjuhul ju ikkagi “lääne” inimesed. Eks see ole ka arusaadav, sest meie (eurooplaste) maailmapilti sobitub paremini ikkagi meile lähedasem, arusaadavam, harjunum…elu.
Valdav enamus õppejõust on tõepoolest Euroopast kuid mul on ka olnud päris mitmeid inimesi õpetamas näiteks Hiinast, Indiast, Singapurist ja Iraanist.
USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.USA’s mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.
See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA’s teistsugust lähenemist.
Saan ka enda ülikooli kohta (Manchester Inglismaal) öelda sama et õppejõud on väga rahvusvahelise taustaga. Nende hulgas kes mind on viimased 2.5 aastat õpetanud on vist mitte Inglasi rohkem kui kohalikke ning ka Inglastel on väga mitmekülgne taust (on õpetanud palju välismaal ja ka teistes tippülikoolides). Paljud õppejõud on ka praktilise ning mitte ainult akadeemilise taustaga: mind on õpetanud endine börsifirma peadirektor, ühe maailma suurima investeerimispanga tähtis tegija, osad õppejõud töötavad ka akadeemilise töö kõrvalt konsultantidena rahvusvahelistes ettevõttetes.
Ka külalisloenguid toimub: Tesco peadirektor, Rolls Royce’i tarneahela üks juhte ja palju teisi.
Eesti ülikoolid kahjuks lihtsalt ei saa endale selliseid asju (vähemalt mitte nii laiaulatuslikult) lubada. See ei pruugi muidugi tähendada et seal antav haridus oleks oluliselt halvem kuid teisest küljest ega need ülikoolide pingeread päris lambist ka võetud pole.
Ma lihtsalt ei saa endale sellist toitu nagu ma tahan, mu vanematel on midagi selle vastu, ma ei tea miks.Kui sa oled ühikas siis mis moodi su vanemad kontrollivad mida täpsemalt sa sööd? Minu meelest sul on just nüüd võimalus (eelarve piires) süüa täpselt seda mida tahad.
Teiseks, kaalulangetamisel on esmatähtis ikkagi kogu kaloraaž ehk et kalorid sisse vs kalorid välja. Võid oma menüüd ka muidugi kohandada kuid see on peamine põhimõte mida sa pead jälgima.
Kangi ei pea ju üldse maha kukutama. Muidugi kergem on kui tõstepõrand all aga ma pole elu sees tõstepõrandal olnud kuid sellegipoolest tegelen klassikalise tõstmisega. Näiteks tõukamise puhul sa lihtsalt võtad kangi kükipuurist õlgadele ja siis hakkad seda tõukama.
Mul on nädal jaotatud neljaks :Esmaspäev – Taipoks
Teisipäev – Triitseps ja rind
Kolmapäev – Kõht
Neljapäev – Biitseps, õlg, selg
Kuhu alla ma peaks rebimise panema?
No haters please
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Jalad on mul juba piisavalt treenitud kuna olen tegelenud 4 aastat taipoksiga ja tulemust on väga hästi näha.Kas sa mõtled jõutõmmet või rebimist sest need on kaks väga erinevat harjutust? Igal juhul sobiksid nad mõlemad neljapäevale.
Ning jalgu peaksid ikka ka tegema. Räägid et tegeled taipoksiga ja arvad et sellest piisab. Samas aga pea kõik sportlastele suunatud jõukavad panevad väga suurt rõhku jalgade treenimisele (isegi kui spordiala ise annab väga suurt koormust jalgadele) sest need on jõu vundament.
Esiteks Inglismaal sa ei võta õppelaenu kommertspangalt vaid hoopis ühelt valitsusorganisatsioonilt mille eesmärk ei ole kasumi teenimine.
Teiseks, see uus kõrgem õppemaks hakkab kehtima alles nendele kes alustavad oma õpinguid 2012. Ehk et kui praegune teemaalgataja läheks Inglismaale ülikooli 2011 siis teda see tõus ei mõjutaks.
Kolmandaks see 9% aastane tagasimakse üle miinimumi on sinu kogu tagasimakse summa, mitte ainult põhiosa. Siin ei ole mingeid intressikulude juurde arvutusi vaja teha.
Neljandaks õppelaenu maksed annavad maksusoodustusi ehk et tagasimaksele minev summa lahutatakse sinu maksustamisele minevast sissetulekust.
Teeme siis veidi arvutusi. Olen lugenud kusagilt et Inglismaal või Suurbritannias (ei mäleta kumma kohta see number käis) on keskmine palk kusagil 25,000£ aastas.
See tähendab et 25,000-15,000*9%=900 naela on su aastane tagasimakse ehk kusagil 75 naela kuus. See on 3,6% sinu brutosissetulekust. Nüüd kui seda miinimummäära tõstetakse 21,000’ni, siis kujuneb see makse veelgi väiksemaks.
Palgast aga veel nii palju et see ka oleneb sellest kuhu ja millisele erialale sa tööle lähed. Mõni ehk ei leiagi tööd kuid Londonisse mõnda suurfirmasse või panka tööle minnes (mida minu erialal teevad üpris paljud) on esimese aasta palgad vahemikus 27,000-40,000£ aastas ning need aina kasvavad sealt edasi.
Igal juhul mängisin natuke Excelis ja tegin veidi arvutusi.
Ehk et kui võtta inimene kes teeniks eluaeg keskmist palka 25,000£ aastas (ülimalt ebatõeänoline), summa mida ta peaks tagasi maksma on (praeguste õppemaksude juures) 9500 ja intress jääb igavesti selliseks angu ta praegu on ehk 1,5% (mis on ebatõenäoline sest intressi korrigeeritakse pidevalt) siis tal kuluks umbes 12,5 aastat et laen tagasi maksta. Võrdsustades palga aastase kasvu intressimääraga maksaks ta selle tagasi 10,5 aastaga. Mõlemal juhul on kogu tagasimakse nominaalväärtus kusagil 11200-11300 naela ehk umbes 200,000 krooni. See aga ei võta arvesse raha aegväärtust, fakti et selle summa sa pead välja käima alles väga mitme aasta jooksul ega võimalust et miinimummäära tõstetakse. See 1400 kroonine kuumakse mis siit tuleb ma pakun et on sama mida mõni inimene kulutab suitsule ja alkoholile.
Aga teeme uue stsenaariuumi: kõrgemad õppemaksud (ütleme 28,000 kokku vaja tagasi maksta) ja kõrgem miinimummäär ehk 21,000. Elu aeg keskmist palka teeniv Inglane maksab selle järgi tagasi iga aasta 360 naela ehk umbes 550 krooni kuus. 30 aasta jooksul ta ei jõuagi kogu laenu tagasi maksta kuid kui sa liidad kokku kogu selle aja jooksul tehtud maksete nominaalväärtused, siis sa saad kokku 10,800 naela mis on isegi natukene väiksem kui see mis sul kuluks vana õppemaksu tagasimakseks.
Igal juhul mu point on ikkagi see et tegemist on ülimalt soodsa süsteemiga. Sa maksad tagasi vaid siis kui sa teenid piisavalt ja isegi siis on summa piiratud. Muidugi ega keegi ei taha maksta rohkem millegi eest kui sama head asja saaks kusagilt mujalt odavamalt aga see tõesti ei nii hull vaid on kõigile taskukohane.
Soovitage mulle häid kõhulihaste harjutusi, igasuguseid killer abse vms. Olen ühe video järgi nüüd 2 kuud teinud ja oleks vaja vahelduseks uut.See vist pole päris see mida otsid aga minu meelest ühed parimad kõhulihaste harjutused on igasugused sellised kus su keha raskuskese on kõrgel ehk et seistes õlapress, svung, tõukamine, rebimine, peakohal kükk ja ka teised kükivariandid.
No aga kui õppemaks kolmekordistub, siis sa pead ikkagi varem või hiljem selle kolmekordse maksu ära maksma. See, mis tingimustel sa laenu saad, ei ole üldse oluline. Välja pead ikka kogu summa maksma ju.Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.
Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000’ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.
Kulla mees, sellega just vastasid ise küsimusele: “Mis tase Eestis on”, kui Manchesteri sisse said, aga Eestis samadel erialadel põrusid. Millele tuginedes väidad, et Manchester on 50 parima ülikooli hulgas maailmas? Õpilaste arvu, lõpetamise edukuse, ülikoolist võrsunud tulevaste oma ala asjatundjate protsendist tulenevalt …?Ja on päris arusaadav, et viimase aja uudiseid sa jälginud ei ole, ega tea ka arvatavasti seda, et briti tudengid tänavatel meelt avaldavad valitsuse soovi vastu kolmekordistada õppemakse.
http://www.topuniversities.com/university-…gs/2010/results
Vaatan et isegi 30. kohal maailmas. Sel aastal tuli siit ülikoolist näiteks kaks Nobeli laueraati.
Ning see kui raske või kerge on kusagile sisse saada ei pruugi otseselt näidata ka õppeasutuse taset. Eestis on lihtsalt väikesed ülikoolid ja väikesed kursused ehk et kui palju andekaid inimesi kandideerib mõnele populaarsele erialale siis on paratamtu et kõik ei saa riigieelarvelistele kohtadele (muide pingereas olin ma vist 1.-2. kes RE kohtadelt välja jäi, tasulisele kohale oleks ilusti sisse saanud). See ei tähenda automaatselt et kõik kes välja jäid on andetud.
Teiseks see õppemaksu tõstmine käib käsikäes õppelaenu maksimummäära tõstmisega ehk et reaalselt ei muutu nii palju midagi isegi kui õppemaks kolmekordistub (õppemaksu tagasimakse on niikuinii vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära).
Tervist!Ütlen kohe ära, et kuna mul isiklikult (ei tea kuidas teistel) vabat foorumit ei näita, siis tahaksin siia kirjutada, sest siin leidub harituid küll.
Tähendab ma astusin hiljuti gümnaasiumisse ja olen juba jõudnud mõelda ka edasiõppimise võimaluste peale. Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.
Ma olen natuke uurinud ja avastanud enda jaoks meie põhjanaabrite ülikooli, nimelt Helsingi ülikooli, mis 2010 aastal kuulus isegi maailma parimate ülikoolide top 100-sse. Kas keegi on seal õppinud? Kuidas on seal õppemaksuga ja kui keeruline on sinna sisse saada ning millise süsteemi alusel?
Kui keegi sellest midagi ei tea, siis võtke sõna sellegipoolest, jagage oma kogemusi üleüldiselt välismaal õppimisest.
. </p>
<p>Üldiselt soovitan Inglismaad sest siin on palju häid ülikoole, keel tuttav ja pole kodust kaugel. Õppemaksu tasumiseks antakse siin väga soodsatel tingimustel laenu nii et omast taskust on vaja reaalselt vaid elamiskulud katta mis kui sa just Londonis ei ela pole ka väga hullud. Aga tegutse kiirelt sest kandideerimine juba käib.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Tere kas 1,5g kreatiini peale trenni tõstab mu lihasmassi ja kaalu(ostsin massilisaja taastusjoogiks teadmatusest et seal kreatiin sees)? Praegu need kaks asja kriitilise tähtsusega sest käsil kaalulangetus ja võibolla natuke lihast kaotada ka vaja ning ei taha et selline asi mõjutaks mu eesmärki . Ise tegelen vastupidavusspordiga.Kaalu mõjutab eelkõige toitumine, mitte see milliseid lisandeid võtad. Kreatiini üks omadus on see et ta seob vett nii et sa võid (kuid ei pruugi) veidi veekaalu tõsta kuid nagu ma ütlesin, kaal on enamasti ikkagi tavatoitumise teha.
Tervitus, mul on selline mure, et igakord kui rinda treenin harjutustega nagu Pec/Tec, selili lamades lendamine (vahet pole millise kaldega positiivse või negatiivsega), teeb rohkem tööd biitseps ja õlg. Ehk siis tunnen tugevat põletavat tunnet ainult biitsepsis ja õlas, rinna treenimise ajal. Treeningpartner, tehes samu harjutusi, ei tähelda ei biitsepsi tööd ega õla tööd. Tehnika tundub olevat paigas ja kergemate raskustega treenimine ei tee ka mingit vahet.Treeninud olen vahelduva-eduga kuni 3 aastat, kaal on kuni 90kg, vanus 21a., rinnalt surumise maximum 120kg 1x, kükki max. 150kg 1x.
Küsimus siis, et mida teen valesti ja kuidas teha õigesti?
Rinna harjutused treenivad enamasti õlga ka nii et ma ei näe mis siin nii väga erilist on.
Minu meelest on see täiesti jabur et füüsiliste katsete hulgas on rinnalt surumine. See on ju nii ebafunktsionaalne liigutus milles arendatud jõudu ei lähe väga päris elus vaja. Pigem võiks seal olla kas kükk või jõutõmme (harjutused mis näitavad palju paremini reaalselt vajaminevate lihaste tugevust) ning kui mingi surumine, siis näiteks seistes õlapress. Sa ei püüa ju pätti kinni kusagil pehmel pingil pikutades ja mingit raskust oma pealt ära surudes, ega?
Kuid kahjuks paistab et see rinnalt surumine on väga levinud jõu mõõdupuu. USA politsei sisseastumiseksamitel on ka vaja suruda rinnalt ning seal käib see vist isegi masinaga.
Põlvekõrgune on vast selline elementaarne kõrgus., tunduvad kõik kükid mis on sellest kõrgemad kuidagi veidrad ehk poolikud. Ma ei suudagi enam paralleeli kükkida. </p>
<p>Muide siin on veel üks hea artikkel kükkide kohta: <a href=)
http://www.ironmanmagazine.com/site/squats/
Säti oma toitumine ja trenn korda ja kõik tuleb ajapikku ise. Kui just proffi tasemele ei soovi jõuda unusta toidulisandid ära kahjustavad ainult tervist. Minu arust.Muidugi on kõige tähtsam tavatoitumine aga mis paneb sind arvama et toidulisandid kahjustavad tervist? Kas valgupulbris on midagi ohtlikku?
