jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mina olen tähele pannud, et suhkruasendajate tarbimine võib hoida alal muud ebafunktsionaalset söömiskäitumist – nt. soodustada subjektiivset kontrollitunde kadu söömishoo üle.
(pisuke praktiline kogemus lihtsalt)
Eile oli väike cheat meal:)
Rääkides sellest, et kaal ei tõuse ainult söödavate toitude nime põhjal (kuigi tegelikult võib tõusta küll, sest ka see, mida toidust teame mõjutab seedimist… aga see on pikem jutt).
Igatahes tuli jube isu maksavorstileibade järele ja nii sõingi ühe asjana pea 300 g maksavorsti korraga ära koos leivaga.
Magustoiduks rahuldasin ära enda pikaaegsed neelud ühe ülima anti-toidu näol üldse – ostsin neid nn. hollandi vahvleid. Need on sellised imelised tegelased, mille koostisest 41% (!) moodustab kurikuulus glükoosi fruktoosi siirup. Pakk oli 350 grammine, valmistasin endale pettumuse jõudes reaalselt korraga vaid 100 g ära süüa
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Leidisn hommikul ühe päris huvitava video. Pole ise jõudnud läbi vaadata, seega võite kommida kas tasub:) Räägitakse sellest, miks tasuks tegeleda võitlusspordiga ja mis värk sellega on evolutsioonipsühholoogilisest vaatepunktist. Kõrvalribas (kui parem hiireklikk ja “watch on vimeo”) jookseb kohe üles päris mitu toitumisega seotud videot ka, neid pole üldse jõudnud veel kiigata, aga äkki kellelgi on täna rohkem aega:) (toitumisest ja ajukeemiast oli üks klipp ja “paleo” dieedist oli teine klipp – mõlemad kuumad teemad siinsamas foorumis ka)
tahtes natuke torkida – somps, misasi see “füüsiline ülekoormus” on:) Selles suhtes minu meelest panid veits puusse, et igasuguse töövõime lõppemise, ülekoormuse ja ületreeningu puhul on see komponent, mida kokkuleppeliselt nimetatakse psüühiliseks või psühholoogiliseks ikka päris tähtis.
Kogenud treenija vast teab juba kõiki neid asju, mida annaks veel parandada? Tõsi – kui asja vaadata selle külje pealt, et kolme tõste summana, siis tuleb võibolla ära küll:) Ja see kolme tõste 5% võib olla juba kokku päris palju!
Tervis hakkab taastuma.
Vahepeal kogesin sellist huvitavat asja, et kui hommikuti iiveldas, siis kokteil läks ikka alla ilma tahtmata üles tagasi tulla – pean tunnistama, et ei ole kunagi sellist asja varem olnud.
300 ml piima + 300 ml vett + pool kulpi maasika Prode 90 + šokolaadi piparmündi Protein Blocki = parim kiirtoidukorraasendaja valem seni. Hoidis kõhu täis natuke üle 3 tunni, mis sellise asja puhul on väga kobe saavutus. Tõsi, selle 3 tunni sees istusin paigal ja kuulasin teiste inimeste juttu:)
Täna lähen proovin end taas natuke liigutada andes esimese treeningu. Treeningpausid kipuvad alati minu treenerdamisele hästi mõjuma – lähen praegu trenni nii, et juba on valmis mõeldud drillid ja lähenemine terveks võistlejate treeninguks. Kavatsen jätkata nii tai poksijate kui vabavõitlejate eestkäe löögi kasutamise täiesti uuele tasemele viimist:)
Sportlik treening, mille läbi viimise metoodikasse on pandud natuke mõtet = hämmastav progress on võimalik väga lühikese ajaga. See on oskuspõhiste alade võlu. Inimene, kes on 5 aastat jõusaalis käinud tõenäoliselt ei saa oma kükile puhtalt tehnika parandamisega hopsti 10% juurde, aga 5 aastase staažiga võitlejal silmnähtavalt midagi parandada lihtsalt treeningmetoodika muutusega on võimalik:)
Seega saab minuarust ideaalsed tulemused ikkagist siis, kui teaduslik meditsiin ja mistahes psüühiline abi käsikäes töötaksid tervise parandamiseks.Osa psüühilisest abist on teadusliku meditsiini osa.
Kõiksugu kummalistel haigustel näib olevat tõenäosus olla psühhosomaatiline- eriti neil, mis on intensiivsed.Mõtle nüüd hoolega järele.
Igaühel, kes meditsiinis tegev on peaks küll sellise lause peale turjakarvad turri minema.
Minu isiklik arvamus: kõik mis hüpnoteraapias töötab s.t. reaalse paranemise toob on reaalselt juba teistes teraapiates ära kirjeldatud ja seletatud ja ratsionaalselt põhjendatud. Jutt sellest, et me peaks keskenduma “inimese aitamisele” vs “teadusele” (milline absurdne vastandus niikuinii) ja need asjad mis justkui on “uued” ja “esmakordsed” on paras häma, mille puhul on küsitav kas ja kuipalju see tõesti patsiendi reaalsesse paranemisse panustab.
“Sisemine motivatsioon” tekib läbi teadlikult suunatud mõtlemise üldjuhul. Selle jaoks on abi kui keegi seda mõtlemist aitab struktureerida. Ega ilmaasjata ei ole teraapia mitmete häirete soovituslikus ravinimekirjas nii Eestis kui mujal.
Platseeboefekt on ka vägagi olemas:) Kui suur – see on muidugi iseeasi.
Ma lihtsalt tahtsin siinkohal välja tuua, et mõnes mõttes on “psüühilise” ja “füsioloogilise” mõju eristamine kunstlik. Eriti kui me räägime sellest, et midagi peaks “tegema” ka, sest tegemisel on ju alati ka üsna otsest füsioloogilist mõju ka.
Henri, kas sul endal selle hüpnoteraapiaga kokkupuudet reaalselt ka on? Seal ei panda kedagi ju hüpnoosi alla:) Vähemalt nii seletas seda Jure Biechonski ise ühel seminaril.
Ja nüüd võiks küsida, et misasi on “psüühika”?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olgugi, et seesama EKI annab vasteks “hingeelu” või “hingelaad”, siis dualismist võiks ikka natuke kaugemale vaadata.
Mida ma tahan öelda on see, et nt. ABstardi toodud näide stressivastusest on päris hea ja iseloomustab ka seda, et piiri tõmmata on tegelikult võimatu:)
Kui ma nt. teen akuutse pingutuse ja mu kehas on sellest hormonaalsed muutused – kuskohas on see piir, et osa stressivastusest on “füsioloogilisest” pingutusest ja teine osa sellest, et ma tajun ja mõtlen, et ma olen pagana väsinud ja lihased on “rasked” e. psüühilisest pingutusest ja reaktsioonist?
Kas muudatused neurofüsioloogias on kuidagi olemuslikult “psüühilisemad” kui muus füsioloogias?
Me teame, et kui ma mõtlen, siis mu ajus närvirakud signaleerivad… tegemist on neurofüsioloogiliste protsessidega. Kas see on psüühiline?
Filosoofia
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma küsiks siinkohal definitsiooni “psühhosomaatilisest”
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, ma tean, et osadel Tartu Ülikooli psühholoogidel on mingi konkreetne vimm selle ettevõtmise osas” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et vimmaks on asi palju nimetada… Kas enamikel siinse foorumi liikmetel on vimm Mai Maseri või tema varasemate väljaütlemiste suunas? Või selle tüübi suunas, kes toitumise ja hingamise seostest artikli kirjutas?
Ei, ilmselt mitte. Aga see ei tähenda, et keegi neid soovitaks või neile kahe käega alla kirjutaks.
