jrx
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Iseenesest on kartuli glükeemiline indeks nii räme, et kole:) Aga mida tuleb silmas pidada, on see, et kartulis on suhteliselt palju vett. Kartulist loobumist mina küll vajalikuks ei peaks, aga soovitaks tarbida vaid aurutatult (võimaluse puudumisel keedetult) ning ikka rohkelt muid aedvilju juurde. Ja ikka mitte rohkem kui kord päevas, soovitatavalt peale trenni.
Selles pole midagi imelikku et ta sööb kaks võileiba ja ütleb et tal on kõht täis. Ilmselt on tal kiire ainevahetus. Sinu asi on vaadata, et ta see “kaks võileiba” sööks iga kahe-kolme no maksimum nelja tunni tagant mis ta ärkvel on. Ja loomulikult ei peaks need olema mitte alati võileivad vaid kohupiimad, kodujuustud, puuviljad-juurviljad, salatid, jogrutid-müslid, sekka korralikku sooja sööki jne jne.
Alguses oleks ilmselt aeroobne treening hea. Jooksmine… võibolla rattasõit või sõudmisergomeeter (parem kui jooks või ratas tegelt) hästi rahulikult…
Siis vaatab edasi…
Ma üritan ka ikka üht tütarlast jõutrenni tegema motiveerida… raske… raske on see:) Õnneks teeb ta 3x nädalas muud trenni (http://www.elustreening.ee), aga sellele oleks nats jõudu lisaks vaja…
BMI on aegunud mõõtevahend.
Lisaks on täpset rasvaprotsenti väga raske määrata – käes hoitavad jubinad ei ole kuigi täpsed, Eestis minu teada seda veeväljasurvega mõõtmist ei tehta kuskil, seega jääb eksperdi (aga kust neidki nii väga võtta) poolt tehtav nahavoltide mõõtmine.
Palju olulisemad märgid millest juhinduda on üldine kehaline võimakus ja füüsiline väljanägemine.
Toidus “kaloririkkus” iseenesest ei ole halb. Halb on mõttetud süsivesikud ja rasvad:) krõpsud, saiakesed, koogid-kommid.
Kui lõuga ei jõua tõmmata, siis esimene asendus on lasta ennast kellelgi tõsta tõmmete ajal, teine asendus on panna alus alla ja “hüpata” lõuatõmmetesse ja alla lasta nii aeglaselt kui jõuad ja alles paremuselt kolmas on ploki ette tõmbamine.
Ma viskan sellisele salatile sisse alati ka kodujuustu, et valgubuketti mitmekesistada ja ühe pisikese sibula hästi peeneks hakituna maitseks. Muna panen tavaliselt nac vähem ja vahel üldse mitte. Lisaks veel rohkelt värskelt jahvatatud pipart…mmm…
Enamik veregrupidieetide tõestusi põhinevad sellel, kuidas mingi toiduaine reageerib verega. Aga päriselt sa ju ei süsti endale toitu otse verre.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui eesmärgiks ei ole konkreetset kaalu hoida/võtta, siis on see jälle liialdus:)
Andke andeks, ma olen uuest foorumist väikses ahvivaimustuses ja ahmin siin olevat infot täiega sisse, üritan kasulikku välja selekteerida ja aegajalt ise pritsin siia oma arvamusi ilma korralikult mõtlemata selle peale mida kirjutan.
40%-35%-25% (valk-rasv-süsivesik) läheb muidugi natuke sinna “Atkinsi” kanti ära (andestust, tõesti vahel mõtlen liiga vähe kui postitan) ning sellise valemi peal kaotaks ilmselt küll hästi ebavajalikku rasva, kuid massi lisada on ilmselt raske. Siiski, kui vaatate näiteks “Zone” või “Paleo” dieete, siis kõik rõhutavad sarnaseid valemeid. Ning ei Zone ega Paleo (ja selle edasiarendused) ei ole “dieedid” selles mõttes, et eesmärgiks EI ole kaalukaotus (tihti kaalukaotus siiski juhtub, kuid treeninguga koos juhtub pigem rasva kaotus ja lihasmassi kasv).
Kui nüüd mõelda küsija eesmärkidele, siis 40-25-35 oleks õigem, aga 25-30% päevasest kalorivajadusest võiks olla kindlasti täidetud rasvadega (loomulikult heade rasvadega nagu peamiselt oliiviõli, kalaõli jne, natuke rapsi ja natuke piima-loomarasva, täielikult vältima hüdrogeniseeritud “trans-rasvu” – margariine ja muud sellist).
Protsendid siis tähendavad seda, et kui mu päevane kaloritarbimine on näiteks 3000 kcal, siis 1200 saan valkudest, 750 rasvadest ja 1050 süsivesikutest.
Kõik sellised “suhted” on muidugi orienteeruvad ja arvan, et tavainimene ei peaks päris pliiatsi ja paberiga enda kaloreid ja protsente lugema. Ise veel seda teha ei viitsi, aga võibolla varsti tuleb hakata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Phuhh… okei ma tunnistan, et mu post oli pandud liiga lahmides, et oleks pidanud rohkem seletama – arvasin, et sellest, et minuga koos juba kolm inimest ütleb, et treener on väga oluline, ka piisab.
Esiteks. Igaks juhuks kinnitan üle, et “keharaskusega kükk” minu sõnavaras tähendab lihtsalt kükki MITTE kükki keharaskune kang õlgadel.
Miks ei saa loota sellele, et keegi aitab lõuatõmbeid sooritada? Võibolla on eratreeneri võimalus? Võibolla käib sõber/sõbranna kaasas (ma olen end ka enda 60 kilosel vennal tõsta lasknud viimastes seeriates
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )?Kui KUMBAGI varianti ei ole, siis jäävad veel
1) lõuatõmbed hüppega aluse pealt üles ja alla lasta nii aeglaselt kui suudab
2) sellest natuke halvem variant on tõmmata plokki vastava raskusega ette
Jõutõmmet võib pisike naisterahvas alustada näiteks vastava raskusega (kogemus ütleb, et kui 50kilone tüdruk panna 32’se sangpommiga tegema, siis küll ei tohiks mingit vigastust tulla kui juhendada kõrvalt alguses) sangpommiga. Sealt edasi liikuda näiteks 25 kilose kangi juurde ja siis vaatab mis saab. Kerge raskusega vorm paika ja siis tasapisi edasi.
Tõukamine on A ja O (no võibolla mitte nüüd NII tähtis, aga tähtis ja kindlasti mitte asendatav) KÕIGILE, kes tahavad jõudu, mis kanduks üle nende spordialale, kui see spordiala vajab vähegi kiirust ja plahvatust. Tõukamine ja rebimine (mida küll tehnika keerulisuse tõttu ei saa kasutusele võtta vahel enne aastast või rohkematki treeningut – ise näiteks ei tee veel, üritan ette valmistada kükkide, pea kohal kükkide, tõukamise ja muuga) on ainulaadsed tervet keha hõlmavad harjutused, mida saab kasutada plahvatusjõu, koordinatsiooni, liikuvuse, maksimumjõu ja jõuvastupidavuse arendamiseks (vastavalt raskusi ja kordusi muutes siis). Kui vaadata, mis maailmas toimub jõutreeningu koha pealt (just kuidas treenitakse MUID sportlasi kui kulturiste ja jõutõstjaid – kahevõitlusalad, kergejõustiklased, pallimängijad, lihtsalt vormis olla tahtvad inimesed jne.), siis praegu on alanud tõeline olümpiatõstete renessanss.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kes on parimad 25 m sprindis ja paigalt üleshüppes? Kas sprinterid ja kõrgushüppajad? Ei. Tõstjad.
Kahju ainult, et tundub, et originaalne küsija on teemast kadunud.
Eesmärgid eesmärgid
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui ma jube aeglaselt neid raskusi lükkaks, siis töötaksin enda eesmärkidele vastu. Teistel jälle teistmoodi. Loomulikult enne kiirust tuleb tehnika paika saada. Ja mõningaid harjutusi (olümpiatõsted) ei saagi üldse aeglaselt teha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oldman – mis sellisel põhimõttel viga on? Intensiivsus ja raskused tuleb panna indiviidi järgi aga põhimõte jääb samaks. Kui lõuga ei jõua tõmmata, siis peaks negatiive tegema või kellelgi end tõsta laskma. Kang loomulikult alguses hästi kergete raskustega et tehnika selgeks õppida. Kätekõverduste (kasvõi põlvedelt), kõhulihaste ja keharaskusega kükkidega võib kohe täiega peale hakata. Hea oleks ka intervallid sisse visata.
Rõhutasin ju ka seda, et kahe eelmise nõuanne treeneriga konsulteerida on väga õige.
(muudetud viimase lause lisamiseks.)
See sõltub sellest palju sinu ostetud tablettides seda sees on
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise kasutan PharmaNordi tavalisi, neid päevas 1-2.
Mr. Y’le seda, et see sõltub eesmärkidest kõik. Palju tärklist tekitab sellise insuliinireaktsiooni et kasutegur muutub väikeseks. Lisaks palju energiat ja muud ei midagi. Kõige parem insuliinitolerants on 0-2 h peale trenni, kus seda võib suht muretult süüa kuna aitab paremini kaasa glükogeenivarude taastamisele ja lihaste taasehitamisele. Seega: tärklis peale trenni!
Küsija eesmärgiks oli rasva vähemaks saada. Alati kui see on eesmärgiks, siis on tärklis igasugusel kujul suht suur vaenlane, vabalt võib olla 40-35-25 suhtes toitumises (valk-rasv-süsivesik) ja süsivesikud korjata kokku just puu- ja juurviljadest.
Kui tahad üldist treenitust ja lihtsalt ilusat keha siis ükskõik millist jõutrenni teed, kindlasti lisa ka intervalltreening. Arena on ilmselt miski hea jõusaal, seal peaks ka sõudmisergomeeter olema?
Noh see on nüüd tähenärimine aga minu jaoks on kogu liigutamine-mitteliigutamine “trenni” alla kuuluv seega ka õige puhkus käib õige trenni juurde
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hmm… kas sellest võib järeldada et ma teen 24h päevas trenni
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jogurtil iseenesest pole midagi viga:) mulle väga meeldib jogurt. Aga arvestades antud inimese eesmärke on jogurtis võrreldes kohupiima ja kodujuustuga mõttetult palju suhkruid ja vähe valku.
Mu enda hommikusöök on tavaliselt pool pakki kohupiima ca 50 g omatehtud (s.t. kokkusegatud) müsliga ja maitseks peale tilk jogurtit. Aga mitte pool liitrit kuni liiter korraga.
(muudetud kirjavea pärast)
Minu arvates käib ilusa keha saamine nii: mõju järjekorras.
1. geneetika
2. toitumine
3. trenn
Loomulikult on päris pilt natuke keerulisem ja kõik kolm interakteeruvad omavahel.
Järgmine loogiline küsimus siis on “mis on ilus keha”. Kas Brad Pitt “Fight Club”ist; Marek Kalmus võistlusvormis; Maurice Greene või keegi muu.
