jrx

Ma ei saa päris täpselt aru, millele sa vihjad. Minu arust on täiesti loogiline et löökidega stiil on efektiivsem mitme ründaja vastu kui BJJ või judostiil, kus üritatakse vastane maha rabada jalust ja lukustada ta haardesse. Sel ajal teised ründajad peksavad sind ju kaikaga pähe või susivad noaga? Kui võtta näiteks 2 aasta MMA-d ja 2 aastat puhast kungfud harrastanud inimese, siis kahtlemata tuleb MMA-d harrastanud inimene paremini toime teda ründava vastasega, ma ei vaidlustagi MMA efektiivsust, MMA eelis kungfu ees siinkohal on, et paljudes kungfu koolides puudub tegelik kontaktvõitlus partneriga, harjutatakse mingeid liigutusi palju kordi, ilma tegeliku kontaktita, seetõttu puudub reaalne kogemus enda võimetest.

Löökidega stiil ongi efektiivsem ju mitme vastase vastu. Ma ju nõustusin sellega. MMA on löökidega stiil. Lisaks on alati võimalus mitme vastasega, et üks jookseb sind pikali. Siis on vaja kähku püsti saada ja BJJ’s minu arvates õpitakse seda kõige paremini. Kontakti olulisusest saad aru… aga millest tuleneb usk, et ka ilma kontaktita on võimalik mingit oskust omandada? See on nagu kuival maal treenides meisterujujaks saamine kaspole?

Mismõttes ISEGI mu teadmised? Sa arvasid et mu oskused on piiramatud või? Kas ma olen kuskil väitnud et ma tean kõike? Loomulikult on mu teadmised piiratud, samas sinu teadmised kungfust tunduvad olevat täiuslikud, ilmselt oled sa harrastanud seda kümneid aastaid, kuidas sa muidu julged väita et kungfu pole ei võitlus, kunst ja lisaks ka veel surnud ja mõttetu.. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Möödarääkimine… ma eeldasin, et su teadmised MMA’st on piiratud – see on lihtsalt nii vähelevinud asi. Aga arvasin, et tead kung fust ka rohkem. Loomulikult ei ole sa väitnud, et tead kung fust kõike, lihtsalt kui tuled välja lausega, et “kungfus puuduvad haarete vastased tehnikad”, siis oled sa lihtsalt tutvunud ainult mingi osaga kungfust. Ja edasise teksti põhjal oled sa seda kiiresti parandanud

Mina olen võitluskunstidega tegelenud 7 aastat. Aikido (sisemine stiil) ja siis nüüd MMA’ga. Selle aja jooksul jõuab ühtteist uurida, videosid vaadata, erinevate inimestega rääkida ja treenida… Ja selleks, et väita midagi sellist stiil X kohta, ei pea olema mu teadmised ülipõhjalikud. Mul peab olema mingi ülevaade lihtsalt sellest kuidas ENAMUS selle stiili koolides treenib. Ma ei välista võimalust, et Tiibeti kuskil kloostris on ülikõva master, kes õpetab oma kümmet õpilast ja nad sparrivad ka ja suudavad tööle panna tehnikad nagu “tiigrikäpp” (kuigi niipalju kui ma sellest konkreetsest tehnikast lugenud olen, siis kahtleks), aga see fakt ei muuda seda milline on kungfu maailmas seni kuni keegi neist midagi ei kuule või seda õpetust laiemalt ei jaga.

olles lähemalt asjasse süüvinud, mina vähemalt juba tunnistan et MMA on efektiivne uus võitlusviis. Nendes kahevõitlustes MMA vastasega on enamasti eesmärgiks olnud pääseda vastase haardest pikaliasendis, chin na puhul rünnatakse ise vaenlast esimesena ja tegevus toimub püstiasendis, eesmärgiks väänata vaenlase jäsemed liigestest välja või miskit taolist moodi muuta vaenlane võitlusvõimetuks. Vähemalt mina olen nii asjast aru saanud. Väidetavalt on mitmeid chin na tehnikaid, millega saaks haardesse võtjat võimetuks teha, näiteks tiigrikäpp ehk “tiger claw”.

Ei saa öelda, et MMA’s on eesmärgiks pääseda püstiasendist pikaliasendisse. Siin tuleb mängu “stiil” (tähenduses, iga inimese personaalne stiil, mis hakkab MMA’s välja kujunema juba esimestel treeningkuudel vastavalt füüsisele ja iseloomule ning see on ka üks põhjuseid miks see mulle meeldib – lähenemine on alati individuaalne) ja “taktika” (tähenduses siis, milliseid oskusi ma valin, et rakendada). Mõni mees üritab just võitlust püsti hoida ja KO’d otsida. Mõni teine tahab haardest lüüa, mõni maha viia ja lüüa, mõni maha viia ja alistada. Ja see kõik veel muutub vastavalt sellele, kellega võideldakse.

On selline hea lause – “Circumstances and tactics change, delivery systems remain the same.”

Mis tähendab seda, et see fundamentaalne oskuste kogum mida ma trennis treenin jääb alati samaks. See liim, mis kõik mu üksikud tehnikad kokku paneb kasutatavaks tervikuks. Ja just see on see, mille treenimisega 90% ajast tegeletakse. (Erinevalt siis kung fu’st vms, kus 90% ajast tegeletakse tehnikate perfektsuse lihvimisega.)

Kui BJJ’s viiks ma võitluse kohe maha ja lõpetaks seal, reegliteta võitluses peaks enne poksima, otsima turvalist hetke, et võitlust maha viia ja seal lõpetada ning enesekaitses peaks tegema mahaviimise nii, et ise üldse maha ei lähe vaid jääd püsti, siis see on see olude ja taktika erinevus. Aga see KUIDAS ma teen mahaviimist, kuidas teen seda nii, et mind ära ei lööda või et ma ise siruli ei lõpeta – see fundamentaalne oskus on sama läbi kõigi rakenduste. Ja seda ma treenin vastuhakkava vastasega trennis, kes ei taha, et teda maha pandaks üldse.

Kahjuks need kungfumehed kes nendes videotes peksa said, ei valdanud selliseid tehnikaid ja neid, kes valdavad selliseid tehnikaid, me ilmselt sellistes UFC kahevõitlustes näha ei saa. Esiteks sellisele tasemele jõudmine nõuab aastatepikkust teatud harjutuste tegemist, teiseks sellisele tasemele jõudnud meistrid ei tunne vajadust kellelegi midagi tõestada ja kolmandaks oleks sellistel võistlustel osalemine vastuolus nende õpetustega olla kaastundlik ja halastav, sellistes võistlustes osalemisel on suur oht kedagi vigastada või ka ise viga saada. Mina isiklikult olen treeninud aastaid tagasi mõnda aega, liiga vähe et end isegi amatööriks nimetada ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kahjuks puudub Tartus ka võimalus korralikult õppida seda ala, mina vähemalt ei tea kohta. Üldiselt me võiks sel teemal jätkata kümnete lehekülgede kaupa, kui sul on veel soovi isiklikuks minna või naeruvääristada võitluskunste, lase aga edasi, eks näis kaua ma viitsin vastu hakata

Siin on minumeelest see vastuolu, et kui se TÕESTI nii oleks, siis kas poleks MITTE ÜHTEGI õpetajat ja õpilast, kes näeks selles tohutut rahapotentsiaali, et võitlejana läbi lüüa. Ma kahtlen. Inimloomus on juba kord selline ja kui me vaatame, kuidas väga respektaablid kung fu õpetajad enda asju ajavad (Leung Ting näiteks), siis papirullist nad küll kunagi ära ei ütle. See on minu arvates lihtsalt tõenäosuslikult võimatu, et ei leiduks ühte meistrit, kes ei oleks mitte hea ja halastav vaid ka natuke ahne ja uhke nagu inimesed ikka enamasti ning ühte õpilast, kes on nõus 10 aastat vaeva nägema, et lõpuks teenida ühe matshi eest kuuekohalisi (USD) summasid.

Ei näe põhjust isiklikuks minna – me oleme ju isegi IRL kohtunud ja polnud vist ei sul ega mul ei saba ega sarvi – mõlemad normaalsed inimesed nagu ikka… Aga internetifoorumis tuline arutelulemine on fun ju ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nii et paneme edasi…

Nii… nüüd siis järgmine küsimus – kuidas eristad “tõelist” kungfud ja “mittetõelist” kungfud? Royce tollel ajal kui ta Deluciaga võitles oli umbes 20 aastane skinny kid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See, et eksisteerivad foorumid, kus inimesed, kes tahavad uskuda pooltõdesid ei näita, et kungfu füüsilise rakendusena oleks alive and kicking.

BJJ on tõesti eelkõige 1 vs 1 spetsialiseeruv ala. Üks Graciedest ütles kunagi intervjuus naljatades kui küsiti, et “what about multiple attackers”, et “against multiple attackers I have multiple brothers”

Aga me ei räägi siin ainult BJJ’st, me räägime MMA’st, kus on kaetud kõik võitlusdistantsid. Ning üleüldse, kas ei ole natuke loogikavastane, et mingi stiil on efektiivsem MITME vastase kui ÜHE vastase vastu? Kui arvad, et see on nii, siis seleta.

Kui kungfus puudub sinu selgituse koha pealt vastuabinõu haarete vastu… siis mulle tundub, et isegi su teadmised kungfust on piiratud. On ju ka shuai jiao ja chin na kungfu osad. Kas sa oled ka reaalselt kunagi kuskil mingit võitluskunsti trenni teinud või räägid ainult selle põhjal, mida videotest vaatad ja foorumitest loed?

M1ster: Tallinnas teeb BJJ ja Vale Tudo trenne klubi 3D Treening. http://www.3dtreening.ee

Oot mis idamaised võitluskunstid siis on kui nad pole ei kunst ega võitlus? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minuarust on wushu visuaalselt sarnane näiteks balletiga, sa tahad öelda et MMA on kunstilisem?

Aa no kui sa sellist visuaalse liigutamise ilu mõtled siis küll… võrdlus balletiga täiesti kannatab, sest Hiina Rahvavabariigi eesmärk wushu natsionaliseerimisel oligi muuta see ohutuks rahvuslikuks balletiks. Ja Mao tuli sellega väga hästi toime. Ta jättis ka teisi spordialasid – san-da, juai-jiao ning sinna jäi võitlemisest ikka midagi alles ent need olid palju vähempopulaarsed…

Võitluskunstide filosoofia ja traditsioonid on illusioon?? See on nagu tõestatud et nende võitluskunstidega tegeldi Hiinas ja Jaapanis juba enne kui kristus sündis,

Siin sa eksid faktiga. Hiina ja eriti Jaapani kõrgkultuurid on nooremad kui läänekultuurid. Mingist dokumenteeritud võitluskunstist enne kristust ei saa juttugi olla… Enamikele Jaapani võitluskunstidele meeldib oma ajalugu tuua kuskil 500-700 m.a.j. ja Hiina omad tõesti, toovad need juured sinna 2000 aastat e.m.a., ent see on kaheldav – kuskil 200-300 a. m.a.j. on juba tõestatav.

neid on edasi arendatud pidevalt alates leiutamisest, võitluskunstide eesmärk on suuresti arendada inimene harmooniliseks isiksuseks, mitte ainult võitlusmasinaks, öelda et neis tegelikult polegi mingit filosoofiat, on ikka täielik võhiklikkus ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Paneks ühte ringi 10 aastat MMA-ga tegelenud ja 10 aastat näiteks wushuga tegelenud samas kaalukategoorias inimese, vaataks kumb sealt ringist võitjana välja tuleb

Vaata need ongi need müüdid ja illusioonid Edasi arendatud peale leiutamist – tõsi. Aga inimkehaga saab teha ainult teatud asju. Täpselt sama moodi arenesid poks, maadlus ja pankraation… Arendada inimene harmooniliseks isiksuseks… jah… seal jaapani sõdade perioodil oli Okinawa talupoegadel täpselt aega et enda harmoonia peale mõelda. Ellujäämisest (mille hulka käis ka võitlemine ja selle jaoks treenimine) ei jäänud just palju aega üle. Budistlikud mungad – tõesti, spirituaalsus missugune, aga nemad õppisid ka võitluskunste selleks et ennast kaitsta (erinevalt läänest ei olnud idas ju kirik riigi kaitse all ega relvajõude omav). Mingil hetkel kadus vajadus võitluskunstide praktilise rakenduse järgi – enamikus oli see soetud püssirohu massilise levikuga ning ühiskonna arenguga. Siis lõppes ka treenimine reaalse kasu pärast… ja hakati rääkima keha ja vaimu arendamisest – võitlusosa kärbus. Põhimeetodiks (millel enne oli palju palju väiksem osa olnud) sai kata (sest selle abil sai õpetada masse). Teine tee oli siis Jigoro Kano revolutsioon sparringu ametlikuks treeningosaks muutmisel ja nagu me näeme, siis judo on ka täna igati alive and kicking.

Ja selle viimase lause kohta sulle mõned lingid.

MMA vs. Kung Fu

kommentaar on see, et see kungfu tüüp oli ISE ametliku väljakutse esitanud, et igaüks võib tulla tema kooli, võidelda reegliteta ja, kes teda võidab saab vist isegi raha. Tegemist oli kung-fu õpetajaga New Yorgis kui ma ei eksi.

BJJ vs. Viie Looma Kung Fu

Siin on ka tänapäeval aktiivne Royce Gracie vs. Jason DeLucia, kes oli tolleks hetkeks vist 15 aastat viie-looma stiili treeninud. Pärast seda matshi läks ja õppis ta Graciede juures BJJ’d, siis võitles UFC’s Royce vastu ja kaotas talle jälle ning pärast seda on teinud “oma stiili”, kus väidetavalt segab Aikidot ja Kung-Fu’d, aga välja näeb see nüüd ikka nagu MMA

Ja selliseid klippe on veel. Vastupidiseid? Kahjuks mitte ühtegi.

Ja viimased küsimused… kas võitluskunst on võitluskunst, kui seal reaalset võitlust enam pole? Kui võitlusKUNSTis on see võitluse osa rudiment, siis kas sellest kinni hoidmine mitte ei mürgita ka seda KUNSTI?

LOL sdmartin… ja see väänamine ei ole puhas tehnika ja jõud?

Ma ei väida üldse, et poks pole tehniline… poks on lihtsalt palju ühekülgsem… ja poksis on samas minu meelest õnnega palju rohkem pistmist…

jorsik, see tuhandete aastate pikkune filosoofia ja traditsioon on suuresti illusioon, mis sinna 20 sajandi alguses külge on poogitud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ärgem unustagem, et poksi, maadluse ja pankraationi traditsioon on pikem kui mistahes idamaise kunsti oma. Mitte et see midagi loeks

Kui mediteerida on isu siis jooga näiteks… idamaised võitluskunstid tänapäevaks pole paraku enamasti ei VÕITLUS ega ka KUNST.