World Classic BB Imre Vähi pronks! – Tulemused peale dopingukontrolle

Minu silma järgi saavutasid need sportlased edu, kes paistsid lihtsalt oma kategoorias suuremad välja. Ehk siis suurem biitseps kõrgem koht. Muidugi kuivust ka ikkagi silmas pidades.

Ehk siis puhas kulturism aga kindla pikkuse ja kaalu suhtega.

Maailma V meistrivõistlused klassikalises kulturismis 19-21 november 2010 Ungaris, Budapestis

Lubasin alaliidule, et teen veel selle nädala jooksul omapoolse kokku võtte nendest võistlustest.

Saabumine Ungarisse: Kõik sujus plaanipäraselt. Seekord esindasid Eestit võistlejatena Jüri Leinvald (+180 cm) ja Imre Vähi (-175 cm). Lisaks olid meil kaasas ka peatreener Indrek Otsus ning minu elukaaslane Kristi.

Lennuliiklus oli rahulik ning koondis jõudis umbes 10 minutilise hilinemisega Budapesti lennujaama. Meil oli vastas korraldajate poolt saadetud uhke BMW ning abivalmis autojuht sõidutas meid lennujaamast kesklinna hotelli.

Hotellis paigutati meid ilusti tubadesse ja meie Jüriga saime eraldi toa ning maestro Otsus paigutati teise tuppa, kuhu talle hiljem ka rootsi treener toanaabriks lisati…

Tore, et jõudsime hommikul kohale. Võistlejana on väga oluline, et saab enne kaalumisi puhata ja aja maha võtta. Kes tahavad, need magavad, kes tahavad, need tutvuvad linnaga. Mina valisin selle linnaseikluse sest magada ei oleks tahtnud ja ilm oli päris soe. Budabest on suur ja põnev linn ning jalutasime päris pikalt enne kui tagasi hotelli jõudsime. Selleks ajaks oli hotelli fuajeesse kogunenud ka teiste riikide koondiseid ning hakati vaikselt kaalumisteks valmistuma.

Kaalumine: Kaalumist alustasid naised ning seal oli seekord päris põnevaid kategooriaid koos. Üks täiesti uus nähtus oli mingi bikiinikategooria, millest oli ka tagasiside eesti ajakirjanduses…

Pärast naisi olid lõpuks klassikud ning siis nägime ka esimest korda ära oma konkurendid. Nagu ikka ajasid kõik võistlejad oma oksad laiali ja püüdsid võimalikult hirmuäratavad välja näha. Siin-seal oli mehi, kes saadeti teistesse kategooriatesse kas pikkuse või kaalu pärast ning minu kategooria suur medalifavoriit poolakas Marius ei saanudki kaalu ning jäi NB 100 grammiga minu katist välja! Tagant järgi võib öelda, et tänu sellele 100 grammile sain mina esimese päeva lõpus üldse finaali, sest ma olin esimese võistluspäeva lõpus ju 6-s!

Minu enda numbris olid sellel päeval eriti masendavad: 173, 2 cm pikk ja 77,2 kg raske… Olgu lisatud, et näiteks Soomes mõõdeti minu pikkuseks 177 cm ja 79 kg! Eks see pikkus on mul ikka pigem üle 175 cm, aga suurvõistlusteks üritan ennast -175 cm suruda, sest eelistan olla väiksemate meeste üks suuremaid kui suuremate meeste kõige väiksem… Etteruttavalt võib öelda, et ega ma ei oleks ilmselt -180 cm kategoorias ilmselt isegi top 10 pääsenud!

Jüril li ka kaal paigas ja selles suhtes oli kõik ok.

JÄRGNEB…

Maailma V meistrivõistlused klassikalises kulturismis 19-21 november 2010 Ungaris, Budapestis 2.OSA

Laadimine. Nagu ikka oli kohalikus sööklas kaetud laud võistlejatele ja eraldi toitumine oli restoranis treeneritele ja delegaatidele. Sportlaste toidulaud oli erakordselt tagasihoidlik: keedetud maitsestamata riis, keedetud kartul, keedetud maitsestamata kanafilee, kala. Lisaks värske tomat-kurk ning õuna. Joogiks vesi. Ausalt öeldes olen siiani enda peale kuri, et seekord nii tagasihoidlikult laadisin. Olen paaril korral laadimisega vindi üle keeranud(2007 Bakuus ja 2009 Norras) ning eelistan pigem tagasihoidlikumat laadimist, aga seekord olin nii tühi, et midagi ei oleks juhtunud kui ma oleksin natuke rohkem toitu lubanud.

Eelfinaalid: 20.november 2010. Läksime Jüri ja Kristiga võistluste toimumise kohale ja seal üks kuri tädi nõudis minu ümara kõhuga naisukeselt eelfinaalide vaatamise eest 8000 forintit(üle 400 krooni). Sellega ei olnud me arvestanud ning Kristi läks jalutama ning ma lubasin talle, et kui peaksin finaali pääsema, siis ostame finaaliks pileti.

Kohale jõudsime esimeste seas ja leidsime Jüriga ka nurgakese, kus hakata grippi peale panama ning pean kohe ära mainima, et võistlejate jaoks olid seekord erakordselt kitsad tingimused.

Osad võistlejad blokeerisid kõik peldikud ja hakkasid ennast seal võistlusteks ette valmistama. Meie suurek üllatuseks tulid väga paljud koondised kohale ja neil oli juba mingi tume värv peal ning väga, väga paljud ei kasutanud ei Jan Tanat ega midagi mud, aga neil oli väga tume ja ühtlane ilus toon peal. Uurisime Jüriga asja ning saime teada, et enamus kasutavad mingisuguseid spreipäevituse kreeme ning nii tumedad olid nad mitu päeva järjest ning see tumedus ei seganud neid trenni tegemast, samuti olid ka riided enam-vähem puhtad. Vajadusel pandi tooni veel juurde, aga tulemus oli megalahe ning kuna spreipäevitus on hästi õhukene värvikiht erinevalt näiteks Dream Tanist, siis kõik jutid jäid ka ilusti nähtavale! Enne lavale minekut lisati kergelt ka õli, aga mitte palju. See oli siis see koht, kus ma iseendale lubasin, et tulevikus kasutan pigem erinevaid spreipäevitusi ja muretsen endale ka sellise tumendava kreemi. Vanad panid kreemi peale ja siis rulliga tõmmati kõik sujuvalt laiali.

Minu enda grimm läks järjekordselt laval laiali ning jooksis ikka meeletult maha. Käisin eelfinaalide ajal 3-4 korda lava kõrval kuivatamas, aga 4-5 sekundi pärast jooksis kõik uuesti hirmsa hooga. Sama problem oli ka Jüril ja ma aitasin tal lava kõrval võistluse ajal rätikuga kuivatada. Ma olin päris kindle, et selle neetud grimmi pärast ma jään finalist välja, aga siiski kogenud võistlejana võitlesin lõpuni ja ehk tänu sellisele lollile järjepidevusele pääsesin siiski edasi.

Pärast eelfinaali tundsime kõik juba pingelangust. Läksime hotelli tuppa ja Jüri läks pesema, aga mina pidasin igaks juhuks veel vajalikuks grimmi jäänused peale jätta, sest lotus sureb viimasena ja uskusin, et väike võimalus on siiski edasi pääseda. Ei läinudki kaua aega kui tuli Indrek Otsus ning teatas, et sain finaali, aga Jüri ei saanud edasi. Arutasime veel, et eks ma mingi 5-6 kohale platseerusin ja Jüri võis ka 7-8 olla. Hiljem saime teada, et nii oligi!

Läksime siis Jüri ja Kristiga linna jalutama ja tähistasime minu edasipääsu McDonaldsis! Teised sõid burgereid ja friikartuleid, mina lubasin endale seekord ühe kanawrapi ja isegi jäätist ning õhtul sõin veel hotellis mitu portsu keedetud riisi ja kanafileed. Usun, et selleks õhtuks oli minu kehakaal isegi alla 77 kg kukkunud, sest eelfinaalis higistasin laval meeletult, aga juua ei tahtnud. Õhtul sain aru, et finaalis ei ole mul tühjana midagi teha ning wrapist sain soolasid, mis vett natukenegi sees hoiavad. Hommikul oli pilt oluliselt lopsakam ja teravus ei olnud kuhugi kadunud. Käisin veel riisiga laadimas ja siis jalutasime kolmekesi mööda Budapesti tänavaid päris pikalt ning oli veel aega hotellis istuda ning siis jälle võistlustele!

Finaalid: Finaalid olid nagu ikka pingelised. Õnneks oli nüüd natuke rohkem ruumi ja püüdsime Jüriga mulle teha nii ühtlase grimmi kui võimalik. Hiljem muidugi oli ikka päris palju hädaldamist, et mul oli väga laiguline grimm olnud jne ning kohati s.tt kees päris korralikult kui pidime ennast Jan Tanaga mökerdama ja teised koondised olid pruunid nagu neegripoisid ja lisasid ainult kergelt õli. Venelased meie kõrvalruumis, mille naad jõuliselt hõivasid, kasutasid üldse veel oma grimmile lisaks seljale ja Dream Tani ja keegi ei piiksatanud ka selle koha pealt! Vene koondisest võib üldse pikalt rääkida, kuidas pooled nende meestest olid mitmest kohast opereeritult ja päris suurte armidega ning arstiteaduse seisukohalt rääkisid nad ainult retseptiravimitest… Ega ei ole ju tegeikult viisakas näpuga teistele näidata, aga samas krdi valus on kuulata kui tuled dopingukontrollist ja sinu kategooria võitja kiidab teistele koondisekaaslastele, et vedas, et ei võetud, muidu oleks 100% põlemine! Midagi tõestada ei saa ja jääb ainult loota, et tulevikus see dopingukontroll läheb veel suuremaks. g

Ok, aeg pressib peale ja ma pean hakkama trenni minema. Siinkohal toon veel ära ühe minu jaoks väga olulise ja põhimõttelise momendi: Enne 22. novembril 2010 hotellist lahkumist ei lasted ühtegi koondist enne minema kui personal oli kontrollinud kõiki tubasid ning usun, et absoluutselt kõikidelt sportlastelt võeti linade või käteräti määrimise eest kas pool või kõik deposiidi raha(100 eurot) ära sellepärast, et linad või rätikud olid määrdunud. Meie ees iirlastelt võeti 100 eurot ja minult 50 eurot. Oleme ausad, ma tõesti kasutasin enda rätikuid ja linasid, aga mingi kokkupuude oli ikkagi hotelli linadega ning need olid kergelt pruunikad. Et siis kui oleksid mingid pepupoisid üksteist nende linade vahel trukkinud ja linad pruuni, kollase ja punasega ära mäkerdanud, siis ei oleks midagi olnud, samuti nutvate naiste make-up linadel ja tekil, aga atleetide grimmi ei ole võimalik pesta. Kui minu kaasa sellest teada sai, siis läks ikka päris tigedaks- tal on lõuna-Eestis suurem pesufirma ja oleks nendele pika loengu pidanud, kui ruttu on seda grimmi võimalik linadest maha saada. Ilmselt selle projektiga teenis hotelli personal endale lisaraha. Meie alaliidule ka siis väike nipp lisaraha teenimiseks järgmise aasta MM-il.

Hea küll, pean nüüd tegutsema hakkama. Pidage vastu!

Vend Vähk

Mul oli ju kaalumise päeval metsik seljatrauma ja üks seljalüli puudus täielikult. Lisaks pidin Jürit ja Indrekut enne kaalumist seljas tassima, sest nad ähvardasid mind vägivallaga! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Küll järgmiseks aastaks saab kõik korda ja siis on ka pikkust natuke rohkem ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jah, kui Jüriga veel julged vaielda, siis Indrekuga kindlasti mitte ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Räme triitseps on sul Imre ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See on küll üllatus! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Asjade tavakäik…

Tootja, kes on nn rohkem “pumba juures”, tahab suurendada oma turuosa ja selleks võetakse kasutusele sunnimeetmed.

Nje umejesh, nau4im, nje ho4esh, sostavim! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui te nüüd tõesti leiate, et see teenib ainult tootjate huve, siis ärge olge lambad. Võidelge!

Kuivõrd toksiline see kraam on, mis kohustuslikus korras naha peale läheb?

Ei usu, et väga toksiline on ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suurema närvilööbe võib saada rohkem selle grimmi kirvest hinnast ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>