VÕIMLA
- This topic has 135 replies, 22 voices, and was last updated 10 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Suvel läheb aeg veel kiiremini, kui muidu ja eelmisest postitusest on möödas juba kuu aega.
Pärnu suvelaagriga jäin väga rahule, koormus oli suur ja treeningpartnerid väga head. Kohal oli ka mitu väga head võitlejat Soomest, nende seas ka UFC veteran Anton Kuivanen. Kuna laagri treeningplaan oli hästi läbimõeldud ja üle päeva toimusid ka tasakaalustavad füsio treeningud, siis möödus laager enamuste osalejate (k.a. mina) jaoks vigastusteta. Laagris aitasid tiheda graafiku juures toitumisega välja laimi-valge šokolaadi Hera80, mango-apelsini Protein Smoothie Mix (VÄGA maitsev) ja Omega3 kapslid.
Võimla poisid pärast trenni Pärnus Eesti MMA/BJJ suvelaagris (Alar Hutrov, mina, Sten Anslan ja Ranno Laur)Pärast laagrit puhkasin pisut ning alustasin siis kergete treeningutega ja liikusin siis jälle tavapärasele treeningrütmile.
Hetkel on aga käimas juba järgmine laager, millest mina võtan osa osalise koormusega. Tegemist on siis Mellistes toimuva maadlusklubi Englas noortelaagriga, mida viib läbi Kristjan Press. Mina, Alar ja Sten oleme seal Ott Tõnissaarele treeningpartneriteks ning saame ka kõvasti enda maadlust lihvida. Laager kestab esimesest kuni üheksanda augustini ning mina võtan sellest osa nädalavahetustel täis ajaga ja nädala sees õhtuti.
Nautige ilusaid ilmasid!!
Juuli täis üllatusi
Tere sõbrad!
Ma saan aru, kui te juba muretsesite, et kuhu Teie sõber Tõll kadunud on ja murest närituna teiste postitusi lugesite, et oma kurbust varjata. Nüüd on pika posti aeg!
Laager. Tõllu juulikuu oli ääretult tegus. Juuli algas treeninglaagriga Pärnus. Laager kestis kaheksa päeva ja oli päris väsitav. Käisin kohal peaaegu igas trennis, kui mitte osalejana, siis vähemalt vabakuulajana.
Laager oli lihtsalt SUPER! Hoolimata sellest, et minu esimene Pärnu külastus ei olnud väga turistilik, oli see ääretult tore. Sain rullida väga paljude erinevate inimestega ja väga head tagasisidet, et oma mängu parandada.
Elurütm oli söök, trenn, magama, repeat. Selline ring oli ettenähtud kaks korda päevas. Infot tuli ääretult palju ja võin julgelt öelda, et kogu see materjal pole veel minu peas korralikult settinud ja oma kohta leidnud, ning tiirleb määratlematu aja kuskil kukla tagaosas kuni minu jits on võimeline ta omaks võtma.
Pilt laagrist, kus ka mina peal olen. (Nii palju inimesi ja ükski pisike inimene peale minu ei roninud kukile. Piinlik!)
Kokkuvõte laagrist: väga lahe kogemus ja kindlasti olen järgmine aasta ka platsis.
Kahe ürituse vahel. Peale laagrit ei saanud pikalt puhata ja mängida. Tuli kohe tööle hakata ja kaalu kaotama. Laagris olles sõin nagu ennemuistsel ajal enne jitsi. Sõin puuvilja, jäätist ja magusaid asju, lisaks ladusin endale makarone ja sõin palju mahtus. Toidulisanditest oli laagris kaasas intra (iga trenni ajal) ja õhtuti maiustasin Fasti uue mango-smuuti. Viimane on lihtsalt lemmik fasti asi üldse.
Kaaluvõtt läks alguses ludisedes ja jõudsin kaalu ilusti reede hommikuks nagu graafik ette nägi. Hommikul tegin HPR´i ja sõin päeval normaalselt.
Teel Soome. 17. juuli hommikul alustasimegi sõiduga Hankosse. Tartust tuli kaasa veel Kaarel, kes on valge vöö ja see oli tema esimene võistlus. Hommikul hakkasime kümne aeg vurama ja jõudsime suhteliselt täpselt laevale. Tallinnas korjasime kaasa kaks kolleegi Jane ja Steni. Neljakesi läksime, siis Virot esindama Summerfightile.
Summerfight ise on tore üritus, mis on küll märgatavalt väiksem Finnish Openist, kuid suurem kodumaistest.
Ööbisime naljakas „mökkis“ Viking motellis. Hanko on Helsingist ja sinna sõit võttis aega poolteist tundi. Tartust on Tallinna märksa tüütum sõit.
Kohale jõudes läksime suht kiirelt magama, et järgmiseks päevaks valmis olla. Enne õhtustamist sai kohe kontrollitud ära kaal. Kõikidel teistel oli kaal paigas ja Sten oleks võinud isegi torti süüa, kuid mina jäin kahjuks söömata. Kaal oli grammi pealt paigas. Grammi pealt, mis nüüd juhtus, ma olin arvestanud mõnusa õhtusöögiga ja olin oma kaalus kindel.
Võistluspäev. Ärkasin üles, kontrollisin kaalu. Paigas. Hakkame juba minema. Algselt pidi üritus toimuma õues ja liikusime algsesse toimumispaika.
Seal ei olnud aga kedagi ja tuli välja, et peale lõunaks oli lubatud vihma, ning võistlus nihutatud spordihalli.
Jõudsime kohale ja kõik olid ilusti kaalus. Selgus, et Summerfightil ei ole kontrollkaalumist ja kui hommikul kaalus oled, siis uuesti enam kaaluma ei pea. See tähenda mulle söögimaratoni. Söögimaraton mõistes mineraalvesi, hpr ja banaan, aga kosutav oli see ikkagi.
Minu matš oli 180nes, mis tähendas seda, et kohale jõutud kella 9st läks minu matšini aega ligi 5 tundi. Mis ma sellel ajal tegin? Tukkusin ja sõin ja vaatasin matše. Oma matši alguseks olin juba uuesti suhteliselt väsinud, kuid see polnud kindlasti midagi tulemust muutvat. Edaspidi pean paremini hakkama oma aega planeerima, kui seda liiga palju on.
Vastane oli Keinänen GB Gymist, kellega ma olen kohtunud juba 3DRullil, kui tegin oma esimese sinise vöö võistluse. Eelmine kord võitis ta mind alistusega, seekord punktide 11-0. Võrdlemisi piinlik ülekaal, kuid vähemalt seekord suutsin natuke paremini hakkama saada. Tegemist oli turniiriga seega esimeses kaotus tähendas minu jaoks koju sõitu. Olin küll natuke nördinud, kuid sain hea kogemuse ja puraka motivatsiooni järgmiseks võistluseks valmistumiseks.
Pilte peale võistlust ka.
Peale võistlust jõudsime kell 12 Eestisse ja otsustasime veel ette võtta Tartu sõidu. Ma pole ammu niipalju magusat söönud kui peale Hanko üritust. Sten reklaamis, meile Soome lemmiktoodet šokolaadipiima ja selle vibe-ga me jätkasime Tartuni.
Jõudsime Tartu kell 4 ja olin väga väsinud. Nüüd olen saanud puhata ja puhkan isegi veel natuke. Annan rahulikult baaskursuse trenne ja teen ise natuke vähem. Varsti on tulemas mitu võistlust, millest esimene on Finnish Open 5. septembril. Proovin tagasi olla tugevamana ja kindlasti üritan midagi koju tuua!
Puhake!
Tõll
Võimla sinised on laupäevaks valmis!
P.S. Kes ei ole kursis, siis laupäeval on Finnish Open. Tulemusi saab jälgida reaalajas: http://www.bjjliitto.fi/follow_competition.php?tid=151.
Potsti ja veerandfinaal
Heiheihei! Nüüd tulin uuesti Finnish Openilt. Seekord oli tegemist No-Gi üritusega. Võistlesin suuremas kaalus kui tavaliselt. Võistlesin kaalus 73,5 kilo. Võimlast tulid madistama veel Martin Orgusaar, Kadri ja Alex-Edward. Sõit sujus mugavalt ja maabusime juba eelmine õhtu Helsingis.
Hommikul sain normaalselt süüa ja jõudsime aegsasti võistluspaika. Kaal oli paigas ja uimerdasin ennast vaikselt
soojaks. Tegime Võimla blue belt competitor pildi ka enne matile minekut.
Villasokk on selle sügise värv.
Lahingutest räägin nüüd ka. Esimene matš läks hästi ja tundsin ennast väga mugavalt. Sain ESIMEST KORDA elus takedowni punktid. Kaks punkti tulid võrdlemisi potsti ja maadlus-skill oli mul madal kui muru, kuid punkt on punkt. Video:
https://drive.google.com/file/d/0BwqiGsiH9w12TUdJTXpEWUtPbU0/viewTeine matš oli väga lühike, aga eriti terav. Sain poole minutiga jalaluku. Tegemist oli kõige valusama lukuga, mis minu peale keeratud on. Lootsin ennast välja vingerdada, kuid jäin kõhuli asendis kinni ja mulle jäi vaid rõõm, et laba veel minu jala küljes lebab.
Video ka: https://drive.google.com/file/d/0BwqiGsiH9w12LTFnVWpEQnRqT0E/view
Kokkuvõte:
Teistkorda sai mulle saatuslikuks veerandfinaal #finnishopenproblems. Olin oma teise kaotuse pärast tõsiselt pettunud, kuid pole hullu midagi. Nüüd teen oma mängus parandused ja ükskord jõuan veel veerandfinaalist kaugemale!
Lõppu pilt õnnelikkudest sportlastest pärast Kotipizza nuumsööki:
Orgusaar on pahane, et pitsa otsa sai.P.S 12.09 Tallinnas on No-Gi rull. Võistlen algajates -70kg. Tulge sügislukke vaatama!
Kaks minutit ja kodunurk
Tere sõbrad!
Käisin Tallinnas madistamas jälle. Tallinnas on alati tore rullimas käia. Kogu oma jiujitsutamise jooksul olen vahele jätnud ainult ühe Gi rulli, kuid see ka vigastuse tõttu. Seekord oli Soomest natuke hoogu veel sees, kuid valmistumine ei olnud seekord väga töine. Pigem puhkasin eelmisest võistlusest ja alustasin kaalu korjamist. Soomes kaalusin 72,5 kilogrammi. 3D Rullil oli eesmärk -70 kilo. Jõudsin ilusasti kaalu ja võistluspäeval näidati mulle numbreid 69,5.
Osalesin algajate grupis. Algajad on kuni kolme aastase kogemusega võistlejad. Minu eesmärk oli saada võimalikult palju matše ja vastaseid tundus jaguvad. Kahjuks kohale jõudes selgus, et Lätist ei olnud ükski „Karutapja“ retke läbinud ja need matšid jäid ära. Sain kolm matši. Esimene oli endast vähem kogenenud klubikaaslane ja teine enda õpilasega. Kolmas oli 3D Treeningu sinivöö, kes oli küll ennast edasijõudnutesse registreerinud, kuid õnneks tegin temaga oma reeglite järgi matši. Minu lahingud käisid kiiresti – 17 sekundit esimene (giljotiin), teine 25 sekundit (sirge käelukk) ja kolmas 68 sekundit (japanese necktie). Sain ka tasustatud kiireima alistuse tiitliga.
Võistlusel oli minu jaoks uus põnev kogemus. Nimelt minu ja Orgusaare poolt juhendatud baaskursuse lõpetaja tegi oma esimese võistluse. Minul oli võimalus temal nurgas olla (Orgusaar sõi kuskil kooki ja võistlustel ei osalenud). Võistlusel oli värske maasvõitleja väga tubli ja võitis kõik oma matšid (välja arvatud minuga).
(Leia pildilt Tõll)
Lisaks baaskursuse lõpetajale sain väga palju harjutada nurgas olemist ja olen kindlasti osavam juhendaja järgmistele võistlejatel, kui mind peaks vaja olema.
Võistlustel kasutati uusi reegleid, mis oli samuti vahva. Meeldis see, et uued reeglid motiveerisid rohkem alistusi otsima ja olin nõus tavalisest rohkem riskima. Ei meeldinud see, et ADCC reeglid, mis küll kohandatud olid, et oleks lubatud rohkem tehnikaid, vältisid assisteeritud spagaadi asendit, mis on isegi IBJJF reeglitega lubatud valgetes vöödes.
Kokkuvõtvalt oli tore üritus ja olen kindlasti järgmistel võistlustel Tallinnas olemas.
P.S. Väike teaser tulevikust ka:
Äikest!
Tere üle pika aja.
Suvi on möödas ja koos sellega palju trenne selja taga.
MMA / BJJ suvelaager Pärnus möödus minu jaoks taaskord MMA-koondise seltsis, mis sel aastal oli osavõtjate poolest kirjum. Trennid olid huvitavad ja keskendusid minu jaoks väga huvitavatele nüanssidele. Eelmiste aastate kogemus oli kindlasti abiks, sest sel aastal keskendusin koheselt sellele, et vahemaa trenni ja majutuse vahel oleks minimaalne. See oli tähtis aja kokkuhoidmise mõttes – nii sai maksimaalselt kaua magada ja trennide vahel puhata. Ja üldpildis see õnnestus ning tundsin end terve laagri vältel hästi. Toitumise poole pealt on laagrites elu kergem – diieti pidada pole mõtet (ei jaksa trenne teha) – päevasel ajal sõin normaalset mitmekesist toitu ja kui millegi hea isu oli (nt jäätise), siis lubasin seda omale õhtul peale treeninguid tavatoidukorrale lisaks. Kuna ilmad olid tol korral kuumad ja vedelikku kulus palju, oli suureks abiks Fast`i WORKOUT INTRA.
Peale suvelaagrit sai paar-kolm päeva puhata ja alustasime Tartus jälle tavatreeningutega. Kuna suvi on puhkamise aeg ja vaba aega on rohkem, sai ka rohkem trenni teha ja lisaks võitlustreeningutele sai ka üldkehalist poolt treenitud. Selles valdkonnas sai tehtud plahvatusliku jõu treeninguid, mis olid väga huvitavad ja samas keerulised (nt pöidade aktiveerimine ja jalgade / kehaasendi hoidmine erinevate hüppeseeriate ajal).
Augusti alguses õnnestus minul, Stenil ja Kaupol võtta osa Englase maadluspoiste treeninglaagrist Mellistes (Tartust 17km Põlva suunas). Tegime kaasa tehnilisi maadlustreeninguid ja lisaks sellele aitasime matšiks valmistuda Ott Tõnissaare`l. Lisaks matšiks valmistumisele aitas Ott Englase treeneril Kristjan Pressil läbi viia treeninguid. Füüsiliselt olid treeningud rasked ja nädalavahetusel täispikad trennipäevad (4-5 tunni puhta treeningajaga) väsitavad. Englase treener Kristjani õpetatud teemad (põhiliselt Kreeka-Rooma maadluse põhised) olid arendavad ja huvitavad. Maadlus ON ja JÄÄB minu lemmikalaks MMA-s! ☺
Suvi on hea aeg trenni tegemiseks mitmel põhjusel. Üks neist on see, et kui ilm vähegi lubab, siis saab trenne teha igal pool – selleks ei ole vaja minna saali (suviti kipub saaliaegasid vähemaks jääma, sest paljud on Tartust ära ja seega ei tasu hunnik saaliaegu klubile ära). Ja õnneks ka sel suvel tegime mina, Kaupo, Sten ja Ott trenni õues värskes õhus. Asukohaks oli vana hea A Le Coq spordimaja ümbrus. Ilmselgelt ei saa muru ja kivisillutise peal maas maadelda või maadlusheiteid teha, aga kõik muu – püstivõitlus, püsti maadlus ja mahaviimisesse minekud püstivõitluse ajal on GO.
Kõike paremat ja järgmise postituseni!
Laupäeval toimus Soomes, Kuopios üritus Fight Night 13, millest ka mina ja Sten osa võtsime.
Etteruttavalt võin öelda, et pidasime mõlemad ühe matši ning võitsime samuti mõlemad kindla otsusega.Nüüd aga asjast lähemalt:
Minu vastaseks oli Edward Walls Soomest, kes on üsna kogenud võitleja. Matšid saime pisut üle nädala aja enne üritust, nii et ettevalmistus aeg konkreetseks ürituseks jäi üsna lühikeseks. Sellest polnud aga midagi, kuna suvel on päris korralikult trenni tehtud ja vorm on päris hea. Tuli oma plaanidesse lihtsalt väikesed muudatused teha: näiteks võistlusele eelneval laupäeval plaanisin tegelikult osaleda lukumaadluse võistlusel 3D Rull Tallinnas, aga selle asemel sai hoopis pisut trenni tehtud. Esmaspäeval veel viimane kerge trenn ja siis tuli võistlusteks välja puhata.Kaalu poole pealt minu jaoks asi seekord väga keeruliseks ei osutunud. Matš toimus kaalukategoorias -70,3 kg ja mina kaalusin nädal aega varem sellest umbes 2,5 kg rohkem. Kaalu langetamisel olid abiks šokolaadi Protein Block ja mango-apelsini Smoothie Mix. Ennastki pisut üllatades olin juba neljapäeval koolist koju jõudes kaalus ja edasi võis asja pisut kergemalt võtta.
Reede hommikul sõitsime rongiga Tallinnasse ning sadamas saime kokku Hermani ja Taaviga Tallinna klubist 3D Treening, kes olid meile nurgameeskonnaks (ja tegid seda väga hästi!). Seejärel kõik koos laevale ning laevas tegime ka kontrollkaalumise mille käigus selgus, et võin rahulikult lõunat süüa
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Soomes ootas ees veel pikk sõit Kuopiosse, kuhu jõudsime üsna hilja õhtul. Õnneks saime õhtul ka ametliku kaaluga kaaluda ning seda oma kaaluga võrrelda. Pärast kaalu kontrollimist pressis juba uneaeg peale ja läksimegi otse hotelli ja magama.Kaalumine toimus võistluspäeval kell 12 ning matši eeldatav aeg oli umbes kell 7 õhtul. Hommikul ärgates oli kaal selline, et sain veel päris korraliku hommikusöögi süüa. Kaalumisel sujus kõik ilusti ning ametlikuks kaaluks oli 70,0 kg. Pärast seda taastasin oma veevarusi ning seejärel sõin. Pärast kaalumist kasutasin paremaks taastumiseks ka HPR-i. Pärast sööki saime natuke aega veel pikutada ning seejärel liikusime võistluspaika, milleks oli Kuopio Halli. Seal uurisime lähemalt puuri ning seejärel vahetasime riided, sidusime käed, läbisime arstliku kontrolli ning asusime sooja tegema.
Minu matš oli järjekorras viies ja kuna enne neljandat matši tehti veel üks pikem paus tuli natuke kauem oodata, kui arvasin ning sooja sees hoidmiseks tuli veel riietusruumis ennast liigutada. Lõpuks saabuti siiski ukse peale teatama, et nüüd on minu kord ning oligi aeg minna. Kui saali kõndides olin veel pisut närvis ja mõtlesin veel mänguplaani üle järele, siis õhtujuhi suust oma nime kuuldes tõmbas naeratuse näole ning olin valmis puuri minema. Kahjuks meie enda käest sisenemislaulude valiku kohta ei küsitud ning seega sattus sisenemiseks lugu, millest mul ei õnnestunud meloodiat leida, aga pole hullu” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.
Teadsin, et minu vastane on tugev püstivõtleja, kuid matši käigus suutsin oma surve ja võitlusdistantsi vastasele peale suruda, mis tema löökide arsenali tunduvalt piiras ning mis oli ka minu treeneritega läbi arutatud mänguplaaniks. Pärast paari üritust õnnestus vastane ka maha saada ja seal teda kontrollida. Teise raundi lõpus sain vastase ka seljatagant kägistushaardesse, kuid kahjuks jäi aega väheks. Kolmandas raundis õnnestus vastasel mind ka üsna tugeva käelöögiga ninna tabada, kuid raund lõppes siiski jälle samamoodi minu kontrolli all.
Tulemuseks kohtunike otsusega 3-0 võit mulle. Siinkohal tahaks tänada kõiki, kes sellesse võitu oma panuse on andnud!!!Seejärel riietusruumis kiirelt kindad käest ja Steni matši vaatama. Oma matšist räägib Sten ise lähemalt, mina suutsin selle matši ajal oma hääle tribüünil ära karjuda. Seejärel vaatasime ära ka profimatšid, ning suundusime järelpeole. Seal olime vist kokku umbes viis minutit ja siis juba kebabi sööma
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Tagasiteed alustasime juba järgmise päeva hommikul enne kaheksat nii, et Tartusse jõudes olime juba üsna väsinud.
Meie matše saab vaadataMinu matš alga umbes 1:17 peal ja Steni matš on kohe pärast seda.
Mina, Sten ja Kaal.
Pärast kaalumist.
Eesti meeskond Kuopios. (mina, Herman Vesiaid, Taavi Vesiaid, Sten Saaremäe)
Lisaks võistlustele on vahepeal kogunenud veel uudiseid. Eile käisime Tõllu ja Steniga Kiviõli I Keskkoolis noortele sportlikku vabavõitlust ja Brasiilia jiu-jitsut ning kõike sellega seonduvat tutvustamas. Oli väga tore päev ning saime anda ka näidistreeningu, millest osavõtjatele paistis asi väga meeldivat. Aitäh kutsumast ja loodetavasti said noored sellest sama hea emotsiooni, kui meie!
Geograafia tunnis.
10. klass.
Näidistrenn
Kariniga tuhamäge avastamas.Ja lõpetuseks veel kõige tähtsam! Võimlas on alustanud uued baaskursused ning püstivõitluse baaskursus on küll juba täis aga maasvõitluses on veel ruumi ning kuni järgmise nädala alguseni on veel võimalik liituda!!
London Calling
Viimane ettevalmistuse nädal läks käima. Järgmine nädal on ainult puhkus ja reisimine. Tegime väikese vangerduse ja nüüd madistan hoopis kergkaalus (Gi -76kg ja No-Gi -73,5kg). See tähendab, et mul on võimalus palju süüa. Lisaks suurematele toidukogustele söön praegu lisaks HPR-i ja mango smuutit.
Peale selle, et ma nüüd kaalu kogun, olen palju tööd teinud jõutreeningutega ja teinud intensiiveid trenninädalaid:palju drilli ja veel rohkem sparri. Enesetunne on hea, kuid vaikselt hakkab närv sisse ronima. Hetkel olen kaalu juba 72,5kg peale saanud. Olen peaaegu valmis Londoniks.
P.S See nädalavahetus on Tartus 3D liiga. Tulge vaatama!
Toome koju!
Tere Sõberid!
Pange vaim valmis, sest nüüd tuleb üks pikk lugu, nimetame selle: Novell „Reisile Tõlluga“ . Ma loodan, et te ei arvanud, et ma niisama istusin ja talve ootasin. Vastupidi, kogusin hoogu ja reisisin Lindanisast Londonini. Igatahes andke andeks, et olete pidanud minu kirjutist nii kaua ootama (ma tean küll, et tegelikult teile neid väikeseid kirjatükke meeldib lugeda).
Kõigepealt räägiksin teile oma Londoni reisist. Sõitsin kella 4 aeg hommikul Tartust Riiga.
Riias viis buss mind lõbusasti otse lennujaama. Seljakott oli natuke suurem kui oleks pidanud, kuid õnneks pigistasid kohalikud töötajad silma kinni. Ainuke ebamugavus oli, et kaasavõetud kohvikoort ei lubatud ootealasse, seevastu Fasti pulbri vastu ei tuntud mingit huvi. Jõudsin 7st õhtul ööbimispaika, vaatasin nõksa Briti televisiooni ja tutaki magama.
Hommikul lupsti üles ja võistluspaiga poole. Matšid algasid kell üheksa millegagi, kuid ma polnud 100% kindel oma hommikuses orienteerumises ja otsustasin minna tunnike varem. Kohale jõudmine aga sujus ladusamalt kui arvata oskasime ja võistluspaiga leidmine oli sinna poole liikuvate spordikottide järgi marulihtne.
Tänu edukale logistikale jõudsime võistluspaika koguni liiga vara. Ürituse meeskond alles saabus ja kolistasime tühjas saalis ringi veel mõnede sportlastega. Vaikselt hakkas elu keema ja kaalud toodi kohale. Kihutasin vut-vut kaalule ja kõik oli esimeseks päevaks korras. Need, kes minu blogi aktiivselt ei loe, siis esimene päev oli Gi võistlus. Võistlesin kergkaalus -76kg.
Räägime nüüd lahingutest. Esimene vastane oli klubist Checkmate ja ma tundsin ennast võrdlemisi mugavalt, tal ei olnud kõige parem tasakaal ja ma sain teda endale sobivalt kõigutada. Kontrollisin olukorda ja väga palju energiat ei kulutanud. Video:
https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12TmYwYjJkdFBNeTA
Teine matš nii noobel ei olnud. Nimelt tundsin ennast mugavalt, tuju oli hea ja suutsin säilitada pealmist positsiooni. Vastane oli poolkaitsesse endale kodu pununud, kuid olin ennast selle vastu ette valmistanud. Nii me siis kangutasime, tema kõigutas ja mina tulin järgi. Pika kõigutamise ja samade asendite läbimängimise tulemusena sai ta ikkagi mu õhku tõstetud. Võttis jala ja maandus kõhuli. Sattusin segadusse, väga ei ole sellist minekut ja sealt rünnakuid kohanud. Soomes, kui sama lukuga kaotasin, oli vastasel haare enne olemas, seekord vastane tegeles selle kohendamisega kõhu all. Mõtlesin, et pole hullu midagi ja hakkasin ta haaret teise jalaga lahti suruma. Oli hullu küll ja ilusa sirutusega sai vastane minu käest karjatava patsutuse välja meelitatud. Olin päris pettunud, algus oli ju ilus. Neetud jalalukud, küll ma neist kunagi aru saan.
https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12Vi1Gc2ZISDVXNEE
Käisin Tate Modernis ja läksin koju. Natukene moodsat kunsti ka teile!
Teine võistluspäev, kui jätta kõrvale eelneva päeva piimaga tee, siis sõin võrdlemisi kesiselt. Kaal oli nibin-nabin eelmine hommik paigas. Samas hommikul oli energiat palju rohkem. Reisiväsimusest oli juba taastumise tunne ja teiseks sain ärgata üle pika aja nii, et õues oli valge.
(Minu kodu Londonis)
Võistluspaigale jõudes olid päeva juba alustanud valged vööd ja peale neid oli siniste kord. Tunne oli hea ja eelmine päev olin vilksamisi näinud vastase matši, mis ei tundunud mulle üle jõu käivat. Käisin kontrollkaalul ja oleksin võinud eelneval päeval ikka korralikult süüa. Kaal oli 72,5 võistlusvarustusega. Kilo oli ruumi!
Matš algas ja ei suutnud jätta vastase pead katkuma minemata, olin ju suutnud viia oma giljotiini-mängu kordades paremaks. Võta kõrist, no ei patsuta. Mis seal ikka, läheme vana hea kaitse juurde tagasi. Sirgeldasin ringi, proovisin mõnda giljotiini, (oleks võinud tegelikult aru saada, et kui ei tule, siis ei tule) ja väsitasin ennast korralikult ära. Aktiveerisin „survival mode“ ja lootsin, et guard kokku ei kuku. Guard pidas vett, kuid mina arvasin, et olen Sten Maaslieb ja hakkasin turtlist kimurat tegema. Selgus, et ma ikkagi ei ole Sten Maasliebi ja üritus kukkus välja minu jaoks võrdlemisi piinlikult ja vastane korjas oma neli punkti. Nende nelja punktiga ta ka oma võidu koju viis. Video:
https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12Vm1sUGJ5dW9FbTQ
Olin võrdlemisi löödud ja natuke tujust ära. Ühe mehe oleks võinud ikka vähemalt ära võita. Samas, mis seal enam mõelda. Tuleb lihtsalt vead ära parandada ja uuele katsele minna. Talvisele Openile saab juba registreerida.
Viimase päeva mängisin turisti. Tähelepanu, tegemist ei ole photoshopiga.
Jõudsin teisipäeval Eestisse tagasi. Hea ja tore on kodus olla. Laupäeval Tallinnasse võistlema.
Kalender on mul tegelikult päris tihe. 17-18 oktoober oli London ja 24 oli kohe 3D Rull peale.
3D Rull oli mahe, sain teha kolm matši neljast. Kahjuks jäi üks matš vastase vigastuse tõttu ära.
3D Rullidel on juba tunne väga kodune. Kõigepealt pean ma juhendama kõiki oma tiimi liikmeid ja tegelema ka enda lahingutega. Nägin ka mõnda uut võistlejat, mis tegi kohe asja huvitavamaks. Minu matšid läksid nii, et 2 võitu ja üks kaotus. Medal pandi mulle seekord kaela hõbedane.
Videod
Matš vennatapp Heikkiga Võimlast: https://www.dropbox.com/sh/0gt5ek02g0ghqs1/AACgKvbnSuJ5SlVLx5x0Bxa-a?dl=0&preview=Heikki+vs+Troll_1.mp4
Mina vs Mairon Lepik, 3D treening (matš algab 7. minutilt):
https://www.dropbox.com/sh/0gt5ek02g0ghqs1/AACgKvbnSuJ5SlVLx5x0Bxa-a?dl=0&preview=Heikki+vs+Vasem%C3%A4gi%2C+Troll+vs+Imelik%2C+%C3%95nnik+vs+Harto_1.mp4
Mina vs Mario Vasemägi, 3D treening:
https://www.dropbox.com/sh/0gt5ek02g0ghqs1/AACgKvbnSuJ5SlVLx5x0Bxa-a?dl=0&preview=Troll+vs+Vasem%C3%A4gi.MOV
Jah, viimane video on poolik.
Millega ma praegu tegelen?
Valmistun Berliini lahtisteks, hetkel käib viimane põhiline ettevalmistuse nädal, mille tipphetk on 3D Sügislaager Tallinnas.
Berliin on 14. november ja loodan seal oma Londoni vead parandada.
Olge mahedad!
Heihopsti!
Mõtlesin, et pajatan teile natukene, kuidas minu laager läks. Nimelt käisin läinud nädalavahetusel (6.-8. november) Tallinnas laagris. Laagri korraldaja oli 3D Treening ja tavaliselt on nende laagrid väga mahedad. Seekord ei olnud erand ja sain palju madistada.
Laagri „superstaar“ oli seekord Sten Maaslieb, kes tutvustas sügavat poolkaitset ja lockdowni. Sügavat poolkaitset olen ma mänginud ainult niipalju kui mind sinna lükatud on ja enne laagrit ma väga ette ei kujutanud, kuidas seal elama peaks. Nüüd sain juba pisikese ettekujutuse pisiku, kuid proovimise ja katsetamise etapp on veel ees.
Lockdowniga on teine lugu. Lockdown on nimelt ühtetüüpi „jalakonksutamine“, kus saab vastast õõtsutama hakata. Lockdown oli üks esimesi asju, mis ma jitsis õppisin ja mille ma suutsin tööle sundida. Minu esimene medal ja esimene võit tulid lockdownist. Lockdowni trenn Steniga oli minu jaoks päris arendav, sest nägin mõnda erinevust, mis tema tegi nii õpetamises kui tehnika sooritamises. Mul on nüüd kindlasti parem nägemus antud tehnikast, kuid kui palju ma seda enam oma mängus kasutan on ise küsimus. Pärast treeninguid tuulasin arvutis ringi ja leidsin ka võru keelse alistuse õpetuse, mille kunagi trennikaaslase Adsoniga nalja pärast tegime. Video kvaliteet on küll halb, aga ettekujutuse saab kätte.
Lisaks treeningutele olid Tallinlased altid mind abistama Berliiniks valmistumisel, nii et sain päälinna paremate poegadega põhjaliku trenni teha. Sain meeletult palju tagasisidet ja enne võistlusi oma mängu paika loksutada.
Viimasel päeval sain avatud matil rullida ka 3Dtreeningu peatreeneri Priit Mihkelsoniga. Lisaks rullimisele sain ka palju teoreetilist tagasisidet.
Järgmine peatus Berliin!
Kaal on korras ja laagris haukasin vahepeal juurde šokolaadi mündi blocki.
Lisaks mõtlesin, et testin need valgukoogid ära. Pulber käes, siis teen blogile gurmeenurga ja räägin, kuidas mulle meeldisid.
Hallo Freunde, ich habe in Berlin gewesen!
Hallo, hallo! Siin ma nüüd olen, tagasi kodus ja tagasi Võimlas. Nii kaua kuni Lord Aedma Tartus seminari tegi oli Tõll juba Berliinis võistlemas. Viimane võistlus välismaal aastal 2015. Räägime reisijuttu ka? Ei räägi, tegin video!
Video sai vertikaalis sellepärast, et mul on maru lühikesed käed. Ei suuda „selfiekaamerat“ nii kaugel küliti hoida, et ümbrust ka näha oleks. Eks järgmine kord proovin kavalam olla. Ma loodan, et minu väikene salaplaan oma reisi Teiega jagada läks täkkesse!
Räägime matšidest!
Esimene vastane jättis mu üksinda ja ei soostunud kohalegi tulema. Istusin tund aega, kuni esimene ring lõppes, piirde ääres ja aegajalt käis „numbrimees“ (mehikesed, kes sportlasi matile saadavad ja soojendusalalt üles otsivad) kinnitamas, et tuleb valmis olla, kohe kui vastase leiame, tuleb matile minna. Istusin seal oma tunnikese ära ja siis otsustati, et juu vast see härra täna oma kimonotu võistlusest osa ei võta. Selge pilt, pronks käes, läheme ja võtame hõbeda ka.Sain vastaseks Soomepoisi Marko Sarasjärvi. Vastane oli tehniline, kuid mitte võitmatu. Suutsin matši kontrollida ja kõik läks nagu mu „suuremas plaanis“ kirjutatud, kuid suutsin ikkagi viimasel minutil olukorra ära käkkida ja pea trianglisse torgata.
Video:
https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12SDB2Nnhfb2Iybmc
Oli kurb küll, et nii läks, kuid teha pole midagi. Sain omale kolaka medali ja tunni aja pärast startis juba järgmine divisjon. Tänu pronks-sõõrikule, sain võistelda ka avatud kaalus.
Juhtus jälle sama kala. Suutsin vastast kontrollida ja tundsin ennast nagu kodus, vastane oli küll aktiivne ja väle, kuid ma ei tundnud mingit probleemi või ebamugavust. Meil on trennis patarei-Heikki olemas ja see pole minu jaoks võõras. Sain ühe pühkimise ja sain teisegi veel, kuid vastane nokerdas jalgade kallal ja ma ei muretsenud väga. Tundsin kindlalt, et saad vajalikule poole ennast välja keerata, otsisin kanda, et minuga koos lebav onu kiiremini püsti ei süstiks. Selgus, et onu ei plaaninutki püsti karata, vaid valis jala ja hakkas seda väänama. Alistus tuli peale hästi kiirelt ja teravalt, ning minu jaoks tõsise ehmatusena. Patsutasin ennast kohe välja. Lõppkokkuvõtteks oleks võinud vähemalt proovida põgeneda. Tegelikult sain selgust ka jalaluku osas, mis läks kohtuniku härra kapsaaeda. Need kapsad seal, ei olegi nii must-valged kui arvata võis. Nimelt tudeerides IBJJF reegleid, siis vastane kasutas tegelikult keelatud tehnikat (loll reegel minu arvates, aga siiski reegel), karistus oleks pidanud olema disklahv. Õpetus edaspidiseks, ei jäta oma jalgu teistele lebavatele meestele ja kohtunikul võib olla siiralt „savi“ keelatud jalalukust. Video
Kolmas matš, ega ei ole aega norutada. Jalalukuga lõppes alles esimene üritus. Berlin Gi Open on veel ees. Seekord oli vastase kostüümi vaja kohendada. Nimelt vastase vööl puudus must lapike, mis muudab vöö „bjj vööks“. Jälle üks lollakas reegel, triibud võistlustel ei tähenda mitte midagi. Akadeemiad, kus antakse ja kus ei anta, õpetatakse mõlemas jiu-jitsut ja võistlusklass jääb endiselt sinine vöö, olgu su blue belt kasvõi triibuline nagu zebra. Kõik ikka selge oleks, siis minu vööle pole kleepse juurde pandud.
Matš oli ürituse kõige raskem. Vastane möödus madalalt põlvede peal ja oli väga hea tasakaalu tunnetusega. Alla pugemise katse sooritused olid edutud ja enamus aega tuli tegeleda, sellega, et kallis vastane minu jalgadest mööda ei jalutaks. Suutsin enamuse ajast teda eemal hoida, guard pidas vett, kuid üks hetk ilmnes leke ja vastane pääses kaitse küüsist ja jõudis põhi-lõunasse. Seal üritas ta hakata minu kõri pitsitama ja ma pääsesin pakku. Nii jäigi tema seisuks 3 punga ja minu tablool säras õnnetu edu.
Selleks aastaks on veel üks reis plaanis ja seekord on sihikule võetud pealinn.
Eesmärgiks on tulla Eesti meistriks No-Gis! Võistlen seekord sulgkaalus ehk -70kg.
P.S Juba plaanin järgmise aasta võistlusgraafikut. Tuleb veel tegusam kui see aasta!
Tervist mina olen Tambet Kajak ning alates 2015 aasta detsembrist VÕIMLA Team FAST’i liige.
Pärit olen ma Tartust, VÕIMLA-sse tulin ma 2014 aasta jaanuaris, väheke enne seda kui Tõll VÕIMLAga liitus. See selleks. VÕIMLAs treenin ma MMA-d ja BJJ-d. Enne seda kui ma VÕIMLA-ga liitusin olin ma teinud püstivõitlust 3 aasta jagu ja tegelenud jõusaalis raua tõstmisega, aga sellega ma kaugele ei jõudnud. Alles VÕIMLAs hakkasin ma intensiivsemalt treenima ja oma oskusi lihvima.
MMA-ga olen nüüdseks tegelenud päris mõnda aega ning käinud ka võistlustel. Minu amatöörrekord on nüüdseks 2-5 ehk 2 võitu ja 5 kaotust. Kuigi kaotusi on rohkem, kui võite, siis see mind ei morjenda ning jätkan edasi võistlemist, sest nii on ainuke võimalus võitude arvu suurendada.Viimane MMA matš toimus Soomes, 28. novembril, kus käisin koos tiimikaaslase Alar-iga ja 3D Treeningust pärit poistega. Seal pidin võtma vastu kaotuse peale vägevat lahingut. Usun, et kui oleksin targemini tegutsenud, oleks olnud võit minu. Pole hullu, eks järgmine kord läheb paremini. Nüüdseks olen matšist taastunud ja plaanin ära parandada vead, mis võitluses ette tulid. Kellel huvi, siis siin on ka video minu matšist.
Mina olen mustades pükstes.
Soomes kaasas käinud toetajad, treenerid ja võitlejad. (Mina olen valge pusaga)Matšiks olin ma valmistunud korralikult. Võtsin osa Sügislaagrist novembri alguses ja peale seda läksin Eesti BJJ Grandmasteri Martin Aedma juurde paariks päevaks Soome treenima. Huvitav kogemus oli ning sain korraliku trennikoormuse.
Mina ja Martin Aedma (Soome treening)
BJJ-s olen ma sinine vöö, selle andis mulle Martin Aedma 24.ndal aprillil. Väga vinge tunne oli, kui selle sain. Lukumaadluse võistlustel olen ka käinud, rohkem olen pidanud vastu võtma kaotusi kui saanud poodiumile, kuid kaotustest leian alati midagi õppida. Suvel, kui ma Norras käisin, otsisin ma üles kohaliku MMA/BJJ klubi ning käisin seal treenimas. Mul oli võimalus ka võistlustel käia Oslos, kus kaotasin kolm matši ning võitsin ühe.
Minu täitsa oma sinine kiiver koos sinise vöögaJärgmised võistlused, kus plaanin osaleda, on 12. detsembril Tallinnas, Eesti Meistrivõistlused lukumaadluses. Seal plaanin ma osaleda -76kg kehakaalus. Minu jaoks on see esmakordne, sest tavaliselt võistlen -83 kg kategoorias. Eks näis kuidas läheb, loodan parimat!
Plaanin kirjutada aktiivselt oma treeningutest ja võistlustest. Senikauaks Tsau!TereLühidalt vahepeal toimunust!Strike1:Suvi ja sügis möödusid tugevate treeningnädalate saatel. Valmistusime Kaupo ja Steniga esimesteksEuroopa Meistrivõistlusteks amatöör MMA-s, mis toimusid 19-22 novembril InglismaalBirminghamis. Motivatsioon oli kõigil kõrge ja tahe euroopa parimatega võidelda aina kasvas. Kahjuksaga keegi meist sinna võistlustele ei jõudnud. Kaupo sai tõsise vigastuse ja meie Steniga olime teinudminevikus kehtiva profirekordiga sportlaste vastu amatöörmatšid (Sten Raju12-l ja mina Raju14-l).Täpsemalt saad lugeda siit: http://sport.delfi.ee/news/voitlussport/mmablogi/mma-blogi-nadalavahetusel-taani-voistlema?id=72854037Strike2:Kuna võistlemissoov on suur ja viimasest MMA matšist juba 7 kuud möödas, läksin 28-ndal novembrilSoome Helsingisse amatöörüritusele võistlema. Üritus kandis nime HardKnocks Challenge IV28.11.2015 – Osa 4. Info siit: https://www.facebook.com/events/401414663381238/418042425051795/Vastaseks kuulutati välja terav Soome amtöör Eemil Kurhela, kes kahjuks 28-ndal haiguse tõttukohale ei ilmunud. Kohapeal proovisime nurgameeskonna (Taavi ja Herman Vesiaid) abil saada uuevastase aga ligi 4 tundi kestnud läbirääkimised/otsingud ei kandnud vilja. Parim, mille välja suutsimekaubelda oli see, et tegin pärast võistlust lukumaadluse matši kohaliku profisportlase RasulKhataeviga. Info temast: http://www.sherdog.com/fighter/Rasul-Khataev-114709 Sain omasoojendusrutiini läbi teha ja Rasuliga maadeldes ka kõvasti pingutada. MMA matš see küll ei olnudaga vähemalt midagi.3D Treeningu sportlase Herman Vesiaid`iga soojendust tegemas.
Saal oli kaetud suuremas osas valge matiga ja nurgas oli puur, kus toimusid matšid. Eestis kahjuks selliseid tingimusi veel ei ole.
Strike3:Pole veel õnneks tulnud ja loodetavasti ei tule ka” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis edasi?Õpime Steniga tasapisi, mida tähendab profisportlaseks hakkamine. Sealjuures teeme tublisti trennija proovime õigeid inimesi enda ümber koguda. Mina isiklikult tahaksin 2016 aasta algusesvõimalikult kiiresti võistelda ja aasta jooksul oma profirekordit kasvatama hakata.Veel midagi…2016 aasta alguses alustavad VÕIMLAs uued püsti- ja maasvõitluse baaskursused – kõik huvilised onoodatud. Infot selle kohta leiab Võimla facebook-i lehelt: https://www.facebook.com/TartuFightsportGym/photos/a.297963450288181.69341.154466911304503/989552894462563/?type=3&theaterKõike paremat!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.
- You must be logged in to reply to this topic.