VÕIMLA

Tere Kõigile!

Olen Võimla klubi liige Ruuben Suits ja alustan nüüd ka oma blogimisega. MMA-ga olen tegelenud nüüd juba poolteist aastat. Lasteaiapõli ja algkool sai käidud judos ja põhikoolis tegelesin kickboxiga, kuigi sinna vahele jäävad ka mõningad pausid. MMA-ga puutusin kokku esimest korda gümnaasiumi esimeses klassis, kui seda tuldi kooli tutvustama. Baaskursused läbisin kõik vangla eelkoolitusel ning kohe pärast kursusi tegin ka oma esimese võistluse, mille ma kahjuks kaotasin.

Praegu tegelen usinasti jõu treenimisega, sest tahan kasvatada kaalu. Palusin abi trennis Jorgenilt, et kuidas toituda ja kogu kaalukasvatamise krempel läbi viia siis soovitas Jorks mul liituda VÕIMLA TEAM FAST meeskonnaga. Sain Jorgenilt jõutreeningu kava ja nüüd jälgin seda maksimaalselt. Kuigi vahele on tulnud haigusi ja autokool olen siiski võtnud juurde juba kaks kilo. Ennist kaalusin 67, kuid nüüd juba 69.

Toitumise koha pealt on mul kõik endine, kuid praegu tarbin selle kõrvale veel HIGH PROTEIN RECOVERY.

http://fitshop.fitness.ee/taastajad/0/readmore/114/

Olen viinud läbi ka juba mõningaid deustatsioone, mis on siiamaani olnud väga põnevad. Loodan, et varsti on juba uus tulemas siis saan jälle minna ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Edu !

Tervitused ka minu poolt!

Kirjutan minagi samadest võistlustest. Võistluste korraldusliku poole pealt nõustun Steniga täielikult, suur aitäh korraldusmeeskonnale!

Kuna mõni nädal enne võistlust jäin pisut haigeks, lõi see mu kaalu plaanid natuke sassi aga lõpuks sujus kaalu võtmine siiski ilusti. Laupäeva hommikul kaalusin alla 70 kg (võistluskaal on 70,3 kg) ja sain veel hommikuks puuvilja ja pisut kana süüa. Ametlikule kaalule astudes oli numbriks 70,05 ja pärast seda jõin ära Hera 80 ja Intra segu piimaga ning sõin paar banaani, lisaks sellele jõin ka mineraalvett. Pärast võitlust sõin ühe maasika-juustukoogi Luxus Bar batooni (leckageschmecka) ja jõin veel natuke Intrat veega. Kaalule astudes selgus, et olen 1,5 kg ülekaalus ja kuna järgmine hommik tuli enne finaali uuesti kaaluda olin juba päris mures. Siiski langes kaal ilma mingite lisanippideta juba õhtuks tagasi ja sain rahuliku südamega magama minna. Pühapäeva hommikuks olin juba kergem, kui laupäeva hommikul ja põhimõtteliselt kordus laupäeva hommikune menüü, mis oli juba ennast tõestanud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ametlikuks kaaluks tuli pühapäeval 70,1, pärast seda sama menüü sisse ja käsi siduma ning sooja tegema!

Natuke lähemalt ka matšidest: enne laupäevast poolfinaali matši muretsesin oma võhma pärast, kuna ilmselt kerge haiguse ja ületreenituse tõttu oli mul viimasel treeningnädalal võhm päris halb. Aga võistlustele eelneva 10 päeva jooksul võtsin aja maha ja tegin ainult esmaspäeval ühe kerge trenni ning matšis olin kõik kolm raundi energiat täis. Vastaseks oli Reino Saia, kes on väga plahvatuslik võitleja Tallinna klubist 3D treening. Õnneks suutsin talle oma mängu peale suruda ja võitsin kohtunike ühehäälse otsusega pärast 3 raundi. Matši saate vaadata :

Pühapäevane finaalmatš kujunes minu jaoks tunduvalt raskemaks. Vastane oli kogenud võitleja samast Tallinna klubist: Herman Vesiaid. Teadsin, et tegemist on väga tehnilise ja hea võitlejaga, eriti just püsti. Esimene raund oli väga raske, kuna suur osa raundist oli püstimaadlus, mis on füüsiliselt väga raske. Teiseses ja kolmandas raundis sain natuke paremini oma plaani tööle aga sain siiski ka mõned head vopsud Hermanilt sisse. Kokkuvõttes oli kõva lahing ja tulemuseks minu võit kohtunike ühehäälse otsusega. Finaali video on siin:

Tahaksin väga tänada kõiki oma klubikaaslasi ja poolehoidjaid ning eriti treenereid ja nurgameeskonda!!

Tere, sõbrad!

Täna räägiksin teile loo, kuidas käisin Soomes võistlemas. Loo võiks nimetada: Tõll, terrorjänes ja trianglid.

Läinud nädalavahetusel (18.04-19.04) toimus Finnish Open. Võistlesin taaskord kaalus kuni 70 kilogrammi. Tegemist oli minu esimeste suurte võistlustega. Asusin aegsasti minema ja liikusin juba neljapäeval Tartust Tallinna. Ööbisin venna juures ja nagu ikka väike võistlusärevus ei lasknud magama minna. Seekord oli võistlusärevuse kõrval ka öö läbi oma puuri lammutav jänes, kes väsis alles pärast südaööd ära. Pilt ka sellest terroristist:

Järgmine päev läks laev 12.00. Otsustasime Heikkiga minna päev varem, et saaksime korralikult välja puhata. Läksin terminali natuke varem kuna tuli välja, et Heikki ei teadnud minu tervet nime ja mõtles mulle pileteid broneerides ise nime välja: Tõnis Tõll. Vahetasin oma pileti ära ja loobusin oma uuest nimest.

Jõudsime Helsinki ja pakkisime asjad lahti. Kaal oli 66 kg. Ma ei kujuta ette, millal ma viimati nii vähe kaalusin. Ööbisime Heikki klassivenna juures ja kuna tal kodus kaalu ei olnud, vedasin seljakotis oma kaalu kaasa. Ma ei tahtnud kaalu uskuda. Sõin rohkem kui tavaliselt, kuid olin endiselt ettevaatlik. Tänu eelmisel ööl jänese korraldatud tramburaile olin väga väsinud ja läksin juba pool kümme magama. Magasin nagu kott ja olin järgmine hommik hästi puhanud ja valmis võistlusteks.

Matšid algasid kell kümme ja saabusime võistluskohta kell üheksa. Kaal oli koos Gi-ga 69 kilo. Hommikul toitusin nagu pärdik, minu hommikusöök koosnes põhiliselt banaanidest ja pähklitest, lisaks tegin väikese kookose-smuuti. Kaal korras ja võis sooja teha. Ma ei olnud nädal aega trenni teinud ja soojenduses kordasin oma de la riva mängu. De la riva on ühe jala „konks“, mida Martin mulle ettevalmistustreeningutel raudse järjekindlusega selgeks üritas teha. Kõik tehnikad tundusid toimivat ja tundsin ennast nendega suhteliselt enesekindlalt.

Matte oli neli ja kõik matid olid koguaeg töös. Heikkil oli viies matš ja viieteistkümnes matš. Heikki võitis esimese matši ühe eduga ja kaotas teise giljotiin kägistusega. Minul oli kolmekümne viies matš ja neljakümne kaheksas. Esimese matši võitsin ülekaalukalt. Skoor jäi 13-0. Ma pole kunagi kedagi nii hea skooriga võitnud.

Esimeses matšis istusin kohe maha ehk pullisin guardi. Vastane üritas mööduda, kuid mul õnnestus pühkimine kätte saada, möödusin ja liikusin kiirelt mounti ehk kaksiratsi asendisse. Vastane proovis minu mountist vabaneda vanakooli üleveoga, kuid suutsin oma asendit säilitada. Ma nägin, et ta plaanis antud põgenemist veel kord proovida. Ma ei eksinud ja kui ta tegi järgmise katse pääsesin selga. Aega oli palju ja ma pidin asendit lihtsalt säilitama. Otsisin rahulikult kägistust ja tekkis ka üks lõpetuse võimalus, kuid kahjuks libises see käest.

Teise matši vastane oli pärit Rootsist klubist Checkmate BJJ. Alustasin samamoodi, esimesel võimalusel kui haarde sain, istusin kiirelt maha. Mängisin oma mängu ja üritasin pühkimist saavutada. Alumises asendis tundsin ennast kindlalt ja suutsin vastast mugavalt liigutada. Kaks pühkimise katset nurjusid, sest minul ei õnnestunud saavutada kõrgemat asendit. Mis halvasti, see uuesti. Suutsingi pühkimise lõpetada ja sain kaks punkti. Alustasin möödumisega, kuid raamisin halvasti ja langesin trianglisse. Just nimelt langesin, sest ta kohendas oma jalgu ja ma lihtsalt kukkusin sinna sisse. Mõistsin, et nüüd on lood halvad ja pean midagi ette võtma. Võistlusärevus ja vähene kogemus hakkasid tunda andma ja tegin ruumi tekitades veel mõne saatusliku vea, jäädes ilma õigusest hingata ja pidin ennast välja patsutama.

Tulin nördinult matilt ära ja vestlesin veel põgusalt vastasega. See triangel maksis minule seekord pronksmedali ja olin väga pettunud. Vaatasin veel Martini teise matši, kus ta kaotas Gi kägistusega ühele Brasiiliast pärit mustale vööle ja tulime tulema.

Meie jaoks olid selleks korraks võistlused läbi. Heikkil üks võit, minul üks võit ja Martinil üks võit. Martin sai hindeks pronksmedali. Kahjuks vedas elektroonika meid seekord alt. Nimelt kaasa võetud GoPro kaamera oli kotis tööle läinud ja aku tühjaks jooksnud, ning esimese matši ajal otsustas Ipad jonnima hakata. Talutava video sain ainult enda kaotatud matšist.

Lisaks äpardustele videokaamera ja nimega suutsime hommikul korteri võtmed tuppa unustada ja alternatiivide puudumisel võttis Heikki ette Batmani stiilis päästemissiooni ja ronis võtmetele järgi. Õnneks oli tegemist ainult teise korrusega ja saime võtmed ilusti kätte. Pettununa oma viimases matšis ja väsinuna otsustasin samal päeval veel koju sõita.

Head aega, Helsingi! Järgmine kord olen juba targem. See nädal luban endale sõbrustamist pitsa ja küpsistega, kuid nädalavahetusel tuleb jälle tööle hakata ja triangli koht ära remontida. Ideaalne võimalus selleks on Martin Aedma seminar Võimlas! Kui ka Sinu sõber on Jiu-Jitsu, siis kindlasti soovitan nimi kirja panna. Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/433700490130642/.

OSS!

Tere Sõbrad!

Ärge pahandage, et ma nüüd ammu kirjutanud pole. Viimasel ajal on kole kiire olnud. Valmistusin Eesti meistrivõistlusteks Jiu-jitsus. Hooaja viimane suurem võistlus ja siis võib natuke lõdvemalt võtta. Võistlesin kaalus -70kg. Viimase nädala pidin natuke kaalu võtma ja toitumist jälgima. Kõik liikus ludinal ja probleeme ei esinenud. Kõige rohkem häirisid enne Eestikaid ilusad ilmad, mis meelitasid õue palli loopima, kuid hoidsin ennast ja nautisin passiivselt suvist päikest.

Toidulisanditest sõin oma lemmikuid: maasika blocki, karamelli pudingut, beta-alaniini ja omega 3.

Eellugu on räägitud ja võib jutuga võistluste poole tüürida. Strateegia oli sama, mis Soome lahtistel. Kiiresti guard pull ja kohe De la Riva konksuga vastast ümber kangutama. Aedma seminaril sai natuke vigu parandatud ja tunne oli hea. Hommikul asusime Tartust teele ja jõudsime pool tundi enne võistlusi kohale. Heikki oli seekord haigeks jäänud ja selgus, et minu kaalus on kaks meest peale minu. Minu matš oli teine ja oli väga raske. Kaotasin punktidega 15/0, kuid umbes kümme sekundit enne lõppu tegi Jürisalu põlvepööravat jalalukku, ehk asendit nimega knee reap. Matš lõpetati ära ja hakati kätt tõstma. Mõtlesin, et kaotasin esimese matši, noh vähemalt andsin endast parima. TUHKAGI, kohtunik tõstis MINU käe. Olin segaduses ja ei osanud ei rõõmustada ega kurvastada. Võitsin, aga mis võit see on? Fain, reeglid on reeglid. Toimus mingisugune segadus ja mõlemad kaalulised tegid omavahel matši. Uus matš ja jälle Jürisalu! Väga keeruline, tegime teise matši ja kaotasin seekord väärikamalt 10/4. Aedma juhendamisel tuli kohe palju paremini välja, lisaks olen avastanud, et ma olen väga halb alustaja.

Vabandused vabandusteks, kaks kaotust on kaks kaotust. Tulin matilt ja viskasin pikali. Läbi minu sisemusest tulevast kohinast, mis koosnes puhkimisest ja erinevatest väsimusest tulenevatest oietest, kuulasin Aedma õpetussõnu. Neetud! Ikka teen veel sama viga, mis Soomes minu pronksi minema vihtles. Mõtlesin, et nüüd on vist hõbe? EI! Üks matš on veel, seekord õnneks mitte Jürisaluga.

Tunne oli peale esimest kahte matši nagu oleks bussi alla jäänud. Korjasin oma väsinud korjuse ja loivasin viimasele lahingule. Kuld! Ma võin saada Eesti meistriks ja lisaks on minul medalikogus täpselt üks kuld puudu. Vaim oli valmis ja enamus matši energiast tuli tahtejõust. Suutsingi ennast kokku võtta ja võita! Saingi Eesti meistriks. Nüüd olin küll õnnelik.

Hilinenud postitus ka minu poolt. Kirjutan samuti eelmisel nädalavahetusel toimunud brasiilia jiu-jitsu Eesti meistrivõistlustest. Võistlesin kehakaalus -76 kg ning sain mõnusasti hommikul kõhu täis süüa. Minu kaalus oli kokku 4 võistlejat, seega olin kohe poolfinaalis.

Esimeseks vastaseks oli Mairon Lepik, kes tuli ka Eesti meistriks. Matši alguses istus Mairon maha ning mul tuli möödumisi otsima hakata. Möödumist lõpetada mul ei õnnestunudki ning suure osa matšist kaitsesin mina erinevaid alistusüritusi ning põgenesin ühest järgmisesse, siiski ei saanud ka vastane ühtegi punkti, kuid alistusüritustest saadud kahe eduga vastane võitis.

Mina ja Maironi jalad.

Pronksimatšis oli vastaseks Argo Võigemast, teda võitsin punktidega (vist 6-0). Suure osa matšist veetsin küljekontrollis aga alistust leida ei õnnestunud. Pärast teist matši sõin banaani ja jõin ühe Hera80 ja Intra segu, ning jäin absoluutkaalu matše ootama.

Absoluutkaalu esimeses matšis (mis jäi mulle ka viimaseks sel võistlusel) oli vastaseks Sten Maaslieb, kelle kohe matši alguses maha viisin. Kui hakkasin mõtlema möödumisele oli Sten mulle juba märkamatult kägistuse peale saanud ning seda kaitsta üritades liikusin ma valele poole ning tegin asja veel hullemaks. Patsutus tuli üsna kiirelt ning pea hakkas kohe püsti tõustes ka päris kõvasti ringi käima nii, et tuli veel korraks maha istuda, nii et oli hea kägistus ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Sellega oli võistlus minu jaoks läbi ja tulemuseks pronks oma kaalus. Võistluse tulemused siin: http://3dtreening.ee/2015/05/tulemused-eesti-meistrivoistlused-brasiilia-jiu-jitsus-2015/

Õhtul käisin Tondiraba jäähallis Xplosionit vaatamas, kus nägi samuti väga põnevaid lahinguid.

Head kevade nautimist kõigile!!

Tsauks!

Ma ennist lubasin, et kirjutan juulis BJJ laagrist. Läks nüüd hoopis teistpidi ja nimelt käisin läinud pühapäeval (28. juuni) Riias ja mõtlesin, et jagaks teiega oma reisikogemust.

Läksime Jorgeni, Richardi ja Orgusaarega Riiga trenni tegema. Seal on üks vahva väike klubi ja neil on oma black belt: Jevgenis. Lätti on hea siit Tartust minna, üks ots on ainult kolm tundi. Plaanisime teha kaks trenni. Esimene No-Gi ja teine Gi. Saime kokku ka Heikkiga, kes meiega Riias liitus ja Tartu tagasi vuras. Kes on Heikki? Heikkist on pilte ja kirjutisi eelnevates postitustes küll ja küll ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Nii jõudsime suht täpselt kohale ja ronisime matile. Saal oli harjumatult väike ja huvilisi oli palju. Trenn algas rivistusega ja siis tuli soojendus. Soojendus oli palju põhjalikum kui meil siin. Veeretasime ja roomasime igal kujuteldaval viisil mööda saali ringi, kuni oli tunda, et väga soe sai. Peale soojendust hakkasime tegelema „positional sparringuga“ , see nägi välja nii, et võeti nimetatud asend ja üks üritas põgeneda. Põgenemise tegi keerulisemaks see, et teine teda samal ajal alistada üritas ja kinni hoidis. Päris põnev. Madistasime poolteist tundi. Viimane drill oli minu jaoks midagi täiesti uut. Rullisime kolm minutit, kus eelnevalt valiti välja, kes hakkab alistusi jagama. Jagada tohtis vastasele ainult kolm alistust, kui norm oli ületatud või täitmata, sai karistada. Lätis karistati kümne kätekõverdusega. Mina karistada ei saanud, kuid Jorx pumpas nagu segane. Trenn lõppes kõigiga kätlemisega ja meenutas natuke presidendi vastuvõttu. Pikk rivi inimesi ja suruti viisakalt kätt, ning jagati häid sõnu.

Pärast trenni läksime sööma. Jevgenis soovitas meile lähedal asuvat bistroo stiilis söögikohta. Riias toidujagamisega kokku ei hoitud ja põrkasime sealt rõõmsalt minema. Pärast läksime jäätist sööma ja siis riideid kuivatama. Esimesena proovisime auto peal.

Peale seda proovisime muru peal, kus vedelesime trennide vahelised kolm tundi.

Järsku tekkis saalis elu ja kolisime sinna. Teine trenn oli Gi-ga. Teises trennis olid juba osad näod tuttavad. Kahjuks polnud ühte tüüpi, keda kõik peale esimest trenni kiitsid, kuid kes oli minust mööda veerenud. Pole hullu, tema asemel oli üks purple belt, kellega oli väga põnev rullida. Trenn nägi samamoodi välja nagu eelmine. Kõigepealt rivistus, siis asendipõhine äktsioon ja lõpus vastuvõtt. Trenn oli väga palav. Ma võin öelda, et jätsin Lätti suure kausitäie higi. Palavust võis võrrelda keskmise spordiklubi saunaga. Ei tundu hull? Mõtle, kui sul oleks laval kaasas paks pidžaama ja keegi sind selle sisse mässida üritaks, samal ajal sinu kõri pitsitades. See selleks, palju ma ikka virisen. Trenn oli tore ja väga põnev oli uute inimestega rullida. Nad teevad asju ikkagi teistmoodi kui meie ja oma tehnika kohandamine vastavalt erinevatele stiilidele avabki „jitsisilma“. Ühispilt ka lõppu!

Potsti ja head suve teile!

Tere!

Oleme praegu koos tiimikaaslastega Pärnus, Eesti MMA & BJJ Suvelaagris. Seoses sellega toimub ka ESVL amatöörkoonidse ja profitiimi laager, kaheksa päeva, 19 treeningut, nii et koormus on korralik. VÕIMLA Team FAST tiimist on ESVL koondise laagris Kaupo Kokamägi, Alar Hutrov ja mina. BJJ treenigutest võtavad osa meie klubi jitsigurud, Jorgen Matsi ja Tõll Simson. Suvel on Pärnu treeningute jaoks ideaalne koht ja kogu laagri õhkkond on vägagi nauditav! Sport võidab igati ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tegime väikese pildi ennem treeningut (VÕIMLA poisid, vasakult – Alar Hutrov, Kaupo Kokamägi, mina, Tõll Simson ja Sten Anslan)

Mõnusaid treeninguid ja ilusaid suveilmasid!