Vitamiinid

Mõned faktid mida võiks teada mineraalidest.

• Ca eritub luudest magades, lamades. Luud hoiavad Ca kinni seistes ja liikudes.
• Ca imendub piimatoodete puhul ainult vedelatest n.piimast. Juustust keha Ca eraldada peaaegu ei suuda.
• Ca viib Mg välja, sellepärast tuleb neid tarbid koos ühes lisandis.
• Ca takistab Fe ja Zn imendumist. Seega kui toit on rauarikas-tatar, punane liha jne ja peale juua suur klaas piima, siis Fe imendumine on minimaalne. Sama Zn`ga. Soovitav tarbida piimatooteid eraldi toidukorrana. Või lisandeid võttes meeles pidada.
• Fe imendumist takistab ka gluteen, must tee, kohv, mao alahappesus.
• Fe ei imendu ilma foolhappeta, abiks on ka C-vit. Juua liha kõrvale n. apelsini mahla ja süüa värsket salatit(roheline sisaldab foolhapet). Lisandites kindlasti jälgida ja vältida kombinatsiooni Fe ja C-vit.
• Foolhappe puudus on kõige enim levinud vitamiini puudus maailmas, kuigi looduses on teda palju, põhjus on vähene taimse toidu kasutamine.
• Zn ei tööta ilma A vitamiinita.
• Liiga palju valku viib Ca kehast välja.
• Lastel on tav kõige esimeseks kahtluseks raua aneemia korral parasiidid J
• Kui kartuleid keetes lisada soola siis K ja Mg lähevad keedu vette(seega supp on ok). Kartulit soovitav aurutada või keeta soolata siis jääb K kartulisse.
• Kui Mg vähe siis Ca ja Mg kuhjuvad rakus, põhjustab kõrget vererõhku.
• Mg lisand peab olema koos B6ga, muidu Mg ei imendu.
• K puudus tekitab lihaste ja närvide kahjustusi. Lihas nõrkus, jõuetus. Liigne sool toidus viib K kehast välja. K ja Na vahekord ideaalis 5:1 , tav on aga 1:2. Sportlased peaksid võtma lisandit umb 4g.
• Cr aitab ületada isu, väsimust ja suhkrunälga. Tavatoiduga ei saa piisavalt kroomi, kui just õllepärmi ei tarbi. Seega õllejoojatel on võimalus sealt Cr kätte saada.

Toidust saab kõik kätte kui järgida lahussöömise põhimõtteid pluss mõned erandid ja kaine mõistus siia juurde.

Ega ei olegi eriti mõtet neid peopesadega sisse ajada. Ise soovitaksin lisaks võtta ainult D- ja C-vitamiini.

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10847&cat=1#.Ur5ncXuhvxA.facebook

Mäletan, kui dieedi ajal kõik pereliikmed olid haiged, võtsin päevas umbes 8g C-vitamiini ja ma ei jäänudki haigeks.

Mingi kaks nädalat tagasi umbes tekkis mul järsku nohu – no ikka päris jõhker. Silmad jooksid jõhkralt vett ja õhtuga nuuskamiseks kasutasin vähemalt ühe WC rulli ära ja pidevalt olid tropid ninas. Võtsin 300μg D-vitamiini ja 6g C-vitamiini päevas ning kahe päevaga oli nohu täielikult kadunud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Kui pereliikmetel on viirus,bakter haigus,siis ei pääse näiteks angiin,võid kasvõi 20 g. C vit. võtta haigestud ikka. Kuid külmetus haiguste vastu aitab C ja D ning küüslauk suurepäraselt.

C-üledoosid ei ole põhjendatud. Kui varem veel võidi seda arvata, siis aasta jagu vähemalt ollakse mõtlevas maailmas konsensusel, et see on ebaotstarbekas.

Holger M-l on kindlasti mõni vastav link lisada. Ise arvan, et ka küüslaauk ei ole mingi imeasi. On olnud aastaid, kus seda ei ole peaaegu üldse tarvitanud – ei mingit mõju viirushaigustesse haigestumise tihedusse. Ja vastupidi: nüüd paar-kolm küünt nädalas – ei mingit mõju. Kõik on kinni (väär)mõtlemises. Teoorias võib paljustki abi olla aga kui vaatad päriselu: näide: 83 a vanamemm, teeb päevast päeva rasket (vähemalt keskmisele linnainimesele) füüsilist tööd (aia-põllu-jne), toitub sepikust, kapsast, rasvasest vorstist, piimast, kohvist , ei mingit d-vitamiini, c-d lisaks ei võta, taastub järgmiseks hommikuks, et taas asuda päevaks rassima, ja nii päevast päeva.

Siin peab olema midagi “enamat” kui “õige toitumine”… või toidulisandid.

Üksikjuhtumeid pole mõtet näiteks tuua. Erandeid on kogu maailma rahvastiku peale kamaluga segada. Piisavalt palju on ka neid, kes igapäev tina pannud ja suitsu tõmmanud ning ikka 100a elanud. Aga ekstreemsete näidete baasil ei tasu oma elu elada. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Küüslaugu kasulikkus on igati tõestatud. Sa ei saa enda näitel midagi väita, et haigestumise tihedus pole paremuse poole muutunud. Eluperiood, kus küüslauku ei tarbinud pole võrreldav perioodiga, kus tarbisid ning haigestumise tihedused neis perioodides ei tähenda midagi ega näita midagi. Liiga palju kontrollimatuid faktoreid.

C-vit megadooside kohta nüüd raudkindlaid tõestusi jah pole, aga kuna selle tarbimine üldiselt probleemi ei kujuta, eriti veel lühiajaliselt, ning sportlaste peal on mistahes kasutegur suurem, siis samahästi võib ju võtta küll. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nagu alati:

http://www.ohtuleht.ee/90502/c-vitamiin-sudamesober-voi-surmavaenlane

Ära usu kõike mida netist loed:

http://lpi.oregonstate.edu/s-s00/arteries.html

Noh, eks tulistame kordamööda linke ja varem või hiljem jõuame ikka tõeni. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Ma praegu ei jõua rohkem süveneda, aga kui C-vitamiini tarbimine suurendaks unearteri ummistumist 2,5x siis oleks selline uudis palju päevakajalisem, kui ainult mingis õhtulehe artiklis mainitud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

At daily intakes of 100 mg or higher, cells appear to be saturated and at intakes of at least 200 mg, plasma concentrations increase only marginally [2,10,21,30,36]. If subjects’ vitamin C levels were already close to saturation at study entry, supplementation would be expected to have made little or no difference on measured outcomes [21,22,40,41].

http://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminC-HealthProfessional/

Tere

Sooviks hakata võtma B6-vitamiini. Lugesin, et Püridoksiini vormist on parem Püridoksaal-5-fosfaat (P-5-P) vorm, et keha omastab paremini ja lisaks väiksem võimalus närvisüsteemi kõrvalmõjudeks (ok, nii suuri koguseid ei tarvitaks nii või naa). Kas Eestis on kuskil P5P varianti mõistliku hinnaga saadaval? 

Teine küsimus on E-vitamiini kohta. Kasutaja AlanBStard on siin foorumis mitmes teemas hirmutanud, et tavalise apteegist ostetud E-vitamiini manustamine võib kehale hoopis negatiivse efekti anda. Kuna keegi talle vastu pole vaielnud, siis eeldan, et nii ongi? Mis nime alt ja kust selle “õige” E-vitamiini siis Eestist leiab?

Küsimused on ajendatud sellest, et vaja prolaktiini taset veidi madalamaks saada.

1 hour ago, AlanBStard said:

Kõik…

Jaa, kõik ikka prolaktiini alandamise eesmärgiga. Teadusuuringuid pole ise lugenud, aga foorumitest jms jäi silma, et selleks kasutatakse peamiselt 3 ainet – B6, E-vit ja tsink. Kuna mulle see “multivitamiini variant” ei meeldi (tahaks ikka probleemi algse põhjuseni jõuda), siis käisin neid kolme näitajat ka testimas. Tsingi tase oli väga kõrge, B6 ja E-vit alla keskmise, kuid siiski referentsvahemikus sees. Palju neid vereteste vitamiinide puhul üldse usaldada saab? Võib ka muid efektiivseid meetodeid prolaktiini puhul soovitada.

Teine küsimus – kui ma nüüd mõnda neist vitamiinidest tarvitama hakkan (pigem B6 siis), kas siis peaks võtma kuuridena või võib väiksemat kogust (nt. pakendil märgitud maksimumi, mida reaalselt võib pigem madalaks koguseks nimetada) igapäevaselt jäädagi võtma? Näiteks B6 puhul on see pakendi max soovitus 100mg/päevas, samas võib igalt poolt lugeda soovitusi 200-300mg võtmiseks.