Vitamiinid
- This topic has 280 replies, 102 voices, and was last updated 6 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Selle kohta on hästi öeldud: kõige rohkem ostavad vitamiine need, kellel neid kõige vähem vaja on (neil, kellel neid tegelikult enim vaja oleks, pole selle jaoks raha)
Veel üks huvitav nähtus, mis paljud kehvad ja/või meditsiinipoliitilist tellimust täitvad uuringud naljakatele tulemustele viib ja annab tulemusi nagu oleks vitamiinid kahjulikud – mingi karmi diagnoosiga inimesed otsustavad viimasel hetkel päästa mis päästa annab ja hakkavad vitamiine sööma.
Ja uuring vaatab et ohoo, vitamiinisööjad surevad nagu kärbsed. Ergo, vitamiin paha ja kohe keelata.
Mille kasutamine?
Kui räägid mingist multivitamiinidest siis jääb selgusetuks, mis täpsemalt aitab. Ma täiesti usun, et sportlastele mõni spetsiifiline mineraal/vitamiin tõesti kasu annab, eriti kui menüü on puudulik. Mis VÄGA PALJUDEL ka on. (Ehk süüakse liiga ühekülgselt ja nii aastaringselt)
Kuid nõksa nõme on lahmida igasugu multivitamiine ja riskida mürgitustega selleks, et elimineerida ühe vitamiini või mineraali defitsiiti, mida saaks “ravida” ainult ühe spetsiifilise lisandiga või siis menüü rikastamisega.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rääkimata sellest, et praktiline kogemus on kehv näide igal juhul. Liialt palju eeldatakse ning kuna puudub adekvaatne meetod veresisalduste jms mõõtmiseks, siis rapsitaksegi lampi ning arvatakse, et see või too aine omab kasulikku mõju. Kuigi tegelik töömehhaanika on võib-olla mujal või üldse platseebo.
Aga puudubki ju võimalus veresisaldust mõõta, ja ka teadmised sellest milline see ideaalne veresisaldus on ja kas see on kõigil sama.
Ja ametkondlikel soovituslikel kogustel pole ideaaliga kindlalt mingit pistmist.
Paljude vitamiinidel puhul on seega üldiselt lihtsam või ainus võimalus mingis üldiselt teadaolevalt soodsas koguses sisse süüa.
Mõne puhul arvestada olukorraga (grammides C stressi vastu, sadades mg-des B6 liigse prolaktiini vastu, mg-des B12 neuroprotektiivne jne).
Mürgitusrisk eksisteerib ainult A-vitamiini ja raua puhul. Ja farmatseutilise E-vitamiiniga, mis kaldub käituma antivitamiinina ja suurendab mitmesuguste selliste haiguste riske, mida looduslik E-segu vähendab.
Menüü on üldiselt kõigil puudulik.
Aga puudubki ju võimalus veresisaldust mõõta, ja ka teadmised sellest milline see ideaalne veresisaldus on ja kas see on kõigil sama.
Ja ametkondlikel soovituslikel kogustel pole ideaaliga kindlalt mingit pistmist.
Paljude vitamiinidel puhul on seega üldiselt lihtsam või ainus võimalus mingis üldiselt teadaolevalt soodsas koguses sisse süüa.
Mõne puhul arvestada olukorraga (grammides C stressi vastu, sadades mg-des B6 liigse prolaktiini vastu, mg-des B12 neuroprotektiivne jne).
Mürgitusrisk eksisteerib ainult A-vitamiini ja raua puhul. Ja farmatseutilise E-vitamiiniga, mis kaldub käituma antivitamiinina ja suurendab mitmesuguste selliste haiguste riske, mida looduslik E-segu vähendab.
Menüü on üldiselt kõigil puudulik.
Alati ei pea mürgitus olema see, mis määravaks osutub. Lisaks sellesse nimistusse, milliste vitamiinide puhul tuleks koguseid siiski jälgida kohe D2, Va.
Ja kui seda B6 sadades mg’des(300-600mg/p) manustada ~3 kuud, siis võib tulemus olla perifeerne neuropaatia, koordinatsiooni häired. Jääks siiski ülempiiri puhul 25-50 mg/p juurde, sest erinevalt teistest B-rühma vit. on püridoksiin siiski teatud kogustes toksiline.
Alati ei pea mürgitus olema see, mis määravaks osutub. Lisaks sellesse nimistusse, milliste vitamiinide puhul tuleks koguseid siiski jälgida kohe D2, Va.
D2 õnneks levib järjest vähem. Ja tema riskid on väga väikesed.
Ja kui seda B6 sadades mg’des(300-600mg/p) manustada ~3 kuud, siis võib tulemus olla perifeerne neuropaatia, koordinatsiooni häired. Jääks siiski ülempiiri puhul 25-50 mg/p juurde, sest erinevalt teistest B-rühma vit. on püridoksiin siiski teatud kogustes toksiline.See perifeerne neuropaatia on üsna ebareaalne, harvaesinev, torkab kohe silma ja võimaldab tarvitamise katkestada.
Ma ütleks et prolaktiinigünekomastia, mille vastu teda näiteks sedasi kasutatakse, on ebameeldivam.
Ja eeldan et seda niigi haruldast neuropaatiat takistaks ka lihtsate COMT-inhibiitorite, nagu rohelise tee samaaegne tarvitamine.
Lisaks on B6 mitmekuuline sadades mg-des kasutamine ise suhteliselt ebatavaline ja Eestis ka mõnevõrra kulukas.
Sellisel kuuril oleks väga spetsiifilised rakendused, inimesele kes teab mida teeb.
Soome toiduohutuse ameti Evira tehtud uuringute põhjal tekkis küsimus: “Kas on tehtud ka teiste toidulisandite kohta selliseid uuringuid ja kui, siis kus neid saab vaadata?”
Artikkel ise: http://www.tarbija24.ee/1018620/uuring-soomes-muuakse-defektseid-vitamiinilisandeid/
Kui nii huiatakse valereklaamiga toodete pakendil, siis kui paljudes Eestis müüdavates toidulisandites on vastavad andmed üldse õiged. Tavainimene ei saa muud infot selle kohta, kui vaid pakendilt lugedes.
Tabelis erinevus toote etiketil ja reaalselt : http://ohjelmat.yle.fi/files/ohjelmat/d-vitamiini.pdf
Manninemi vitamiinis polnud ÜLDSE D-vitamiini?
Ma saan aru, kui tehases mingi masin puistab ühte kapslisse veidi rohkem ja teise veidi vähem toimeainet, sest sisaldus on ju ka antud keskmine, aga 0 sisaldus on ikka otseselt pahatahtlik.
Tekib kerge kahtlus ka kõikide teiste toidulisandite suhtes. Maksavad korralikult igalpool, siis miks nad ei sisalda seda mida on lubatud?
Manninemi vitamiinis polnud ÜLDSE D-vitamiini?
Ma saan aru, kui tehases mingi masin puistab ühte kapslisse veidi rohkem ja teise veidi vähem toimeainet, sest sisaldus on ju ka antud keskmine, aga 0 sisaldus on ikka otseselt pahatahtlik.
Sellest on siin juba ühes teises teemas arutatud. Seda uudist ei saa võtta 1:1 tõepähe. Soovitan lugeda sul mannineni blogi (http://www.manninen.info/blog/), kus on sellel teemal pikemalt räägitud. Manninen saatis oma d vitamiini ka Taani testimisele, kui sealt peaks tulema muu vastus, siis soovin edu sellele ülikoolile laimu levitamise eest!
e: Lisaks on paljud eesti tarbijad teinud antud toote tarbimise eel ja pärast ka vereanalüüse, mis on näidanud veres d vitamiini taseme tõusu. Lähen seda tegema ka ise esmaspäeval.
Sellest on siin juba ühes teises teemas arutatud. Seda uudist ei saa võtta 1:1 tõepähe. Soovitan lugeda sul mannineni blogi (http://www.manninen.info/blog/), kus on sellel teemal pikemalt räägitud. Manninen saatis oma d vitamiini ka Taani testimisele, kui sealt peaks tulema muu vastus, siis soovin edu sellele ülikoolile laimu levitamise eest!
e: Lisaks on paljud eesti tarbijad teinud antud toote tarbimise eel ja pärast ka vereanalüüse, mis on näidanud veres d vitamiini taseme tõusu. Lähen seda tegema ka ise esmaspäeval.
Nojaa, samas mida me saame siis usaldada?
Kui firma ise saadab oma toote uuringutele: “kes maksab, see tellib ka muusika.” Erapooletutel asutustel jälle puudub huvi uuringute alla raha matta.
Uuringust selgus, et hind ei garanteeri kvaliteeti. Njaa, aga ma eelistan ikka usaldusväärseid firmasid, mitte mingeid nurgataguseid. Suuremad firmad ei vaja pettust, et kopikat teenida ja neil puudub selleks ka võimalus, olles rohkem tähelepanu keskpunktis.
Nt FitShoppi kontrollib ravimiamet pidevalt. Toidulisandid, mis on nüüd klassifitseeritud ravimitena, oleme pidanud müügist maha võtma. Samamoodi peame kõik uued tooted mitmes ametis registreerima ja kontrollida laskma enne müüki toomist. Samas väiksemad firmad nagu ei peaks seadusi järgima ja mõni neist müüb endiselt “keelatud” toidulisandeid.
Nojaa, samas mida me saame siis usaldada?
Kui firma ise saadab oma toote uuringutele: “kes maksab, see tellib ka muusika.” Erapooletutel asutustel jälle puudub huvi uuringute alla raha matta.
Antud ülikooli läbi viidud uuringus oli väga palju vigu, mis võivad viia eksimuseni. Kindlasti võib heietada, et firma tellis ise nüüd analüüsid ja tulemused on “kinni makstud”. Ootame need analüüsid ära ja eks siis näha ole, mis suunas asi liigub…
Lisaks mainin ära ka, et ravimiamet on antud d vitamiini müügi eestis keelanud, kuna sisaldab liiga palju toimeainet. Nüüd tekib küsimus, kas ravimiamet üldse testib tooteid või usub pakendil kirjas olevat
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nojaa, samas mida me saame siis usaldada?
Kui firma ise saadab oma toote uuringutele: “kes maksab, see tellib ka muusika.” Erapooletutel asutustel jälle puudub huvi uuringute alla raha matta.
Eks siin ole vahe sees, kuhu need uuringule saadetakse. Kõik ei saa endale kahtlast mängu lubada. Hea nimi maksab ka midagi. Tasub labori tausta uurida.
Samuti on minu teada umbes 10% USA toidulisandeid tootvatest firmadest andnud ennast riikliku kontrolli alla. Et korra aastas tulevad riiklikud kontrollid sisse ja kontrollivad kogu tootmistsükli üle alustades toorainest kuni lõpptoodanguni välja.
Kui ajada kvaliteeti taga, siis tasub eelnevalt kodutööd teha. Ja vaevalt ka kõige odavamaid tooteid eelistades kõige parema kvaliteedi saad. Kuigi ainult hind ei pruugi ka näitaja olla.
Just lugesin mingist foorumist, kus tehti sama asja valgulisandite kohta.
Tulemused olid samad – sisu vastas etiketile 0-98%. Selle vahega, et ükski valgulisand ei sisaldanud rohkem valku kui pakendil kirjas. Kõige ausam oli whey gold, seal vahepeal oli gaspari u 50% ja lõpus oli bodyfortress vms, kelle valgupulber pm ei sisaldanud valku.
Aga see polnud mingi suur uuring, vaid selle tegi üks kasutaja, kellel olid teadmised ja juurdepääs aparaatidele, vähemalt nii sain aru.
Eestis tegelikult ka selliseid laboreid, mis regulaarselt firmade tooteid ka nende enda soovil kontrollivad, alates leivast kuni alkoholini.
Samuti on minu teada umbes 10% USA toidulisandeid tootvatest firmadest andnud ennast riikliku kontrolli alla. Et korra aastas tulevad riiklikud kontrollid sisse ja kontrollivad kogu tootmistsükli üle alustades toorainest kuni lõpptoodanguni välja.
Riikliku kontrolli all, Ravimiameti kontrollitud, Soome toiduohutusamet jt sellised märksõnad on suures osas negatiivse tähendusega sellele kes toidulisandist mingit efekti soovib.
Riiklik kontroll üldiselt on suunatud toidulisandite keelustamisele või nende positiivse mõju elimineerimisele.
- You must be logged in to reply to this topic.