Vigastuste ennetamine, taastusravi jm
- This topic has 243 replies, 36 voices, and was last updated 4 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Sai siis taas end veidi täiendatud, seekord spordimassaaži võtete vallas.
Kindlasti on paljude meelel küsimus, mis vahet on spordi- ja klassikalisel massaažil?
Klassikalise/ravimassaaži ja tavalise spordimassaaži vahe osas on palju erinevaid arusaamu, kuid peamiselt oleneb see ikkagi tegijast. Teine vahe on ka töödeldud lihaste hulk – spordimassaažis võib tunniga teha praktiliselt terve keha nii eest kui tagant (loomulikult olenevalt kliendi soovist ja tarvidusest), mistõttu ei pruugi jääda aega probleemsete kohtadega tegelemiseks ja nendest “lennatakse üle”. See-eest mõjub selline kogukeha töötlus koormusjärgsele taastumisele väga hästi ning see sobib see väga hästi ka diagnostikaks – võib leida potentsiaalselt probleemseid kohti, millest klient teadlikki ei olnud. Ravimassaažil on see-eest rahulikum tempo ning võtted pole niiväga “ette kirjutatud”. Pole harvad ka juhused, kus teen 1h vaid ülaselga ja kaela.
Suurem vahe massaažiliikide vahel tuleb sisse aga koormuseelse ja koormusaegse spordimassaaži puhul, kus kasutatakse rohkem aktiviseerivaid võtteid.
Kas spordimassaaž peaks olema valus?
Minu seisukoht on, et spordimassaaž ei peaks kindlasti olema väga valulik, kuna valu just tekitab lihaspingeid, mida tavaliselt massaažiga just vähendada üritatakse.
Kuidas valida spordi- ja ravimassaaži/klassikalise massaaži vahel?
Loomulikult loeb kliendi isiklik soov, kuid terviseprobleemide või valu puhul tasuks kindlasti enne massaaži läbiviijaga konsulteerida. Tervele sportlasele võib aga paremini sobida just spordimassaaž, eriti võistluse järgselt. Valude puhul on tihti parima tulemusega kombinatsioon füsioterapeutilisest lähenemisest (hindamine, võtted), ravi- ja spordimassaažist.
Tervitades,
füsioterapeut Georg LaasikUuemad uudised:
1) Läbisin koolituse pehmekoeteraapiad kaela ja õlavöötme probleemide korral. Mis selles nii erilist on? Koolituse viis läbi üks eesti tippfüsioterapeute Lauri Rannama ning põhiteemaks oli antud piirkonna füsioteraapia väga efektiivse Stecco punktide teraapiaga. Stecco punktid on teatud liigutuse või piirkonna jaoks tähtsad punktid, mida mõjutades võib vähendada valusid või parandada mingit funktsiooni (see võib olla mingi konkreetne liigutus, nagu käe tõstmine või siis hoopis õlaliigese stabiilsus). Tegemist pole siis mingi hookuspookusega vaid tõenduspõhise ja neuroloogilise mõjutusega (science, bish!)
http://www.fascialmanipulation.com/en/about-fascial-manipulation.aspx?lang=en
2) Pakun füsioteraapiateenust nüüdsest ka Revali spordiklubis. Seal siis pakun peamiselt hindamist, treeningu modifitseerimist vastavalt vigastusele ja, personaalse ennetava või- ravivõimlemiskava koostamist.
NB! Kava saab ainult koos personaalse treninguga ning kava koostamise eest lisatasu ei lisandu!
Teenus on mõeldud siis inimestele, kel on varem vigastused olnud või soovivad keha paremas korras hoida ning vigastuseohtu tulevikus vähendada. Ka kunagine alaseljaprobleem võib viia õlaprobleemini või vastupidi!Lisaks lõikusteks ettevalmistus ning nendest maksimaalne taastumine.
http://revalsport.ee/index.php?article_id=795&page=128&action=article
Tuli korraks kirjutamishoog peale:
Tervist lugupeetud lugejad!
Seljaprobleemidega klientide toimetuleku parandamiseks võtsin ülesandeks uurida ergonoomilise mööbli teemat ning leidsin väga huvitava poe jakobsoni tänavalt. Olin just minemas Tool & Tool kauplusesse, kui avastasin selle kõrval hoopis sellise koha nagu Ergonomik. Tuleb välja, et see on väike büroo, mis tegeleb nagu nimi ka vihjab, ergonoomilise mööbli ning kontoritarvetega (www.ergonomik.ee)
Aga asjast lähemalt – diskiprobleemid pole küll peamised seljavalu põhjustajad, kuid just selle probleemi käes vaevlevad inimesed peavad ergonoomikat eriti täpselt jälgima. Eks loomulikult on see tähtis ka teiste probleemide puhul, aga diskiprobleemide puhul on see vast kõige “põletavam”.
Ehk siis diskiprobleemi käes olnud või vaevlevad inimesed (võimaluste korral muidugi ka teised) võiks kindlasti oma keskkonda ergonoomilisemaks ehk kehale sobivamaks muuta, minu isiklik soovitus ja eelistus oleks sadultool ja muudetava kõrgusega laud.
Odavamad sadultoolid algasid selles salongis 120 eurost ning muudetava kõrgusega laud soovitud mõõtmetega maksis seal kriipsuke alla 400 euro. Sel sadutoolil sai muuta ka istme nurka, mis on minu silmis väga tähtis ning seda näppides sain kätte ka tunde “vot see on õige nurk”. Mõne teise sadultooliga ma seal seda õiget “tunnetust” kätte ei saanud ning neil sai siiski lösutada. Niiet kindlasti peaksid ise kõik erinevad variandid läbi proovima ja vajadusel konsulteerima füsioterapeudiga, ehk oskavad ka selle koha töötajad abistada. Salong-kontori teenindus oli äärmiselt meeldiv ning toodete hinnad väga soodsad.
Seega kui vähegi vajalik või võimalik, muutke oma elu ergonoomilisemaks, et oleks võimalik tervist nautida ka vanemas eas. Ergonoomilise asendi säilitamiseks peaks erineva pikkusega inimestel olema ka laua ja toolikõrgus erinev. Seadistatava lauaga võib üks inimene töötada istuvas asendis ning teine kasutaja soovi korral seisvas. Olen ise seda proovinud ja see on tegelikult väga mõnus! Mina näiteks olin seisvas asendis töötades palju tegusam kui istudes.
Video ka sellest, kuidas selline laud välja näeb.
http://www.youtube.com/watch?v=wwvLscXlGQk
Tegemist ei ole reklaamtekstiga ja mingit rahalist kasu ma sellest ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olge terved!
Huvitav jutt. Hiljuti sai seistes töötamine ära proovitud. Laud oli tavaline, aga ehitasin selle moodulite abil endale sobivalt kõrgemaks. Mõned päevad oli väga hea, aga siis hakkas pinge ülaselga/kaela/trapetsisse kogunema. See oli ikka päris hull. Pidin seismise eksperimendi ära lõpetama. Teine asi, mida panin tähele – pikemalt seistes hakkasin ühele jalale toetuma – see vist ei mõju ka seljale hästi?
Töötasin arvutiga.
Kuidas käte kõrgus oli? Kahtlustan, et tööpind oli äkki liiga kõrge. Ise töötasin seistes u. aasta.
Mis puutub ühe jala eelistamisse toetamisel.. ideaalis võiks seda muidugi mitte teha – aga samas vaata, kuidas inimesed istudes on – tihti just üks jalg üle teise, keharaskus paremal puusal ja küünarnukil, ülaseljast kalle vasakule, tihti parem õlg kõrgemal. Mina ütleks, et selline asend on palju hullem kui seistes ühele jalale toetumine.
Ma olen sarnase asjaga töötanud nö adminn olles, ainult jalatoetust ei olnud. Päris mugav variant oli.
Kuidas käte kõrgus oli? Kahtlustan, et tööpind oli äkki liiga kõrge. Ise töötasin seistes u. aasta.
Mis puutub ühe jala eelistamisse toetamisel.. ideaalis võiks seda muidugi mitte teha – aga samas vaata, kuidas inimesed istudes on – tihti just üks jalg üle teise, keharaskus paremal puusal ja küünarnukil, ülaseljast kalle vasakule, tihti parem õlg kõrgemal. Mina ütleks, et selline asend on palju hullem kui seistes ühele jalale toetumine.
Mõtlen, et võib-olla oli asi selles, et mul on sülearvuti. Öeldakse, et ekraani ülemine serv peaks olema silmade kõrgusel. Sülearvutiga on raske seda reeglit järgida. Ilmselt oli kael liiga suures paindes. Järelikult pidanuks laud veelgi kõrgem olema, kuid sellisel juhul jäävad vist käed liiga kõrgele (kirjutan palju ja suvalisel kõrgusel on seda päris keeruline läbi viia). Peab veel katsetama.
Mõtlen, et võib-olla oli asi selles, et mul on sülearvuti. Öeldakse, et ekraani ülemine serv peaks olema silmade kõrgusel. Sülearvutiga on raske seda reeglit järgida. Ilmselt oli kael liiga suures paindes. Järelikult pidanuks laud veelgi kõrgem olema, kuid sellisel juhul jäävad vist käed liiga kõrgele (kirjutan palju ja suvalisel kõrgusel on seda päris keeruline läbi viia). Peab veel katsetama.
Tegelikult on kaks varianti: sirge kuvar silmade kõrgusel või nurga all kuvar veidi allpool, niiet vaatad kuvarisse ülevalt alla, veidi nagu lkv pildil, väga hea on selleks kasutada dokki (see on muidugi väga kole ja kobakas, on palju paremaid):
Tervist,
Väike tagasiside siis toimuvast ja muutustest.
Õhtul sinu juurest lahkudes kruttisin oma auto seljatoe kohe paika. Siiamaani olen istunud sirgelt ja kindlalt roolitaga, mitte suvaliselt lösutanud. Sõiduajavalud on mul täielikult kadunud. Ei väsi ka selg enam ära ja mured on läinud. Muidugi autosse ronimisega ja tõusmisega kaasneb rooli edasi-tagasi kolistamine. Seljahüvanguks võib natuke ennast lisaks liigutada küll.
Voodikohapealt seda, et madrats sai põrandale lohistatud. Nagu uuestisündinud. Uskumatu vahe on ikka, kas magada kartulipõllul või kindlal sirgel pinnal. Une kvaliteet on ka natuke paranenud. Kas see on nüüd tingitud aseme liigutamisest heale pinnale või sellest, et korteris enam ei köeta ja seetõttu õhk on parem. Igatahes uni on parem.
Tööjuures istudes ei väsi enam selg ära. Vahe oligi selles, et ennem sirutasin rinna üles, aga nüüd surun puusa taha. Vahe on tuntav ja pinge on nüüd ka õiges kohas. Seda seljapinget, just seal kus vaja, olen hakanud kogu aeg otsima, ehk harjutama keha sealt painduma. Olen ka reielihast hakanud iga trenni lõpus venitama ja rullima õhtuti.
Trennist ka väheke. Muutsin oma kava. Ehk rinnapäevale jäi ainult kaks harjutust. Selle asemele võtsin seljakeskosa ja õlataguse.
Lõpetuseks tahan sind tänada. Tänu sinule on minul parem elada
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Proovin ka saata oma naise sinu juurde Mai kuu jooksul. Usun, et saad ka teda aidata. Suured tänud veelkord,
Martin
Tartu seljavalutajad, osalege uuringus – aitate füsioterapeuti ja saate ka ise oma selja suhtes targemaks (edastan Tartu füsioterapeudi Timo Müüri kuulutuse):
“Inimesed, keda mul uuringusse oleks vaja on:
*mees 20-40 a
*krooniline mitte-spetsiifiline alaseljavalu kestusega >3 kuud (diagnoos soovitatavalt kinnitatud perearsti poolt)
*neuroloogiliste ja traumaatiliste haiguste puudumine
*skolioos < 10 kraadi
*ortopeediliste haiguste puudumine, mis ei võimaldaks uuringus olevat testi teostada.Uuring sisaldab toengpõlvituses vastaskäe vastasjala sirutust (bird-dog).
*Uuring on ühekordne, kestab ligikaudu 1 tund.Peale uuringutulemuste analüüsimist saadan osalejatele infot selle kohta, kuidas nad kasutavad oma süvalihaseid, kuidas on nende lihasväsimus võrreldes teistega jne.
Kontaktandmed: timo.myyr@hotmail.com”Veidi aega tagasi lõppesid mul siis 2 eksperimenti:
Esimene oli seotud kolesterooliga. Kuna kooli lõpupoole oli koolis üritus, kus õe eriala tudengid mõõtsid erinevaid tervisenäitajaid, mh kolesterooli (see oli mul 4,5), siis tekkis mõte – Kolesteroolieksperiment! Asi oli lihtne – peaaegu aasta jagu sõin päevas kuni 8 tervet muna, keskmine ilmselt 6. Poolteist kuud tagasi lõppenud eksperimendi lõppu (ja uue algust) tähistava mõõtmise tulemus oli… 4,5!
Ehk siis minu tagasihoidlik n=1 mõõtmine näitas, et vähemalt minu puhul ei muutnud ligi 40 muna söömine nädalas üldkolesterooliväärtust.
Teine eksperiment algas siis kolesteroolieksperimendi lõpuga. Sai mõõdetud testosteroon ja tarbitud karp seda:
Toode on siis loodud meie enda staariseisuses oleva biokeemiku Alan B’stardi poolt ja on üks väheseid tõenduspõhiseid testosterooniboostereid. Ehk siis koostis ei põhine “naised saunas rääkisid” teooriatel, vaid reaalselt uuringute tulemustel.
Tulemused siis sellised: Näitajad enne ja peale 1 potikunni LH 4,55 / 3,85 testo 11,8 / 13,3. Tulemuseks testo tõus 12%. Seda u nädal peale toote tarbimise lõpetamist. Kui keegi soovib toetada, siis võin korrata ja rohkem mõõtmisi teha. Toodet saab ka minu käest.
Mis siis muud. Ajan vaikselt ikka oma füsio-asja, võtan vastu erakliente ja treenin oma jalkapoisse, käin koolitustel
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>3-4 päeval nädalas satun ka jõutrenni, aga kaamera ette ei õnnestu kuidagi jääda. Eks kui kellegagi ühistreeningu teen, siis ehk saab materjali.
Seniks olge terved!
Tere lugejad!
Lubasin vahepeal koolitustest kirjutada, aga need hoopis lükkusid edasi. Sellegipoolest jõudis nende aeg taas kätte.
Nii saigi käidud Tartus Lauri Rannama koolitusel, et end täiendada alajäsemete probleemide ravi osas.
Koolitus oli väga põnev, peamisteks teemadeks põlvede ja hüppeliigeste ning jalgade uurimine, mobiliseerimine ning nende mõjutamine Stecco manipulatsioonidega.
Nagu siin varem mainitud sai, siis Stecco manipulatsioon seisneb strateegiliste punktide aktiveerimisel. Need strateegilised punktid asuvad tavaliselt sidekoes ja tavaliselt on igal liigesel iga suuna kohta vähemalt üks strateegiline punkt, mis selle liikumist mõjutab. Olen seda ka päris edukalt juba kasutanud oma meeskonna peal ning ka eraklientidel, korduvalt näiteks tugevate puusavaludega inimeste puhul, kes said juba esimesel korral tuntavat leevendust. Üks tugevate puusavaludega tütarlaps jooksis peale 2 seanssi ja koduseid harjutusi hiljuti poolmaratoni
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väikse previewna võin öelda, et hüppeliigese külgmiste sidemete vigastusel tekivad probleemid pindluud ümbritsevates lihastes, ja selle puhul võibki aidata pindluu keskel asuva punkti tugev massaaž. Eesmisi põlvevalusid võib mõjutada reie esiosa keskel asuva punkti tugev mõjutamine.
Inimene ise ei pruugi neid punkte leida, kuna see vajab veidi käe tunnetuse harjutamist. Küll aga sobib selleks foam roll. Niiet rullima ja kui kuidagi paremaks ei lähe eks siis peab juba lähemalt uurima
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Mis ma oskan öelda, mulle tundub et selle artikli autor on jõudnud kõrgemale levelile.. paljude sündroomide ravis ongi väga hulgaliselt erinevaid variante, ja kindlasti on seal väga tähtis osa psühholoogial ja nõustamisel. Erinevatest teraapiatest elementide kasutamine on üsnagi kunstiline ja mida rohkem “värve” paletis on, seda parema tulemuse saada võib.
Aga nagu paljude asjadega, on alati vastuväiteid, ka näiteks peavalutablett ei garanteeri peavalu kadumist ja meniskioperatsioon põlvevalude kadumist, ka põlve eemaldamine ei garanteeri põlvevalude kadumist
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Miks siis müüakse valuvaigisteid ja tehakse põlveoppe? Mis puutub erinevatesse pehmekoeteraapiatesse siis võib kindlasti hea käega inimene olla parem kui mõni aastaid koolitatud massöör, aga mõtle kui hea käega inimene on end väga pikalt koolitanud… Oma lülisamba kaelaosa manipuleerima ma suvalist inimest ei laseks küll, isegi massööre mitte. Oma kaela “ragistama” julgen täpselt 3 inimest lasta
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen enda peal manuaalteraapiat ikkagi üsna regulaarselt kasutanud ja ka väga tõsisest probleemist nii lahti saanud. Oma tütarlapse kaelamassaaž, erinevalt autori tütarlapse kaelamassaažist paraku mulle suurt midagi ei tee, niiet sinna kallale pean ikkagi vähe tugevamate sõrmedega tegelased laskma.
Et üldharivas mõttes huvitav lugemine, toob välja küll vastuväiteid, aga ei paku midagi asemele. Lisaks mõnede uuringute tulemused väga meelevaldselt tõlgendatud (uuring ütles et toimib, tema kasutas uuringut tõestamaks et ei toimi). Näiteks alaselja mobilisatsioonide uuringust tuleb ikkagi välja, et näiteks lülisamba alaosa mobilisatsioon vähendab valu rohkem kui ülaosa, kuigi kasutati mittespetsiifilist tehnikat. Seda alaseljamobilisatsiooni küll ilma mingi skillita ei tee:)
Loodan et vastasin su küsimusele
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lisaks kipup nende evidence-based asjadega ka nii olema, et mingi periood uuringud toetavad, siis jälle ei toeta, siis jälle toetavad… nii paarikümne aastaste lainetena. Head näited elektriravi ja akupunktuur.
Olin just soomes haiglapraktikal, kui kesk-soome keskhaigla taastusravi arendamise eest vastutav Ylinen ütles ülesoomelisel ettekandel “Pühkige nüüd elektriravimasinatel tolm pealt ära, teadus jälle toetab elektriravi”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.