Vigastuste ennetamine, taastusravi jm

Nii, sirvisin siin just ühte raamatut, ja arvasin, et võiks mõningaid internetianatoome veidi harida.

Igal füsiol peaks see materjal muidugi ABC olema.

Teemaks siis seljalihased, nende kihid, süvalihased jm

Ühesõnaga, seljalihased kihtide kaupa:

“Pindmine kiht:

Trapezius, Latissimus dorsi, Levator scapulae, Rhomboideus major et minor

Keskmine kiht:

Serratus posterior superior et inferior

Süvakiht:

Süvakihi pindmine kiht: Splenius capitis et cervixis

Süvakihi keskmine kiht: Lateraalne kolumn Iliocostalis lumborum, thoracis et cervicis; Vahepealne kolumn Longissimus thoracis, cervicis et capitis; Mediaalne kolumn spinalis thoracis, cervicis et capitis

Lisaks kuulub süvakihti transversospinaalide grupp semispinalis, multifidus, rotatores longus et brevis ning segmendilihaste grupp intertransversarii, interspinales, levator costarum”

Low back syndromes: Integrated clinical management, C.E. Morris, 2006, McGraw-Hill

Kõhulihaste puhul on asi palju lihtsam, võtke kasvõi wikipediast mingi pilt ette ja saate soti selgeks

Parimat

Põletiku signaalained üldiselt laiendavad veresooni nii et loogiline. Seda mõju on väga lihtne kompenseerida ja veresooni laiendada nii et see ei ole probleem, v.a mainstream-meditsiinis kus seda mõju lihtsalt ignoreeritakse ja ei kompenseerita nii et inimesed pikaajalistel kuuridel neere kaotavad või infarkti saavad.

Tahad äkki sellest kompenseerimisest ja laiendamisest rääkida veidi lähemalt? Pidasid silmas arginiini või veel midagi muud?

Tervist jälle!

Tulen korraks jälle fitnessimaailma. et arutleda ühel huvitaval teemal: kükid. Teadupärast on need pea iga kulturisti või üldse enamus sportlaste “lemmikharjutused” ja nende kohta käib igasuguseid kuulujutte. Alates selle imelistest ravivõimetest kuni selleni, et kui sügavkükki ei tee, siis võid kohe end male physique’i kirja panna.

Jah, kükk on ülihea harjutus. Näiteks võin tuua, et olen pannud kükkima nii kroonilise põlvevaluga inimesi (need põlved said terveks) kui ka kuu aega varem põlveoperatsiooni läbinud inimesed.

Siiski on seal mõned agad. Hirmsalt vaieldakse küki sügavuse üle. Ütlen kohe ära, et minumeelest pole sügavkükk kõigile, kuna väga paljudel puudub selleks lihtsalt piisav liikuvus ja on üsna suur oht end liigse raskuse puhul vigastada. See, kas vigastus tekib, on juba tihti kinni geenidest ja anatoomilistest eripäradest, lülisamba omapäradest ja näiteks fastsia tugevusest. Mõni võib mõnd kolli imiteerides esimese korraga diski prolapsi saada.

Võtan lühidalt kokku T-nationi artikli “Does everyone need to squat deep”

Kükid on suurepärane harjutus paljude posturaalsete düsbilansside kõrvaldamisel.

Korraliku küki tegemine eeldab piisavat jala dorsaalflektsiooni (15-20 kraadi), puusa flektsiooni ja abduktsiooni, lülisamba rinnaosa ekstensiooni, kehatüve jäikust ja õlaliigese liikuvusulatust. (lisaks hamstringide pikkus)

Seega pole küsimus selles, kas kõik peaksid kükkima, vaid milline küki variatsioon ja sügavus kellegi jaoks õige on.

Üks viis hinnata küki sügavust on panna klient neljakäpukil asendisse ja erineva põlvede laiusega katsetada, kuidas tuleks sügavaim tahapoole liikumine nii, et selg püsiks sirge.

hindamine 2:

Lühikokkuvõte: Selleks et teha sügavkükki, peaks kõigepalt ära õppima paralleelküki. Umbes nagu jooksmiseks peaks kõigepealt selgeks saama kõndimise.

Erinevad liigutuspiirangud viivad liiga sügava küki juures vaagna taha kaldumisele, mis tekitab vigastusteohu. Paljudel juhtub just see kui öelda, “küki veel sügavamale”. Ma ise enamvähem tajun selle toimumist, ja ma hirmsalt tahaks, et ka teised seda tajuks ja turvalisemalt kükiks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

– Seega, kui võimalik, konsulteerige kükki õppides spetsialistiga –

Kes tahavad, võivad minuga erinevate konsultatsioonide puhul ühendust võtta, pakun ka massaaži. Kui Fitnessi laagrisse minejatel oleks huvi mõnd minu loengut kuulda vigastustest/operatsioonidest taastumise ja nende vältimise puhul, siis tehke häält ja võib-olla korraldajad ka kuulevad.