Vigastuste ennetamine, taastusravi jm
- This topic has 243 replies, 36 voices, and was last updated 4 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Inimesel, kes on tublisti lihastastes võib olla 30+ kilo lihaseid mitte 74kg. Luudes teadupärast lihaseid ei ole, nii, et ei klapi igaljuhul.
No selles suhtes muidugi ei klapi et kuhu siis siseelundid, veri ja aju jm siis veel mahtuma peaks.
Aga muidu päris tähelepanelikut kutid olete ja mõte töötab
Natuke vastuolulist värki:) Jõutreening on ilge jama!
Lugesin, et esikohal vigastuste poolest, rohkem ei lugenud.
Võtan siinkohal enda praktika ja teiste näited ja mulle tundub küll, et jõusaalis võib ennast ainult kas tugeva ületreeningu või enda lolluse käigus vigastada( näiteks vale tehnika)
Küll aga jõudsin ma ennast 7 aastase kergejõustiku karjääri ajal vähemalt 10 korda vigastada, kuigi ma ei teinud tippsporti. Olgu nendeks vigastusteks siis tagakülje ära tõmbamine, hüppeliiges, põlv, küünarliiges, selg jne jne.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://training.fitn…ries-42497.html
Natuke vastuolulist värki:) Jõutreening on ilge jama!
Hm, no enamusega olen nõus. Et kulturismisuunaline treening nii palju kiirust ei arenda kui kiiruse rõhuga jõutreening.
Ja ülejäänud artiklist jäi mulje, et tahab oma seda firmat promoda:)
Sports injuries to the ACL, MCL, PCL, meniscus, labrum and spine are currently occurring during training—Marv says because of training—at epidemic proportions.
Kõik vigastused peale selle viimase on ikka rohkem muudel aladel, mulle tundub. Lülisambajamasid on ikka jõutreeninguga ka. Labrumivigastust jõusaalis sa küll ei saa ja ACL vigastusmehhanism on ka selline, et seda väga raske saalis saada
No nii!
Nii kiiresti see aeg siis lähebki, 12 nädalane praktika sisehaiguste ja kirurgia füsioteraapias tehtud.
Asjad käivad väljamaal ikka nii teistmoodi, et ei oskagi kuidagi seletada, peab ise kohal käima ja nägema.
Aga eeldavasti saan siis varsti siia mingi uue sisestuse teha ja muidugi pakun jätkuvalt järgmisi teenuseid: massaaž, kinesioteiping ja vastavalt probleemile koduse harjutuskava koostamine. Seda võimalust on ka siit hulganisti kasutatud ja väga rahule jäädud.
Nutikamad on nõudnud ka teistsuguste eesmärkidega (lihasmass, sooritusvõime, või jõutreeningkava probleemi toetavalt) treeningkavasid ja nendega väga häid tulemusi saavutanud. Hinnad on jätkuvalt nii soodsad, et praktikal oli piinlik öelda, kui palju ma selle eest siin võtan:)
Seega meeldivate kohtumisteni!
Kontakt nagu ikka georg@teiping.ee, privaatsõnum siin või 53 836 066!
Ja mainiks veel ära, et ma võtan vastu ka õhtuti ja nädalavahetustel, niiet kes selle pärast muretsevad, teevad seda asjatult.
Mis toobki mulle ette kohe ühe võrdluse, ma loodan et keegi sellepärast ei pahastu.. eestlane pöördub spetsialisti juurde alles siis kui probleem on väga kaua kestnud või kui ise on seda pikka aega edutult interneti või ebamääraste tuttavate-tuttavatelt kuuldud juhiste järgi ravinud. Mis ma sellega öelda tahan: hoolige oma tervisest, teil on seda ainult üks, käige profülaktika mõttes vahepeal spetsialistide juures, olgu see siis arst, treener, massöör, kes iganes.
Sest kui tervise käest ära lasete, siis on selle taastamine kordades kulukam kui profülaktika..
Nautige oma tegevusi, nautige oma sportimist, ärge võtke seda kohustusena. Tasakaalustatud jõu- ja aeroobne (!) treening on nooruse allikas, oma praktikal nägin 55-aastaseid, kes nägid välja nagu 30 ja vastupidi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!
Peale viimast postitust on palju vett merre voolanud, ja see vesi on aina soojem ja soojem, seepärast ei leidnud ka varem aega, et siinset teemat täiendada. Aga jätkaks sealt, kuhu pooleli jäime.. vigastuste vältimine ja ennetamine..
Postitan siia algusesse teema mu facebooki lehelt:
Räägiks ehk pea-õla- ja kaelavaludest, ja nende võimalikest põhjustest kuna selliseid murega inimesi tundub olevat päris palju.
Oma kogemusele põhinedes võin öelda, et peavalu pole sugugi alati just peast (selle all mõtlen pea seest) tulenev vaevus. Selle all mõtlen just selliseid peavalusid, mille kompuuteruuringus pole midagi leitud ja perearst ning neuroloog justkui põhjust ei leiagi.
Selle põhjus võib olla samas väga lihtne ja teisalt väga keeruline:
Kui vaadata anatoomilisest vaatenurgast, siis on pea üks keerulise süsteemi osa, ja teatud mõttes lõpp-punkt: pinge õlgades, turjas ja kaelas võib lõppeda just peavaluga, kuna trapetslihas ning paljud kaelalihased on ühenduses just peaga.
Just nii, paljud kaelalihased ning ka trapetslihas kinnitub kuklapiirkonda. Pinge nendes lihastes võib tekitada valu nende algus- või lõpp-punktis, ja see valu pole tingimata isegi täpselt seal, kus lihas kinnitub, vaid võib väljenduda migreeni tüüpi valuna. Pinge võib edasi kanduda ka järgmisele lihasele myofastsiaalset liini pidi, näiteks võib probleem seljasirutajas soodustada kaelalihaste pinget, mis omakorda soodustab peavalu – müofastsiaalne liin jookseb jalataldadest pealaeni.
Mis see müofastsiaalne liin on? Lihased ja luud pole kehas sugugi ainsad koed, lihaseid ümbritseb ka müofastsia, mis võib olla teiste lihastega ühenduses.
Lahendus? Hoida kaela, turja ja ka õlalihaseid heas toonuses ning liikumises, hoolitseda lihaste ainevahetuse ning elastsuse (venitamine) eest, eriti just kontoritöötajate või väga füüsilist tööd tegevate inimeste puhul.
Kaela- turja lihastest tulenev peavalu on üsna hästi massaaži ja kinesioteipinguga talitsetav, olen juba 1-2 korraga väga häid tulemusi saanud, seda võivad ilmselt üsna mitmed siinsed kasutajad kinnitada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära siis istu.
Aga kõlab veidi neuroloogilise probleemina, vbl mõni närvijuur pitsutud.
No ega siis kogu aeg seista ka ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No ega siis kogu aeg seista ka ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kogu aeg tõesti mitte, aga näiteks diskidele puhkuse andmiseks võib vahepeal n 5min lamada, ja arvuti taga saab ka seistes olla.
Mina seisan u 75% arvutis oldud ajast.
Kogu aeg tõesti mitte, aga näiteks diskidele puhkuse andmiseks võib vahepeal n 5min lamada, ja arvuti taga saab ka seistes olla.
Mina seisan u 75% arvutis oldud ajast.
Kas selja jaoks on vahet, kui ma istun tooli tüüpi toolis või n.ö. baaripuki moodi toolis?
Kas selja jaoks on vahet, kui ma istun tooli tüüpi toolis või n.ö. baaripuki moodi toolis?
On ikka. Ma üldiselt ütleks, et baaripuki tüüpi tool on parem. Seal ei saa alaselga nii lõdvaks lasta kui mõne väga pehme ja mugava tooli peal.
Üldiselt praegu soovitatakse selliseid sadula tüüpi toole. Istumise nurk võiks varasema soovitatu 90 kraadi asemel olla lausa kuni 135.
90 kraadi peal on verevarustus jalgadele halvem.
Nii, pole jupp aega siia midagi kirjutanud, kuid õnneks leidus vaba “hetk” ja otsustasin täita endale antud lubaduse jätkata sealt, kuhu mu mõttelend jäi.
Viimases suuremas sissekandes kirjutasin kaela- ja turjavaludest ja tegelikult sama piirkonnaga tahaks ka jätkata. Mõtlesin, et heietaks veidi paljudele nii tähtsa lihase – trapetslihase üle. Eks ta moodustab kindlasti suure osa ülakeha esmamuljest, just ülemised kiud.
Mõtteliselt jagatakse tegelikult trapetslihas 3 ossa: ülemised, keskmised ja alumised kiud.
Vastavalt kiudude kulgemisele, on tegelikult igal osal oma täiesti erinev ülesanne:
Ülemised kiud:
Abaluu tõstmine, kaela sirutamine (2), tegelikult kaela ülaosas ka veidi rotatsiooni ja lateraalflektsiooni (1)
Keskosa:
Abaluu tõstmine, lähendamine ja rotatsioon üles
Alaosa:
Abaluu üles roteerimine, lähendamine ja depressioon (alla surumine)
On ka välja toodud, et trapetslihaste erinevate osade jõu liiga suur erinevus on vigastusteohuks, mis on ka täiesti loogiline. Eriti on mainitud trapetsi alaosa tähtsust heitealadel – alumised kiud pidurdavad abaluud peale heidet.
Eriti võiks minumeelest rohkem keskenduda keskmistele kiududele, kuna arvuti taga ja kooliski istudes on põhirõhk ülemistel kiududel, mis on siis põhimõtteliselt kogu aeg staatilises kontraktsioonis. Lisaks on sellistes asendites abaluu ka protraktsioonis ja tihti ka üles roteeritud.
Keskmise osa treenimine parandab abaluude kontrolli, ja ma ütleks isegi, et hea abaluude kontroll on aluseks õlgade tervisele. Keskmist osa treenib rohkem sõudmist meenutav liigutus, nagu näiteks kangi tõmme kõhuni, aga kindlasti ka tõmme hantliga (eriti kui saate ka õlad ja abaluu liikuma, muidu on peamiselt staatiline). Ise olen teinud trapetslihast väga kerge kallutusega ette ja soovitanud oma klientidel ka seda proovida, seni on kõik saanud nii just keskosa tööle, eks need kliendid võivad siin sõna ka võtta kui soovivad.
Väga hea on ka selili ujumine.
Alaosa treenivad sellised liigutused, kus surud midagi alla ja selleks, et abaluu ei tõuseks töötavad trapetslihase alumised kiud, näiteks triitsepsiharjutused plokil, aga ka rööbaspuudel surumine.
Või proovige sellist liigutust, et olete rööbaspuudel, hoiate käsi küünarnukist sirgena ja lasete oma keha sirgete käte vahel allapoole ja surute jälle üles.
Olen kuulnud et tihti soovitavad arstid turjavalude korral õlgu alla suruda ja kindlasti trapetsit mitte treenida, mis aga paneb trapetsi venitusse ja võib selle verevarustust vähendada. Nii minule kui mitmele kliendile on seda soovitatud ja võin öelda, et probleemid lahenesid, kui leidsin õlgadele neutraalse asendi ja hakkasin trapetsi treenimisele, eriti keskosale rohkem rõhku panema. Üks klient sai näiteks nii lahti kangete ravimitega ravitavast migreenist, mis oli just põhjustatud turja-kaela piirkonna pingetest.
Trapetsi ülaosa kinnitub ligamentum nuchaele, mis omakorda kinnitub kuklale. Koormus sellele ligamendile võib tekitada kaela- ja peavalusd.
Vot nii, selleks korraks siis selline lugulaul. Ootaks siis siia igasugust tagasisidet, ja minupoole võib nagu ikka, pöörduda igasuguste massaaži-, kinesioteipingu- ja taastusravi või ennetavate treeningprogrammide soovidega kas siis siin või georg@teiping.ee.
Olge siis terved ja ärge traps‘e üle treenige!
- You must be logged in to reply to this topic.
