Vigastused, mida foorumlased on kogenud
- This topic has 106 replies, 80 voices, and was last updated 13 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ja kunagi juhtus veel selline huvitav as, et jalad läksid põlema
Oot, misasja? Hõõrusid jalgade peal pulka, et tuld saada? Seoses sellega tuleb mul meelde, kuidas ma kuuma õli jalgade peale ajasin. Krt, pikki pükse ka ei saanud jalga panna – kuradima valus oli.
selle kõvetamise teemaga tuleb mul see meelde kohe, et suvel sai motika sumpsiga jalg ära korralikult kõrvetatud, muidugi mul oli ainult seelik seljas, nii et päri smõnus oli palja jalaga sinna vastu minna….samamoodi ei saanud mingi kuu aega pükse korralikult jalga ja jalast ära, ikka tükk aega pusisin ja siis kui käisin voolas haavast koguaeg vett
Ah jaa, üks asi tuli veel meelde. Umbes viieaastasena treenisin ühe riistapuuga ( nime ei tea, aga välja näeb selline, et keskel on ratas, külgedel pulgad kust kinni hoitakse). Tõmbasin siis seda ratast edasi ja tagasi, kui järsku libisesin ja käisin pauhti lõuaga vastu maad. Verd tuli päris mõnusasti
. Siiani väike armikene lõua all 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .sama asi juhtunud…aga ma tegin kukerpalle õues mingi toru küljes ja siis panin ka lõuaga vastu äärekivi serva…siiamaani ka arm lõua otsas
esimene suurem vigastus oli mõra ja veri hüppeliigeses. nagu tavaliselt, korvi mängides astusin kellegi jala peale läbi murdes. tagajärjeks väikese arbuusi suurune lillat värvi hüppeliiges sest mingi veresoon rebiti puruks kuskil liigese juures. kuu aega kipsi suvel kõige palavamal ajal
ja seniajani ei paindu hüppeliiges nagu kunagi. ainuke luumurd oli paar aastat tagasi, kui puid saagides endal pöidla ülemise liigese pikuti pooleks lõin. jälle kuu aega kipsi ja mahatulnud küün aga lumelauasõit on üks ohtlik ala 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , peale paari korda mäel käimist oskasin ära põrutada mõlemad randmed, vasaku põlve, vasaku õla ja mõlemad pöidlad, pöial oli ikka päris sinine ja mis kõige hullem, ei ilmuta paranemise märki liigesed, eitea kas hakkan vanaks jääma või mis, kuigi võtan glükosamiini ja puha ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>mul ka igasugu asju olnud (judo trenn – 2 X käeluu, 1 X varbaluu, 2 X peapõrutus kusjuures üks neist selline, et 3 päeva olin praktiliselt pime, nägin ainult siluette akna taustal, lugematu arv kordi igasugu nihestusi jms.) kõige kirkamalt on meelde jäänud maavõistlus soomlastega. minu maadlus kestis mõned sekundid. jube pilt avanes seejärel – soomlane viskles maas, käsi liigest niimoodi väljas, et selle pildi oleks võinud vabalt vastavasse eriala ajakirja panna. 3 aastat hiljem nägin sama kutti võistlusel. õla teipimine võttis vähemalt 20 minti iga matši alguses.
Judo on jah siuke kole ala
mm….hokitrennis uisuteraga reide. vastasmängijaga läksid jalad risti ja nii ta juhtus. paar nädalat ei saanud kõndida, nüüd on ok.
a kõige nilbem asi, et jalkas liigamängus sügisel hüpati varba peale putsa korgiga. küüs pooleks ning pool aastat on möödas ja endiselt valmistab ebamugavusi.
Tallinnas Mustamäel Nõmme metsas on suusahüppetornid. Seal kõige väiksem nn laste hüpekas. Käisin ja käin praegugi seal kandis jalgrattaga krossi sõitmas. Suveks pannakse maandumisradadele tross (läbimõõt vbolla 5mm) alla piirdeks ette, et iga teine seal neid plastik liiste maast ära ei sõidaks. Sellel rajal oli tross otsapidi keskelt vastu maad vajunud. Otsustasin siis oma rattaga teha maandumisrajal kiirlaskumist. Trossist kavatsesin üle saada tõstes sõidu pealt esiratta üles, siis esiratas saab üle trossi ja küll tagumine järgi tuleb. Tegingi nii, väntasin suurima käiguga 2-3 korda täie jõuga. Sellise laskumisnurga puhul kiirendab ratas ikka parajalt hästi. Selle asemele et puhtalt esiratas üle saada, riivasin trossi ja tross vist kuidagi põrkas maast õhku. Kiilus tagaratta ja pedaali külge. Järgmine hetk olin koos rattaga saltos, kargasin poole pealt ise maha ,tegin pikki maada prantsatades 3-4saltot, ratas pani uperkuuti 10-15m edasi. Tulemus see, et rebestasin selja pealt mitu lihast ära ja tagumised õlalihased lisaks. Õnneks oli sõber kaasas, kuna traumapunkti minnes ei olnud võimeline ma ratast maast üles tõstma. Rattal lõi tagumise rehvi puruks, velje 8-sse. Vigastusest taastusin ca kuu aega. Algul oli igavesti lõbus riideid selga panna.
suuremal määral treeninguid mõjutanud vigastusi on olnud kaks.
nii aasta tagasi hakkasin sõbrale jõusaalis pullover harjutust ette näitama. võtsin veel näitamiseks väiksema raskuse, kui tavaliselt ise tegin. panin aga räts turja pingi peale, puusad alla ja käed hantliga üle pea. ja käiski rõve ragin õlast läbi ning enam trenni teha ei saanud. ja kui siin on välja toodud lugude moraale, siis sain väga hästi selgeks, et harjutuse sooritamist tuleb alati pidevalt kontrollida, ka väikse raskusega tehes.
teine mure on mul põlved. otepääl rattamatkal käies võtsid enamus inimesi tõuse ratta kõrval käies, aga mina olin ju ikka kõva rattamees ja pidin kõikidest tõusudest ratta seljas üles rassima. kolmandal päeal lõi tõusudel valu põlve. oleks pidanud siis veidi puhkust andma, aga päev peale matka olin aga jälle ratta seljas ja sõitsin iga päev 30-40 km. lisaks korra nädalas jooksmised, mis minu kaalu juures (u. 90 kg) pole põlvedele just mingi eriline piknik.
nüüd olengi õlga kaks korda süsti saanud, aasta aega glükosamiini söönud ja 2x päevas põlvesid ja õlga deep relief geliga määrinud. vaikselt vist paraneb, kevadel tahaks igatahes jälle rattal sõtkuma hakata:)
keegi lõi korvpalli jalaga ja juhtumisi olin mina see kes oma pea ette toppis ja olin kolm päeva haiglas:D
ahjaa eelmine aasta sõitsime sõbraga rattaga tartu ja tagasi, tallinnast siis. Kokku ühe päevaga 380 km, pärast ei saanud mingi 2 päeva korralikult kõndida, seda siis sita sadula pärast just
alles eile õhtul väike maadlus sõbraga ning tulemus põlvekapslite murd ning 2 nädalat kipsi ja vere välja võtmist. Sama asi oli ka kuskil 7 aastat tagasi, siis kulus raviks 3 kuud kipsi, kuna vahepeal kukkusin kerges joobes tiibklaveri otsast alla. Vrbaluid on 2 murdunud, nina korra, üleelatus 2 ninaoppi ja veel palju väiksemaid traumasid. Kokkuvõtvalt on alati süüdi olnud oma või mõne sõbra LOLLUS!
Küll on alles vana teema üles kaevatud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pesapalliga pihta saades on üsna valus, olen saanud vastu jalga.
See pall on väga kiire lennuga ja raske, kui õnnetu ei jõua seda märgata, siis on päris valus.
Aga seda mängu pole 15a juba mänginud…
Küll on alles vana teema üles kaevatud.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Yli pointless post!
Leian et teema oleks palju kasulikum, kui olexid ainult t6esti sportimisega seonduvad vigastused kirjas, et teiste vigadest 6ppida ning end s22sta!
Eks siiani on kõige hullem olnud korvpalli mängides.
Mängisime ja püüdsin tugeva söödu otse sirgelt vastu väikest sõrme, käis raksatus ja sõrm oli liigesest väljas.
Alguses ei saanud aru oli väike šokk, siis kutsuti kiirabi.
Pärast kolmveerand tundi ootamist jõudsid nad kohale.
Istusin sisse ja vend vaatas rahulikult mu sõrme, korraga tõmbas raks paika ja siis käisime igaksjuhuks veel röndgeni pilti tegemas. Liigeskapsli murd oli, siiamaani on sõrm värdjas, liigese ümber on nagu paistes, juba peaaegu kolmveerand aastat.
#2 kord oli krossi sõites..
Eks väsimus oli peal ja suutsin ennast külili kurvi pikali keerata, siis tuli tsikkel käima taguda, mis võttis omajagu aega kuna tsikkel oli 4 tatki ja ma olin väike.
Suurest vihast läksin ühele hüppele tolle aja kohta liiga kiiresti peale.. Ehmatusest tõusid jalad õhku ja kõrvalt vaadates oli see nagu supermani trikk.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No, maandusin natsaki kogu keha massiga otse munadele piki paagi korki.. Püsti jäin, aga munad valutasid nädal aega hiljem ikka veel.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
