VIDEO: Furious Angels
- This topic has 66 replies, 26 voices, and was last updated 19 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
MMA on pigem spordiala. Nagu ka poks ja kickboxing.
Kaitsetu löömine? Juhus? Õnn? Kui sa pole treeninud ja ei oska võidelda ja võitled teise samasuguse võhikuga, siis on ilmselt jah suur osa juhusel ja õnnel ning maas olija löömine on kaitsetu löömine. Kui võitlevad aga kaks MMA’s pädevat inimest, siis see nii pole.
Suvalisele inimesele tundubki maasvõitlus täiesti kaootilise pühardamisena. Seda ei saa neile/sulle kuidagi pahaks panna, sest nad ei tunne maasvõitluse põhimõtteid ja ei saa seega aru mida üks või teine maas teha püüab ja miks. Usu mind, kui sa teeksid kasvõi ühe bjj trenni või seminari kaasa, siis vaataksid asjale hoopis teisiti.
Millel on ka ajalugu? Kõigel on ajalugu. Mis siis?
Mis alaga sa siis tegeled?
Sul on õigus, mina kui võhik ei saa sellest aru. (See on sama kui kunstnik püüab mõnele matemaatikule selgeks teha, et purki sittudes saab kunsti teha). Su suur entusiasm ja selle-ala-armastus paneb mindgi huvitama..
Oskad sa üht tulevast seminari üelda? Kus teil treeningud toimuvad.
1Miku’le
Tartu treeningute kohta leiad infot: http://www.elustreening.ee/ee/sub.2.html
Tallinna treeningute kohta leiad infot http://www.3dtreening.ee/ Info on seal mõnevõrra vananenud, aga treeneri kontakt ja ajad on õiged.
Soovitan ühendust võtta mõne treeneriga kui asi huvitab. Vastavalt, siis kumb linn paremini sobib. Nemad oskavad täpsemalt öelda, millal seminarid ja uute harrastajate vastuvõtt plaanis.
Infot ja küsimusi esitada saad kindlasti ka: http://www.paranoid.pri.ee/ See on siis foorum, kus põhiliselt Eesti mma ja bjj kollid liiguvad.
Väidetavalt on mitmeid chin na tehnikaid, millega saaks haardesse võtjat võimetuks teha, näiteks tiigrikäpp ehk “tiger claw”. Kahjuks need kungfumehed kes nendes videotes peksa said, ei valdanud selliseid tehnikaid ja neid, kes valdavad selliseid tehnikaid, me ilmselt sellistes UFC kahevõitlustes näha ei saa. Esiteks sellisele tasemele jõudmine nõuab aastatepikkust teatud harjutuste tegemist, teiseks sellisele tasemele jõudnud meistrid ei tunne vajadust kellelegi midagi tõestada ja kolmandaks oleks sellistel võistlustel osalemine vastuolus nende õpetustega olla kaastundlik ja halastav, sellistes võistlustes osalemisel on suur oht kedagi vigastada või ka ise viga saada.Mis on “sellele tasemele” jõudmise mõõdupuu? Kui nad kunagi ei võitle, siis millal sa aru saad et nad “sellel tasemel” on?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ida võitluskunstid müüvad ennast sageli läbi oma müstika – aastate pikkune treening, ülisalajased võtted, kõrgem vaimne level, kivi otsas istuvad tahtmise korral kõike hävitada suutvad gurud… Mul ei ole sellise asja vastu eriti austust. Olen täheldanud, et head asjad on elus hoopis väga lihtsad.
MMA on sport, sportimine ei ole vastand kaastundlikkusele ja halastavusele.
Huvitav teema on asjast igal juhul saanud. Mis puutub Jorsiku ja teiste “puhaste stiilide” armastajate mõtteid. Siis tahaksin öelda,et need avaldused, et puhta stiiili mehed on tugevamad kui segustiili mehed, ei põhine endiselt mitte faktidel vaid usul
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>St sa tahad uskuda,et nö tõelised kun-fu meistrid on kuskil erakluses olemas, kellel ei ole vaja maas püherdada, vaid kellel piisab ühest löögist ja vastane jääb lamama.
Eks ka MMA-s on neid ilusaid tehnikaid näha kus sooritatakse ilus löök või tehnika ja võit käes. Ja ka tänaval piisab enamasti löökidest, kuna mingid blokid ja tehnikad eriti ei aita, kui vastane selgelt üle on.
Maas püherdamiseks ei lähe kui üks jääb kohe alla, kui aga pooled võrdsed, siis varem või hiljem jätkub nö maaspüherdamine. Ja siin tuleb tõesti kasuks kui inimene on vähegi õppinud maasvõitlust.
Põhiküsimus ei ole MMA, pigem see, et üks konkreetne võitluskunst nö piirab võitluse võimalusi.
Nt poksis siis vaid 3 erinevat lööki kummagi käega. Kickpoksis küll jalad mängus, kuid ei ole heiteid, haardeid, samuti on välistatud löögid küünarnukkide, pea jne-ga. Sama on erinevate võitluskunstide osas, kus ükski ala ei ole tehnikate poolest lõpuni parim!
Vaatan ise ka erinevate stiiliesindajate võistlusi huviga, kuid usupoolest jah pean kõvemateks tegijateks segastiilide tegijaid.
Eks enamus asju elus põhineb usul ja las see jäädagi nii
Ma ei saa päris täpselt aru, millele sa vihjad. Minu arust on täiesti loogiline et löökidega stiil on efektiivsem mitme ründaja vastu kui BJJ või judostiil, kus üritatakse vastane maha rabada jalust ja lukustada ta haardesse. Sel ajal teised ründajad peksavad sind ju kaikaga pähe või susivad noaga? Kui võtta näiteks 2 aasta MMA-d ja 2 aastat puhast kungfud harrastanud inimese, siis kahtlemata tuleb MMA-d harrastanud inimene paremini toime teda ründava vastasega, ma ei vaidlustagi MMA efektiivsust, MMA eelis kungfu ees siinkohal on, et paljudes kungfu koolides puudub tegelik kontaktvõitlus partneriga, harjutatakse mingeid liigutusi palju kordi, ilma tegeliku kontaktita, seetõttu puudub reaalne kogemus enda võimetest.Löökidega stiil ongi efektiivsem ju mitme vastase vastu. Ma ju nõustusin sellega. MMA on löökidega stiil. Lisaks on alati võimalus mitme vastasega, et üks jookseb sind pikali. Siis on vaja kähku püsti saada ja BJJ’s minu arvates õpitakse seda kõige paremini. Kontakti olulisusest saad aru… aga millest tuleneb usk, et ka ilma kontaktita on võimalik mingit oskust omandada? See on nagu kuival maal treenides meisterujujaks saamine kaspole?
Mismõttes ISEGI mu teadmised? Sa arvasid et mu oskused on piiramatud või?
Kas ma olen kuskil väitnud et ma tean kõike? Loomulikult on mu teadmised piiratud, samas sinu teadmised kungfust tunduvad olevat täiuslikud, ilmselt oled sa harrastanud seda kümneid aastaid, kuidas sa muidu julged väita et kungfu pole ei võitlus, kunst ja lisaks ka veel surnud ja mõttetu.. 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Möödarääkimine… ma eeldasin, et su teadmised MMA’st on piiratud – see on lihtsalt nii vähelevinud asi. Aga arvasin, et tead kung fust ka rohkem. Loomulikult ei ole sa väitnud, et tead kung fust kõike, lihtsalt kui tuled välja lausega, et “kungfus puuduvad haarete vastased tehnikad”, siis oled sa lihtsalt tutvunud ainult mingi osaga kungfust. Ja edasise teksti põhjal oled sa seda kiiresti parandanud
Mina olen võitluskunstidega tegelenud 7 aastat. Aikido (sisemine stiil) ja siis nüüd MMA’ga. Selle aja jooksul jõuab ühtteist uurida, videosid vaadata, erinevate inimestega rääkida ja treenida… Ja selleks, et väita midagi sellist stiil X kohta, ei pea olema mu teadmised ülipõhjalikud. Mul peab olema mingi ülevaade lihtsalt sellest kuidas ENAMUS selle stiili koolides treenib. Ma ei välista võimalust, et Tiibeti kuskil kloostris on ülikõva master, kes õpetab oma kümmet õpilast ja nad sparrivad ka ja suudavad tööle panna tehnikad nagu “tiigrikäpp” (kuigi niipalju kui ma sellest konkreetsest tehnikast lugenud olen, siis kahtleks), aga see fakt ei muuda seda milline on kungfu maailmas seni kuni keegi neist midagi ei kuule või seda õpetust laiemalt ei jaga.
olles lähemalt asjasse süüvinud, mina vähemalt juba tunnistan et MMA on efektiivne uus võitlusviis. Nendes kahevõitlustes MMA vastasega on enamasti eesmärgiks olnud pääseda vastase haardest pikaliasendis, chin na puhul rünnatakse ise vaenlast esimesena ja tegevus toimub püstiasendis, eesmärgiks väänata vaenlase jäsemed liigestest välja või miskit taolist moodi muuta vaenlane võitlusvõimetuks. Vähemalt mina olen nii asjast aru saanud. Väidetavalt on mitmeid chin na tehnikaid, millega saaks haardesse võtjat võimetuks teha, näiteks tiigrikäpp ehk “tiger claw”.Ei saa öelda, et MMA’s on eesmärgiks pääseda püstiasendist pikaliasendisse. Siin tuleb mängu “stiil” (tähenduses, iga inimese personaalne stiil, mis hakkab MMA’s välja kujunema juba esimestel treeningkuudel vastavalt füüsisele ja iseloomule ning see on ka üks põhjuseid miks see mulle meeldib – lähenemine on alati individuaalne) ja “taktika” (tähenduses siis, milliseid oskusi ma valin, et rakendada). Mõni mees üritab just võitlust püsti hoida ja KO’d otsida. Mõni teine tahab haardest lüüa, mõni maha viia ja lüüa, mõni maha viia ja alistada. Ja see kõik veel muutub vastavalt sellele, kellega võideldakse.
On selline hea lause – “Circumstances and tactics change, delivery systems remain the same.”
Mis tähendab seda, et see fundamentaalne oskuste kogum mida ma trennis treenin jääb alati samaks. See liim, mis kõik mu üksikud tehnikad kokku paneb kasutatavaks tervikuks. Ja just see on see, mille treenimisega 90% ajast tegeletakse. (Erinevalt siis kung fu’st vms, kus 90% ajast tegeletakse tehnikate perfektsuse lihvimisega.)
Kui BJJ’s viiks ma võitluse kohe maha ja lõpetaks seal, reegliteta võitluses peaks enne poksima, otsima turvalist hetke, et võitlust maha viia ja seal lõpetada ning enesekaitses peaks tegema mahaviimise nii, et ise üldse maha ei lähe vaid jääd püsti, siis see on see olude ja taktika erinevus. Aga see KUIDAS ma teen mahaviimist, kuidas teen seda nii, et mind ära ei lööda või et ma ise siruli ei lõpeta – see fundamentaalne oskus on sama läbi kõigi rakenduste. Ja seda ma treenin vastuhakkava vastasega trennis, kes ei taha, et teda maha pandaks üldse.
Kahjuks need kungfumehed kes nendes videotes peksa said, ei valdanud selliseid tehnikaid ja neid, kes valdavad selliseid tehnikaid, me ilmselt sellistes UFC kahevõitlustes näha ei saa. Esiteks sellisele tasemele jõudmine nõuab aastatepikkust teatud harjutuste tegemist, teiseks sellisele tasemele jõudnud meistrid ei tunne vajadust kellelegi midagi tõestada ja kolmandaks oleks sellistel võistlustel osalemine vastuolus nende õpetustega olla kaastundlik ja halastav, sellistes võistlustes osalemisel on suur oht kedagi vigastada või ka ise viga saada. Mina isiklikult olen treeninud aastaid tagasi mõnda aega, liiga vähe et end isegi amatööriks nimetada” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kahjuks puudub Tartus ka võimalus korralikult õppida seda ala, mina vähemalt ei tea kohta. Üldiselt me võiks sel teemal jätkata kümnete lehekülgede kaupa, kui sul on veel soovi isiklikuks minna või naeruvääristada võitluskunste, lase aga edasi, eks näis kaua ma viitsin vastu hakata Siin on minumeelest see vastuolu, et kui se TÕESTI nii oleks, siis kas poleks MITTE ÜHTEGI õpetajat ja õpilast, kes näeks selles tohutut rahapotentsiaali, et võitlejana läbi lüüa. Ma kahtlen. Inimloomus on juba kord selline ja kui me vaatame, kuidas väga respektaablid kung fu õpetajad enda asju ajavad (Leung Ting näiteks), siis papirullist nad küll kunagi ära ei ütle. See on minu arvates lihtsalt tõenäosuslikult võimatu, et ei leiduks ühte meistrit, kes ei oleks mitte hea ja halastav vaid ka natuke ahne ja uhke nagu inimesed ikka enamasti ning ühte õpilast, kes on nõus 10 aastat vaeva nägema, et lõpuks teenida ühe matshi eest kuuekohalisi (USD) summasid.
Ei näe põhjust isiklikuks minna – me oleme ju isegi IRL kohtunud ja polnud vist ei sul ega mul ei saba ega sarvi – mõlemad normaalsed inimesed nagu ikka… Aga internetifoorumis tuline arutelulemine on fun ju
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nii et paneme edasi…Haledad olete! Mingi MMA hah naeruväärne ja mingi Kung Fu ja mingi karate ja judo oi oi mingi Poks! Ma ei saa aru! Kõige parem võitluskunst on BODY COmbat! Need ülejäänud on udara otsas rippes vehklemine!
Tegelt see vaidlus siin on päris kohatu! Erinavaid stiile ei saa võrrelda PUNKT!!!!!!!!
“Supreme excellence consists of breaking the enemy’s resistance without fighting.”
Sun Tzu
“I have not permitted myself to be ignorant of any martial art that exists. Why? Such ignorance is a disgrace to someone who follows the path of the martial arts.”
Mas Oyama
Forsaken: erinevaid stiile saab võrrelda, kui me püstitame objektiivselt võrreldavad kriteeriumid. Tõsi, stiile ei saa võrrelda, kui eesmärgiks on subjektiivne peronaalne vaimne ja füüsiline areng. Aga näiteks üks ühele käsitsivõitluse stiile saab võrrelda. Väide, et ei saa võrrelda, on umbes sama hea kui, et “erinevaid autosid ei saa võrrelda” “erinevaid proteiinipulbreid ei saa võrrelda”. Vabalt saab.
Ja tähendus ignorant on pigem teadlikkus… loomulikult üritan olla teadlik erinevatest stiilidest ja nende omadustest… tai chi on kindlasti fun ja arendav… aga võitlemise jaoks vaevalt, et Oyama ise oleks hakanud tai chi’d õppima…
- You must be logged in to reply to this topic.