VIDEO: Furious Angels
- This topic has 66 replies, 26 voices, and was last updated 19 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ah mis ma teid ikka piinan
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>SIIN on see terve matsh sellest, mis lõik lõpus oli…3 minutit… iseloomustab hästi MIKS ma seda sporti niiväga armastan. In a fight… anything can happen…
K-1 alt leiate samuti neid videosi, endale samuti meeldib see väga igal võimalusel poksid ja ka lähi ja maasvõitlus väga kõva (Y)
Kuule, ma ei ütle et selline sport ei oleks normaalselt (kaitsmetega siis) tehes lahe, saab ennast välja elada jne. , aga need vennad seal videos said RÄNGALT HAIGET, seda ei saa eitada. Teine video oli lahe:D
Mind kõige rohkem hirmutavad mõtted, inimestest, kes siukest sporti lahedaks peavad. Olgu kui tegu on enesekaitsespordiga, aga need kellel ila siukse peksmise peale jooksma hakkab nagu seal videos ning nukid sügelema – sellised inimesed kipuvad tihti ka praktikasse oskusi üle viima ehk siis nagu mõned saalijõmmid, kes esmaspäev ilmuvad trenni sinise silmaga ja pajatavad ilgelt ägedaid löömajutte. Mul on endal katutvusringkonnas mees kes on 185 pikk 110kilo ja umbes siuke “põkk” , tüübile konkreetselt meeldib tappa anda, miks? sest ta suudab !
Ma ei ütle midagi paha spordi kohta seni kuni see püsib võistlusringis, aga jubedad traumad võivad meestel olla vanemas eas. Lõpus üle selja visatud mees on ilmselt ratastooli case ?! kui ei ole, siis vedas !
Omamoodi oli video lahe, aga ka natuke kurb.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei tea… mina pean küll seda sporti lahedaks… sest seal on nii palju muutujaid ja võimalusi… peale seda tundub kergejõustiku vaatamine umbes sama nagu vaataks värvi seinal kuivamas… pallimängud veel, aga nendes minu arust pole ka seda…
Normaalsed inimesed hoiavad selle asja trennis ja ringis. Ma ei ole veel kohtunud inimesega, kes käiks kahevõitlusala trennis selle pärast, et tappa anda inimestele, kellele saab tappa anda.
Jõmmid ei pea üldiselt trennis vastu – alguses õppima neil pole püsivust ja intelligentsust, et aru saada kuidas areneda…
Ja minu arvates käib haiget saamine elu juurde
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja Goth – sellest mis selle üle selja visatud mehega edasi sai, vaata minu postitatud teist videot. Kui kõik niiviisi üle selja heidetud mehed ratastooli jääks, siis oleks tänavad ratastoolides endisi maadlejaid täis
Traumadega on nii, et nagu IGA profispordiga siis on ka sellel alal vanas eas logised siit ja sealt. Aga kahevõitlusaladega on alati nii, et kui mujal (näiteks kergejõustikus) on ülekoormusvigastused ca 75% ja traumavigastused ca 25%, siis kahevõitlusaladel on vastupidi… Sellist asja ikka pole, et põlved lihtsalt kuluvad läbi nagu pooltel jooksjatel…
Keskmise jõmmi kaklustaktika on üldse selline, et kas ta üritab peaga kõhtu joosta või näkku lüüa. Aga see peaga kõhtu jooksmine on naljakas.. ma olen üsna kahele vennale nõnda põlvega näkku löönud ja neerud on ka head kohad kuhu äsada. Skeidipoiste asi enamasti minu tähelduste kohaselt. Näkkutagujatest tuleb aga võimalikult distantsi hoida, mind on see päästnud vähemalt ühel väga tõsisel korral , kus seltskond kiilaid anarhiste peale lendas meie seltskonnale.
Üldiselt mulle ei meeldi kakelda ja õnneks pole elus olnud vaja ka eriti palju enda eest rusikaga seista. Ei liigu ööklubides ega sellistes potensiaalsetes jõmmikohtades
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Hevimehena olen aga väga ahvatlev märklaud nii palju kui täheldanud olen.näeb välja nagu segu poksist, kickboxist ja wrestlingust, IMO suht haige spordiala. Ei näe pointi teise inimese näkku tagumises täie jõuga, eesmärgiga ta võimalikult katki lüüa. Võibolla tõesti hea spordiala oma allasurutud viha väljaelamiseks, istud päev otsa kontoris, ülemus keerab taha, päeva lõpus lähed trenni ja saad ennast välja elada täiega, teades et ei pea ennast tagasi hoidma
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Isiklikult huvitun idamaistest võitluskunstidest, milledel on ikka tuhandete aastate pikkune traditsioon ja tugev filosoofia taga.minuarust on poks iki poole huvitavam.se on iki puhas tehnika ja jõud et iki vastane ära lüüa.se milest siin enne jutu oli on lamp selle pärast et väänab teisel vanal käe lihtsalt ää ja ongi võitnud.kuigi füüsiliselt võib ta olle poole nõrgem.poksis aga sa nii ei saa.
LOL sdmartin… ja see väänamine ei ole puhas tehnika ja jõud?
Ma ei väida üldse, et poks pole tehniline… poks on lihtsalt palju ühekülgsem… ja poksis on samas minu meelest õnnega palju rohkem pistmist…
jorsik, see tuhandete aastate pikkune filosoofia ja traditsioon on suuresti illusioon, mis sinna 20 sajandi alguses külge on poogitud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ärgem unustagem, et poksi, maadluse ja pankraationi traditsioon on pikem kui mistahes idamaise kunsti oma. Mitte et see midagi loeks
Kui mediteerida on isu siis jooga näiteks… idamaised võitluskunstid tänapäevaks pole paraku enamasti ei VÕITLUS ega ka KUNST.
Subjektiivne väärtushinnang – mina tahan fakte !
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mind kõige rohkem hirmutavad mõtted, inimestest, kes siukest sporti lahedaks peavad. Olgu kui tegu on enesekaitsespordiga, aga need kellel ila siukse peksmise peale jooksma hakkab nagu seal videos ning nukid sügelema – sellised inimesed kipuvad tihti ka praktikasse oskusi üle viima ehk siis nagu mõned saalijõmmid, kes esmaspäev ilmuvad trenni sinise silmaga ja pajatavad ilgelt ägedaid löömajutte. Mul on endal katutvusringkonnas mees kes on 185 pikk 110kilo ja umbes siuke “põkk” , tüübile konkreetselt meeldib tappa anda, miks? sest ta suudab !Ma ei ütle midagi paha spordi kohta seni kuni see püsib võistlusringis, aga jubedad traumad võivad meestel olla vanemas eas. Lõpus üle selja visatud mees on ilmselt ratastooli case ?! kui ei ole, siis vedas !
Omamoodi oli video lahe, aga ka natuke kurb.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>MMA ei ole ohtlik… ja see mida need vennad seal ringis teevad – selle kohta ütleks nii, vaata mõnda main eventi ja näed kuidas mehed pärast üksteise “sassi peksmist” püsti tõusevad naeratavad ja kallistavad ning vahetavad kiidusõnu. Ma pole üheski spordis sellist respecti andmist näinud… väga südamlik lähenemine – kohe näha, et au on nendel meestel kõrgel kohal. Sellepärast hakkasin ise ka MMA-d treenima
LOL sdmartin… ja see väänamine ei ole puhas tehnika ja jõud?Ma ei väida üldse, et poks pole tehniline… poks on lihtsalt palju ühekülgsem… ja poksis on samas minu meelest õnnega palju rohkem pistmist…
jorsik, see tuhandete aastate pikkune filosoofia ja traditsioon on suuresti illusioon, mis sinna 20 sajandi alguses külge on poogitud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ärgem unustagem, et poksi, maadluse ja pankraationi traditsioon on pikem kui mistahes idamaise kunsti oma. Mitte et see midagi loeks
Kui mediteerida on isu siis jooga näiteks… idamaised võitluskunstid tänapäevaks pole paraku enamasti ei VÕITLUS ega ka KUNST.
Oot mis idamaised võitluskunstid siis on kui nad pole ei kunst ega võitlus?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minuarust on wushu visuaalselt sarnane näiteks balletiga, sa tahad öelda et MMA on kunstilisem? 
Võitluskunstide filosoofia ja traditsioonid on illusioon?? See on nagu tõestatud et nende võitluskunstidega tegeldi Hiinas ja Jaapanis juba enne kui kristus sündis, neid on edasi arendatud pidevalt alates leiutamisest, võitluskunstide eesmärk on suuresti arendada inimene harmooniliseks isiksuseks, mitte ainult võitlusmasinaks, öelda et neis tegelikult polegi mingit filosoofiat, on ikka täielik võhiklikkus Paneks ühte ringi 10 aastat MMA-ga tegelenud ja 10 aastat näiteks wushuga tegelenud samas kaalukategoorias inimese, vaataks kumb sealt ringist võitjana välja tuleb Küsi konkreetsemalt… kõige kohta läheks väga aeganõudvaks see faktide otsimine…
Üldjoontes:
maadlus, poks pankraation olid antiikolümpiaalad. Ja need ei kadunud kuskile ära ei kreeka ega rooma hävimisega… vadi segunesid barbarite aladega… piisavalt fakt?
enamus idamaiseid võitluskunste nagu me neid tänapäeval tunneme läbisid 20 sajandi alguses reformi… hiinas ja jaapanis olid reformid põhimõtteliselt erinevad, ent tagajärjed olid samad – kunstid kommertsialiseerusid ja natsionaliseerusid VÕI jäid kinni ajalukku, kus juba 150 aastat polnud võitluskunstidele enam formaalset rakendust ning seega oli treeningmeetodite ja tehnikate peamine validatsioonimeetod kadunud… miks te ise arvate, miks sajandialguse judokad kõiki “vanade stiilide” mehi igasugustes väljakutsetes loputasid?
Tänapäevaks on enamus läände liikunud idamaiseid võitluskunste tõsiselt “watered down” – treeningmetoodika on ajast ja arust, instruktorid ei suudaks ka märjast paberkotist ennast välja võidelda rääkimata nende järgijatest. Filosoofia, mille juured olid sügaval ida kultuuris on paari põlvega moondunud puudulikuks kitsa ringi inimeste interpretatsiooniks – palju rohkem filosoofiat saab oma käe peal uurides.
Ühesõnaga ei ole võimalik ratsionaalselt näidata, et enamik “idamaistest võitluskunstidest” võiks pakkuda midagi unikaalset, midagi sellist, mille pärast peaks just seda kunsti õppima…
Oot mis idamaised võitluskunstid siis on kui nad pole ei kunst ega võitlus?” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minuarust on wushu visuaalselt sarnane näiteks balletiga, sa tahad öelda et MMA on kunstilisem?Aa no kui sa sellist visuaalse liigutamise ilu mõtled siis küll… võrdlus balletiga täiesti kannatab, sest Hiina Rahvavabariigi eesmärk wushu natsionaliseerimisel oligi muuta see ohutuks rahvuslikuks balletiks. Ja Mao tuli sellega väga hästi toime. Ta jättis ka teisi spordialasid – san-da, juai-jiao ning sinna jäi võitlemisest ikka midagi alles ent need olid palju vähempopulaarsed…
Võitluskunstide filosoofia ja traditsioonid on illusioon?? See on nagu tõestatud et nende võitluskunstidega tegeldi Hiinas ja Jaapanis juba enne kui kristus sündis,Siin sa eksid faktiga. Hiina ja eriti Jaapani kõrgkultuurid on nooremad kui läänekultuurid. Mingist dokumenteeritud võitluskunstist enne kristust ei saa juttugi olla… Enamikele Jaapani võitluskunstidele meeldib oma ajalugu tuua kuskil 500-700 m.a.j. ja Hiina omad tõesti, toovad need juured sinna 2000 aastat e.m.a., ent see on kaheldav – kuskil 200-300 a. m.a.j. on juba tõestatav.
neid on edasi arendatud pidevalt alates leiutamisest, võitluskunstide eesmärk on suuresti arendada inimene harmooniliseks isiksuseks, mitte ainult võitlusmasinaks, öelda et neis tegelikult polegi mingit filosoofiat, on ikka täielik võhiklikkus” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Paneks ühte ringi 10 aastat MMA-ga tegelenud ja 10 aastat näiteks wushuga tegelenud samas kaalukategoorias inimese, vaataks kumb sealt ringist võitjana välja tuleb Vaata need ongi need müüdid ja illusioonid
Edasi arendatud peale leiutamist – tõsi. Aga inimkehaga saab teha ainult teatud asju. Täpselt sama moodi arenesid poks, maadlus ja pankraation… Arendada inimene harmooniliseks isiksuseks… jah… seal jaapani sõdade perioodil oli Okinawa talupoegadel täpselt aega et enda harmoonia peale mõelda. Ellujäämisest (mille hulka käis ka võitlemine ja selle jaoks treenimine) ei jäänud just palju aega üle. Budistlikud mungad – tõesti, spirituaalsus missugune, aga nemad õppisid ka võitluskunste selleks et ennast kaitsta (erinevalt läänest ei olnud idas ju kirik riigi kaitse all ega relvajõude omav). Mingil hetkel kadus vajadus võitluskunstide praktilise rakenduse järgi – enamikus oli see soetud püssirohu massilise levikuga ning ühiskonna arenguga. Siis lõppes ka treenimine reaalse kasu pärast… ja hakati rääkima keha ja vaimu arendamisest – võitlusosa kärbus. Põhimeetodiks (millel enne oli palju palju väiksem osa olnud) sai kata (sest selle abil sai õpetada masse). Teine tee oli siis Jigoro Kano revolutsioon sparringu ametlikuks treeningosaks muutmisel ja nagu me näeme, siis judo on ka täna igati alive and kicking.Ja selle viimase lause kohta sulle mõned lingid.
kommentaar on see, et see kungfu tüüp oli ISE ametliku väljakutse esitanud, et igaüks võib tulla tema kooli, võidelda reegliteta ja, kes teda võidab saab vist isegi raha. Tegemist oli kung-fu õpetajaga New Yorgis kui ma ei eksi.
Siin on ka tänapäeval aktiivne Royce Gracie vs. Jason DeLucia, kes oli tolleks hetkeks vist 15 aastat viie-looma stiili treeninud. Pärast seda matshi läks ja õppis ta Graciede juures BJJ’d, siis võitles UFC’s Royce vastu ja kaotas talle jälle ning pärast seda on teinud “oma stiili”, kus väidetavalt segab Aikidot ja Kung-Fu’d, aga välja näeb see nüüd ikka nagu MMA
Ja selliseid klippe on veel. Vastupidiseid? Kahjuks mitte ühtegi.
Ja viimased küsimused… kas võitluskunst on võitluskunst, kui seal reaalset võitlust enam pole? Kui võitlusKUNSTis on see võitluse osa rudiment, siis kas sellest kinni hoidmine mitte ei mürgita ka seda KUNSTI?
- You must be logged in to reply to this topic.