Vesi ja rasvapõletamine

Luesin ise ka hiljuti artikkelt selle kohta , et juues päevas 5L jahedat vett aitad kaasa rasvapõletusele.Kaasa aitamine seisnes artikli sõnul vee organismis soendamise ja selle läbilaskmises.Artiklis oli ka juttu sellest , et rasva põletamisele aitab ka kaasa külmemas temperatuuris aeroobne tegevus – kuna keha kulutab energiat kehatemperatuuri hoidmisele .

Selle paarikümne kilokalori tõttu ei ole ju mõtet muuta keha boileriks? Kui emeriitprofessor Tiiu Olmi nimi ütleb kellelegi midagi, siis näiteks tema on selle seltskonna esindaja, kes on seisukohal et juua tuleb tavatingimustes vastavalt janule. St. ei tema ega mina väida, et vett ei pea tarbima. Vastupidi, juba paariprotsendine vedeliku taseme vähenemine kehas mõjub väga tugevalt kehalisele sooritusvõimele. Küll aga levib jälle pigem seisukoht, et mingeid absoluutseid numbreid kogusena ega isegi ml/kg kohta ei saa ega tohi üks pädev treener ega arst anda. Jah, kui võtta seltskond inimesi, panna kirja nende tarbitavad vedelikukogused ja jagada-liita-lahutada siis saab statistiliselt mingi keskväärtuse. Kuid seda ei ole õige tagasi korrutades anda ükskõik kellele jälle absoluutse tõena.

Selleks on inimeste ainevahetus, dieet ja vedelikuvajadus piisavalt erinevad. Kui kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente, siis on leitud, et summa summarum on optimaalseim toetuda oma janutundele – üllatus-üllatus!

Samuti on jällegi pöördumas seisukoht, et trenni ajal tuleks ka pidevalt pudeli juurde juua. Keskmiselt tund aega on veel treening, kus mingit vedelikku trenni ajal üldiselt vaja pole. Sealt edasi aga küll.

Siin on oluline kindlasti ka see, et kas me “surma saamise” korral räägime kui palju vett sa päeva jooksul tarbid, või kui palju sa ühe korraga tarbid.

Siin on päris vastuolulisi lugusid. Viimaseid linke lugedes nagu julgeks kohe 3,7 liitrit päeva jooksul tarbida (ise olen 90 kg hetkel, 40 ml vett keha 1kg kohta päevas teeks kokku 3,6 liitrit ja 50ml puhul 4,5 liitrit mis ongi gallon üks US mõõdu järgi teine UK mõõdu järgi, trenni 2-3 nädalas praegu).

Varasemate linkide põhjal hakkaks nagu kartma veejoomist.

Ei teagi mida teha nüüd ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

(pani mõtlema, et kui paljud tõsised õllemehed maha kärvavad)

Õlu on alkohol…

Alkohol põhjustab dehüdratsiooni , see tähendab, et vett jooma peaks selle võrra rohkem… ka kohvi joomisel tuleb seda arvestada.

Alkohol vähendab testosterooni taset.

Alkohol suurendab östrogeeni taset

Alkohol blokeerib toitainete imendumist, mis on seotud lihaste funktsioneerimisega.

Kui sa üritad kaotada rasva, siis põhimõtteliselt peaks loobuma alkoholist täielikult.

Isegi väikesed kogused vähendavad testosterooni taset kuni 25 %, millel on metabolismile suur mõju ja soodustab rasvade ladestumist.

Samas… alati, kui ma räägin midagi keha vajadustest, tuleb mulle meelde dokumentaalsari inimeste veidratest toitumisharjumustest. Näiteks 23 aastane mees, kes oli terve elu toitunud ainult purgisupist (tomatimaitseline… makaronidega..), millele lisas natuke vett ja soojendas seda mikrolaineahjus. Vahele haukas valget röstsaia, millele määris margariini. Nämma… ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

…ja oli küll vegeteerivas elulaadis, kuid elus ja põhimõtteliselt terve.

Inimese organism on tõesti vapustavalt võimeks, kui teil õnne on.

Alkohol vähendab testosterooni taset.

Alkohol suurendab östrogeeni taset

Hoi!

Kas keegi oskaks täpsemalt viidata allikatele, kus seda alkoholi mõju hormoonitasakaalule selgitatakse. Jah, olen kuulnud isegi, et suurendab östrogeene (et vähendab testo tootmist kuulen esimest korda aga kõlab usutavalt) aga tahaks täpsemalt lugeda selle mehhanismi kohta.

Selle paarikümne kilokalori tõttu ei ole ju mõtet muuta keha boileriks? Kui emeriitprofessor Tiiu Olmi nimi ütleb kellelegi midagi, siis näiteks tema on selle seltskonna esindaja, kes on seisukohal et juua tuleb tavatingimustes vastavalt janule. St. ei tema ega mina väida, et vett ei pea tarbima. Vastupidi, juba paariprotsendine vedeliku taseme vähenemine kehas mõjub väga tugevalt kehalisele sooritusvõimele. Küll aga levib jälle pigem seisukoht, et mingeid absoluutseid numbreid kogusena ega isegi ml/kg kohta ei saa ega tohi üks pädev treener ega arst anda. Jah, kui võtta seltskond inimesi, panna kirja nende tarbitavad vedelikukogused ja jagada-liita-lahutada siis saab statistiliselt mingi keskväärtuse. Kuid seda ei ole õige tagasi korrutades anda ükskõik kellele jälle absoluutse tõena.

Selleks on inimeste ainevahetus, dieet ja vedelikuvajadus piisavalt erinevad. Kui kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente, siis on leitud, et summa summarum on optimaalseim toetuda oma janutundele – üllatus-üllatus!

Samuti on jällegi pöördumas seisukoht, et trenni ajal tuleks ka pidevalt pudeli juurde juua. Keskmiselt tund aega on veel treening, kus mingit vedelikku trenni ajal üldiselt vaja pole. Sealt edasi aga küll.

Olen ka tema loengutes käinud. Tõesti sai pahaseks, kui minu laual pudelit nägi ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ta kartis, et ma olen järjekordne vee sisseajaja… Ei ole ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lihtsalt pikk koolipäev tingis selleks igakülgse ettevalmistuse ja ilma veeta saab liikuda, kuid õppimisest ilma veeta ei tule küll mitte midagi välja.

Räägingi üldiselt võttes. Kui su treening ja tingimused on sellised, siis muidugi pead jooma. Ma räägin neist, keda võib tihti spordisaalides näha iga seeria vahepeal rüüpamas, kuigi vajadust pole.

Kui ikka ei higista siis pole mõtet ka juua…

Vedelikke on mõistlik tarbida ikka vajaduse järgi, trennipäeval kulub mul mingi 2-3L, vabal päeval vähem. Vastik raskustunne tekib, kui ülearu lahmida.