veredoonorlus
- This topic has 30 replies, 24 voices, and was last updated 9 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
tegelikult see pole naljakas, väga hea küsimus. seda on varemgi tõstatatud, aga ma pole kuulnud kuidas sellega ikkagi on.
http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 Pole siin toidulisandite kohta vist midagi öeldud, aga ega ma kõike lugeda ka ei viitsinud, sest ise nagunii verd anda ei tohi.
tegelikult see pole naljakas, väga hea küsimus. seda on varemgi tõstatatud, aga ma pole kuulnud kuidas sellega ikkagi on.minul oli sellega nii, et küsitluslehe täitmisel on üks küsimus, et kas tarvitate mingeid preparaate…. nt kroompikolinaadi purgil on märge: toidulisand ehk preparaat….küsisin nii selle kui ka teiste toidulisandite kohta – ei pidand küll mingeid probleeme olema.
See kogus verd, mis vereandmisel võetakse, väidetavalt ei ole ohtlik, mis peaks tähendama, et ka füüsilise koormuse puhul pole midagi halba oodata, LOOMULIKULT on erandeid(eelkõige vähese söömise tõttu). Miks ei soovitata aga samal päeval koormust, eriti sellele käele, millesse nõel torgati, rakendada, on ikkagi see, et veen võib suurenenud vererõhu ilmnemisel lõhkeda. Ise olen ka samal päeval aeroobset teinud ja täheldanud suuremat higistamist ja kiiremat väsimist, kuid pilti küll pole eest visand. Ilmselt sellepärast, et pole paljuks pidanud soovitust rohkem süüa ja juua.
Küsisin ise ka verd andes, et kas toidulisandid nagu kreatiin ja valk midagi mõjutavad. Öeldi, et ei mõjuta.
Tule doonoriks, kui oled:
• terve, puhanud ja söönud
• kehakaaluga üle 50 kg
• 18-60 aastane
• Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis üle 1 aasta
Sa ei sobi doonoriks, kui oled:
• nakatunud HI-viirusega või arvad, et võid olla HI-viiruse kandja
• põdenud või nakatunud hepatiiti ehk viiruslikku kollatõppe või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja
• kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid
• omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid sh raha eest
• mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega
• olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega
Ajutiselt ei sobi Sa doonoriks kui:
• põed hetkel mõnda haigust
• tarvitad ravimeid (v.a. vitamiinid, toidulisandid ja rasestumisvastased vahendid)
• oled tarvitanud vereloovutusele eelneval päeval alkoholi
Ma olen samuti doonor olnud, ei meeldi väga :S
Esimese korra peale viskas pildi tasku
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sa ei sobi doonoriks, kui oled:• omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid sh raha eest
• mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega
• olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega
Hahaa!
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See on küll omapärane lisand – sh raha eest! Nagu keegi rumal võikski arvata, et raha kedagi päästab, kui ollakse seksuaalselt aktiivsed.Ise olen korra doonor olnud. Andsin keskpäeva paiku verd ja pärast oli mul šokolaadist jms hoolimata väga IMELIK olla. Just “imelik”, kirjeldaks ma. Nagu oleks pilves vms. Pärast oli vaimsele tööle (rahulik kontoritöö) võrdlemisi raske keskenduda. Rohkem ei taha seda tunnet kogeda. Kuigi samal päeval ei soovitata treenida, arvasin, et vaikne valsitrenn õhtul ei tapa. Ei tapnudki, kuid olin keskmisest nõrgem tantsutunnis.
Minu meelest on seda kuradima palju, kui palju võetakse verd doonorluseks ühe korraga!
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui nad nii palju korraga ei võtaks, ei oleks ma end ehk nii imelikult tundnud ja võib-olla oleksin doonor ka edaspidi, aga nüüd siiski mitte.Üks mu sõber, kes on ratta sõitmisega tegelenud tõsisemalt, ütles, et oli kevadel verd andnud. Ta leidis, et see oli rikkunud kogu tema suvise rattahooaja! St kehvemad tulemused olid. Edaspidi ta kas verd ei anna või ei planeeri seda sellisele perioodile, kus see tulemusi võib rikkuda.
Olen järjepidev doonor olnud juba umbes 8 aastat.
Vereandmise päevale langenud trenni pole kunagi ära jätnud ning ei ole täheldanud nendel treeningutel ka jõu kadumist. Pigem on olnud samal päeval tehtud trennis tavapärasest rohkem power`it sees. Ja sellist head tunnet jagub veel ka lähinädalateks peale vereandmist.
Miks ei soovitata aga samal päeval koormust, eriti sellele käele, millesse nõel torgati, rakendada, on ikkagi see, et veen võib suurenenud vererõhu ilmnemisel lõhkeda.Võib lõhkeda??? pigem on asi selles, et kui ei jäta vereandmise ja trenni vahele piisavalt pikka vahet võib kõrgenenud vererõhu ja laienenud veresoonte tõttu hakata, veeni kohast kust verd võeti, verd jooksma. Midagi lõhkema küll ei hakka, vähemalt mitte vereandmisest tulenevalt…
Olen olnud korduvalt doonor.
Kord pidin peale seda andma samal õhtul intensiivse tantsutunni- treeningjärgne olemine ei olnud siis just super. Oleks ise trennija olnud, oleks vb nö viilinud siin-seal, aga juhendajana on topeltkoormus alati- seega polnud just eriti hea mõte…
Üldiselt oli ikka nii, et päev-paar on üsna nõrk olla- väga tugevat trenni sel ajal ei suutnud teha. Vereandmist talun muidu väga hästi ja protsess möödus alati äärmiselt ruttu.
Viimased aastad ei ole küll siiski doonordanud ja ei kavatse ka lähiajal seda teha.
Tekkis siis endal teemakohane küsimus ja ei raatsinud uut teemat seepärast teha. Oleks plaan siis homme verd andma minna aga kuna siin eelmine nädal on jäänud mitu trenni vahele siis ei tahaks teha neid trennivabu päevi enam niipeagi. Ideaalis oleks homme hommikul teha kerge jalg. Peale trenni 2-3 banaani/õuna sisse võtta ja üks mõnus valgusheik. Peaks 2 tunnikest pausi ja ideaalis läheks verd andma. Niipalju kui olen lugenud et peale vereandmist ei tasuks trenni minna aga kuidas oleks lood eelneva trenniga ?
No, eelnev ka ei ole vist soovitatav, aga me Team Rückenbergiga olemegi enne vere andmist trenni teinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Andsin kell 11 verd, poole viiest läksin saali ja tegin korraliku jõutrenni. Mõnel harjutusel hoidsin natuke tagasi, just käte koormamise seisukohalt, et ei oleks vere lahtimineku ohtu, natuke uimane tunne oli ka, aga teinekord on ka verd andmata selline päev. Olen ka nii käinud, et jõusaalis olles tuli raadiost reklaam ja sai otse verd andma sõidetud. Kes kuidas talub, on väga individuaalne ja vaja ettevaatlikult järgi proovida.
Otsustasin siiski täna verd loovutama minna, kuna Pärnus see lahtiolek on nii nagu on, tuli ajanappuses kiirelt see jalatrenn ära teha. Mõnusad raskused ja pisikesed puhkepausid tagasid selle, et algselt lihtsast trennist sai päris korralik jalatrenn. Pole hullu midagi, 2 banaani ja valgusheik sisse ja suund verd loovutama. Viimase harjutuse ja vere andmise vaheks sai siis napilt tunnike. Kuni praeguseni pole tundnud mitte midagi teistsugust, nii et julgen ise öelda, kui tahtmine trenni teha samal päeval, siis teha enne vereandmist. Seda juttu kinnitasid ka sealsed arstid.
Ainukeseks erinevuseks oli see, et eelmine ja sealjuures ka esimene vereloovutamine oli mõned päevad rohkem, kui 2 kuud tagasi. Siis oli hemoglobiin 180 (igati kõrge aga võeti ikka verd) ning nüüd oli 150 juures. Selle 2 kuuga ikka päris palju langenud. On tegemist siis normaalse langemisega ?
Olin kunagi veredoonor, kuid siis nägi üks verevõtja mu sentimeetriseid veene ja meelitas afereesidoonoriks. Käin iga kuu nüüd. Ja isiklikult võin öelda, et aferees sobib paremini, kuna võetakse plasmat. Esimesel korral arvasin, et on juhus end järgmisel päeval ja terve nädal palju paremini tunda. Kuid nüüd on selge, et pigem just 2-7 päeval peale doonoriks olemist on nt. joosta tunduvalt kergem. Lähed nagu noor põder.
- You must be logged in to reply to this topic.