Venitusharjutused ei aita jooksuvigastusi ennetada
- This topic has 6 replies, 6 voices, and was last updated 14 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
USA sporditeadlaste uuring näitas, et enne jooksmist tehtavad venitusharjutused ei säästa vigastustest.
Teadlaste sõnul vabastab venitamine küll lihased pingest ning taastab nende elastsuse ja kuju, kuid need harjutused ei aita vigastuste vastu, kirjutab The Telegraph.
Samuti hoiatati, et kes siiani on enne jooksmist oma lihaseid venitanud, tuleks seda jätkata, sest organism on sellega harjunud.
Maailmas tegeleb kas tervise-või võistlusjooksuga üle 70 miljoni inimese. Spordiasjatundjad on üsna kaua pead murdnud selle üle, kas enne jooksu tasuks lihaseid venitada.
Uurijad tegid katse 2729 jooksjaga, kes nädalas jooksid 16 kilomeetrit või rohkem. Jooksjad jagati kahte gruppi, millest esimeses oli 1366 ja teises 1363 jooksjat. Esimene grupp sai ülesandeks enne jooksmist venitusharjutusi teha, teine mitte.
Venitusgrupi liikmed venitasid kõiki tähtsamaid jalalihaseid. Venitusharjutustele kulutati 3 -5 minutit ning seda tehti enne jooksu.
Uuring näitas, et jooksueelne lihastevenitus ei aidanud vigastusi ära hoida, kuid ei olnud ka vigastuste tekkele kaasa aitavaks faktoriks.
«Kõige enam ohustavaks asjaoluks on see, kui jooksjal on krooniline jalavigastus, mis ei ole paranenud, liiga suur kehakaal ning jooksu eelsete harjutuste muutmine. Näiteks jooksjad, kes on harjunud venitama, jätvad selle järsku ära,» selgitasid uurijad.
Teadlase Daniel Perelesi sõnul oli vigastuste tekke oht nii meeste kui naiste seas võrdne.
«Samuti ei sõltunud vigastuse teke sellest, kas nad jooksid lühikest või pikka maad ning mitte ka jooksjate vanusest,» jätkas Pereles.
Siiski on olemas nüansid, mida tasuks jooksjatel tähele panna.
«Mida enam kilomeetreid joosti ja mida vanem oli jooksja, seda enam suurenes vigastuse tekke oht. Näiteks viimase nelja kuu jooksul tekkinud vigastus kasvatas uue vigastuse tekkimise ohtu. Jooksjad, kes tihti muudavad jooksueelset rutiini, saavad sagedamini vigastusi kui need, kelle rutiin on kogu aeg sama,» lausus Pereles.
Jooksjate seas on kõige enam levinud pahkluu- ja põlvevigastused.
«Ei olnud märkimisväärset vahet enne jooksu venitavate ja seda mitte tegevate jooksjate vigastuste tekke vahel,» võttis Pereles asja kokku.
allikas:elu24.ee
Lugesin ka selle läbi, võivad oma uuringuga kus see ja teine käia. Ma saan aru, kui teemat uuritakse anatoomiliselt, siis olen nõus mütsi maha võtma, aga, et suvaliste jorsside sörkimiste najale rajada teaduslik alus on ikka totramast totter:)
Ise olen piisaval hulgal tegelenud kergejõustikuga. Ma olen 100% kindel, et, kui ma lampi tõmban praegu täiega 60m ilma soojenduseta, siis tagakülg annab otsad.
Kõik minu senised vigastused tulenevad kas siis ebapiisavast soojendusest või üldse selle puudumisest.
Eriti lahe oli seal lause, et olenemata soost ja vanusest püsib vigastuste oht ikka samal tasemel. Siililegi selge, et mida vanem inimene, seda vastuvõtlikum vigastustele.
Lugesin ka selle läbi, võivad oma uuringuga kus see ja teine käia. Ma saan aru, kui teemat uuritakse anatoomiliselt, siis olen nõus mütsi maha võtma, aga, et suvaliste jorsside sörkimiste najale rajada teaduslik alus on ikka totramast totter:)Ise olen piisaval hulgal tegelenud kergejõustikuga. Ma olen 100% kindel, et, kui ma lampi tõmban praegu täiega 60m ilma soojenduseta, siis tagakülg annab otsad.
Kõik minu senised vigastused tulenevad kas siis ebapiisavast soojendusest või üldse selle puudumisest.
Eriti lahe oli seal lause, et olenemata soost ja vanusest püsib vigastuste oht ikka samal tasemel. Siililegi selge, et mida vanem inimene, seda vastuvõtlikum vigastustele.
Seal jah kohutavalt palju tegureid. Sina muidu praegu rääkisid soojendusest, seal venitustest.
Vbl seal soojendust ei tehtugi? võibolla tehti ainult staatilisi venitusi? Ja hästi korralikult ja pikalt. Siis ei imesta ka et ei vähenenud.
Ma pole elus ennast enne trenni venitanud, ikka soojendavaid liigutusi teinud, et lihas soojeneks. Peale trenni venitan ja vajadusel seeriate vahepeal venitan.
no ma lugesin ka artikli läbi, minu arust ikka soovitatakse igal pool et ennem jooksmist tuleks teha dünaamilisi venitusi, nt. väljaasted koos keha keeramisega nii ette poole astumisega kui ka tagurpidi astumisega pluss veel õlgade, kaela ja puusade ringe.
Kui olen valesti aru saanud palun aidake
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>no ma lugesin ka artikli läbi, minu arust ikka soovitatakse igal pool et ennem jooksmist tuleks teha dünaamilisi venitusi, nt. väljaasted koos keha keeramisega nii ette poole astumisega kui ka tagurpidi astumisega pluss veel õlgade, kaela ja puusade ringe.Kui olen valesti aru saanud palun aidake
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>siin on jooksul ja jooksul vahe- nimelt enne neid venitusi üldjuhul tehakse ikka mõni maa kergemat sörki et lihas ja veri käima hakkaks- siis venitad.
Isegi JUHUL kui venitus füüsiliselt ei valmistaks treeninguks ette siis vaimselt kohe kindlasti ning see ongi viis kuidas vigastusi vältida.iga trenn tuleb aimu saada kuidas füüsiline ja vaimne vorm on.päevad on väga erinevad.
kiiresti rapsima hakates võib väga halvasti minna.
Isiklikult arvan,et venituseharjutusi peab alati tegema,külma lihasega on rebestused ja muu palju kergem tulema.
- You must be logged in to reply to this topic.