Vend Vähk Peab liikuma!
- This topic has 6,207 replies, 288 voices, and was last updated 4 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere sõbrad!
Vastus ühele olulisele küsimusele, millele olen pidanud inimestele ükshaaval vastama. Miks ma jälle võistlen kui eelmisel aastal ütlesin, et tõmban otsad kokku? Kui teie oleksite näinud seda, mida mina nägin eelmise aasta suve lõpus, oleksite ka ilmselt midagi oma lodeva vormiga ette võtnud. Seda on raske kirjeldada, kui hullult see ihu oli väga lühikese ajaga allakäigutrepist sügaviku poole veerenud. Eks sellest sai kõvasti lüüa ka vaim. Kõik on meie valikute küsimus.
26.aprill 2017
Homme samal ajal saan juba öelda, et ülehomseks on kõik läbi. Eks aastad on erinevad ning kõige aluseks on inimlikud nõrkused ja tahtejõud. Hämmastav, kuidas dieedi lõpuotsas suudame rõõmu tunda lihtsatest asjadest. Mina demostreerisin eile ühele kulturismisõbrale täiesti tühja vormi ning 24 tundi hiljem sama vormi, mis oli mõnusa laadimissutsaka saanud. Tuleb tunnistada, et laadimine oli küll tagasihoidlik, aga tulemus korralik. Ega ei oskagi rohkem midagi muuta. Viimasel hetkel tehakse tihtilugu ainult rumalusi. Ma olen vist küll ainuke, kes aastast aastasse natukenegi oma ettevalmistusi kajastab, aga las ta siis olla. Vaadake siis tänast pilti ja kes viitsib, siis võrdleb varasemate aastate vormiga. Olge mõnusad ja kohtume 29-dal aprillil Salmes!
Hommikust!
Vastukaaluks nendele, kes enne võistluseid hoo maha võtavad, on minul veel järgmise 24 tunni jooksul 3 rühmatreeningut, vähemalt üks jõusaalitreening ning loomulikult palju poseerimist. Kõik on kontrolli all ja laupäeval ei lähe ma kindlasti lavale oma tohutult suurt arengut näitama, aga samas ei ole ka toimunud tagasiminekut. Lihtsalt pidasin oluliseks ära märkida nendele, kes toovad esile hirmsaid kapitaguseid arengumehi või on siis spekuleerinud, et vend Vähil on lihased kõik kuhugi ära kadunud… Ma teen laupäeval oma võistlust ja ainult mina tean, mis mõtteid on vahepeal mõlgutatud ning olen saanud järjekordselt kinnitust, et ei ole võimatuid asju.
Olge mõnusad!
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Nonii. Esimene alusgrimm juba peale pandud. Hakkab vaikselt looma
Fotograafil kahjuks käsi värises jubedalt, aga midagi ikka
Täna siis proovisin vanakooli rasvaprotsendi aparaadiga oma rasvaprotsenti arvestada. Väline rasvaprotsent oli ligi 15 ja sisemine protsent koguni üle 25%. Ma ei teagi, mis selle teadmisega nüüd peale hakata
Kas ainult mulle tundub või on tegemist märgatava skolioosiga? Korralik jõnks vasakule vaataja perspektiivist käib t9-t12 vahemikus.
6 tundi tagasi, modus ütles:Kas ainult mulle tundub või on tegemist märgatava skolioosiga? Korralik jõnks vasakule vaataja perspektiivist käib t9-t12 vahemikus.
Tänan muretsemise pärast! Tervis on vägagi korras, aga siinkohal täpsustame, mis haigus üldse on skolioos?
Mis on skolioos ja kust see alguse saab?
Skolioos on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Tagantpoolt vaadates peaks lülisammas olema sirge. Skolioosi puhul tekib tavaliselt kaks kumerust – esmajärguline ja kompenseeriv.
Skolioos on tõsine diagnoos. See võib põhjustada nii emotsionaalseid kannatusi kui ka füüsilist stressi. Külgedele paindumine väljendub selgelt ebakorrapärase rühi ja lihaspingete näol. Kui skolioos süveneb, võib see häirida kopse, südant ja ka teisi eluliselt olulisi organeid. Statistiliselt mõjutab skolioos kõige enam lapsi ja noori vanuses 8-18 aastat, tavaliselt rohkem tütar- kui poeglapsi. Skolioosi tekkepõhjuseid võib olla mitmeid – esineb nii kaasasündinud skolioosi kui ka skolioosi, mis tekib pea ja puusade valest asendist.
Skolioosi algstaadiumis on sümptomid väga harvad. Samas on lapsevanemal võimalik jälgida teatud märguandeid, näiteks kui lapse riided ei istu õigesti; kui üks puus või õlg on kõrgemal kui teine, kui jalanõud kuluvad ebaühtlaselt jne. Mõnedel lastel tekib selja- ja jalavalu, mida tõlgendatakse tihti kasvuvaludeks. Suurim oht peitubki probleemi eiramises.
Kui skolioosil lastakse areneda, võib see stabiilselt halveneda. Hullematel juhtudel kaasneb operatsioon.Õhtust, spordisõbrad!
Tallinnas oma juubelivõistlustel käidud ning hing on rahul. Ei ole võimatuid asju! Eks ma nüüd puhkan natuke ja peagi teen pikema kokkuvõtte sellest vägevast päevast. Tore oli paljusid vanu tuttavaid jälle näha. Rongist jäin küll maha, aga bussiga jõudsin turvaliselt Tartusse. Olge mõnusad ning uskuge rohkem ise endasse!
4 hours ago, vend vähk said:Tänan muretsemise pärast! Tervis on vägagi korras, aga siinkohal täpsustame, mis haigus üldse on skolioos?
Mis on skolioos ja kust see alguse saab?
Skolioos on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Tagantpoolt vaadates peaks lülisammas olema sirge. Skolioosi puhul tekib tavaliselt kaks kumerust – esmajärguline ja kompenseeriv.
Skolioos on tõsine diagnoos. See võib põhjustada nii emotsionaalseid kannatusi kui ka füüsilist stressi. Külgedele paindumine väljendub selgelt ebakorrapärase rühi ja lihaspingete näol. Kui skolioos süveneb, võib see häirida kopse, südant ja ka teisi eluliselt olulisi organeid. Statistiliselt mõjutab skolioos kõige enam lapsi ja noori vanuses 8-18 aastat, tavaliselt rohkem tütar- kui poeglapsi. Skolioosi tekkepõhjuseid võib olla mitmeid – esineb nii kaasasündinud skolioosi kui ka skolioosi, mis tekib pea ja puusade valest asendist.
Skolioosi algstaadiumis on sümptomid väga harvad. Samas on lapsevanemal võimalik jälgida teatud märguandeid, näiteks kui lapse riided ei istu õigesti; kui üks puus või õlg on kõrgemal kui teine, kui jalanõud kuluvad ebaühtlaselt jne. Mõnedel lastel tekib selja- ja jalavalu, mida tõlgendatakse tihti kasvuvaludeks. Suurim oht peitubki probleemi eiramises.
Kui skolioosil lastakse areneda, võib see stabiilselt halveneda. Hullematel juhtudel kaasneb operatsioon.Haigusena mõistmine võib kohati olla segadusse ajav ehkki mitte vale, eriti kui on tegu geneetilise skolioosiga. Nagu nimetatud on tegmist rühihäirega ning väga hea, et see kuidagi tunda ei anna, ega tervist üldiselt ei mõjuta. Küll aga võib see siiski takistada ja tagasi hoida teatud potensiaalide realiseerumist, näiteks jõunäitajate suurendamine. Nii nagu skolioos tekib, läbi asümmeetrilise lihasfunktsionaalsuse, saab seda ka “tagasi kerida”. Samuti on skolioosil mitmeid erinevaid avaldumisvorme, alustades kõigest mõne millimeetrisest kõrvalekaldest kuni korraliku külgedele ‘s’ täheni välja.
Modus, õnneks ei ole blogipidaja õrnakeste killast, keda on võimalik ära ehmatada, aga üldiselt ei ole väga mõistlik lugeda inimesele, isegi, kui tal on teatud probleeme – rääkimata inimesest, kes ütleb, et tal on kõik hästi – kui hull asi VÕIB olla. Skolioos, ka märksa hullemalt arenenud, ei pruugi mitte kuidagi tunda anda.
Ning panna inimesi lihtsalt muretsema, on kõike muud, kui vastutustundlik. Sellega on võimalik teha oluliselt rohkem halba kui skolioos teha suudab.
Tänapäevases tõenduspõhises meditsiinis ei tohiks sellele kohta olla.
2 hours ago, MaPo said:Modus, õnneks ei ole blogipidaja õrnakeste killast, keda on võimalik ära ehmatada, aga üldiselt ei ole väga mõistlik lugeda inimesele, isegi, kui tal on teatud probleeme – rääkimata inimesest, kes ütleb, et tal on kõik hästi – kui hull asi VÕIB olla. Skolioos, ka märksa hullemalt arenenud, ei pruugi mitte kuidagi tunda anda.
Ning panna inimesi lihtsalt muretsema, on kõike muud, kui vastutustundlik. Sellega on võimalik teha oluliselt rohkem halba kui skolioos teha suudab.
Tänapäevases tõenduspõhises meditsiinis ei tohiks sellele kohta olla.
Tugev tõlgitsev edasiarendus minu argumendist, paned minu suhu täiesti uusi minu poolt mainimata argumente. Kust üldse välja loed minu argumentide kavatsuse, et ma ehmatada ja üldisemalt negatiivsete intensioonidega olen? Mu eesmärk on oma silma treenimine ning retoorika arendamine läbi diskussiooni. Avaldub hoopis sinu enda tahe ümbruses ainult halba näha. Samuti pole ma suurt midagi rääkinud skolioosi hävituslikkusest. Algse definitsiooni pakkus siia lugupeetud Imre ise, mina püüdsin asjale just neutraalsemalt positiivses perspektiivis läheneda, et seda saab tagasi kerida. Täienduseks, liigesesüsteemide paika rihitimine on praktikana jõhker tunnetuse(propriotseptsioon) proovilepanek ning asi saab olla lausa millimeetrites ning täiesti “joondus” olevaid inimesi pole põhimõtteliselt olemas, kaasa arvatud mina ise. Teiseks eesmärgiks on siiski inimeste inspireerimine, eneseületamisele suunamine(übermensch). Kriitika iseeneses ei ole negatiivne, perspektiiv võib näha seda sellisena. Nagu juba mainisin, väga hea, et tagajärjed tuntavad pole, kuid kes teab mis tänu sellele realiseerumata jääb(ka rinna jõud saab oleneda lülisambast).
6 tundi tagasi, modus ütles:Tugev tõlgitsev edasiarendus minu argumendist, paned minu suhu täiesti uusi minu poolt mainimata argumente. Kust üldse välja loed minu argumentide kavatsuse, et ma ehmatada ja üldisemalt negatiivsete intensioonidega olen? Mu eesmärk on oma silma treenimine ning retoorika arendamine läbi diskussiooni. Avaldub hoopis sinu enda tahe ümbruses ainult halba näha. Samuti pole ma suurt midagi rääkinud skolioosi hävituslikkusest. Algse definitsiooni pakkus siia lugupeetud Imre ise, mina püüdsin asjale just neutraalsemalt positiivses perspektiivis läheneda, et seda saab tagasi kerida. Täienduseks, liigesesüsteemide paika rihitimine on praktikana jõhker tunnetuse(propriotseptsioon) proovilepanek ning asi saab olla lausa millimeetrites ning täiesti “joondus” olevaid inimesi pole põhimõtteliselt olemas, kaasa arvatud mina ise. Teiseks eesmärgiks on siiski inimeste inspireerimine, eneseületamisele suunamine(übermensch). Kriitika iseeneses ei ole negatiivne, perspektiiv võib näha seda sellisena. Nagu juba mainisin, väga hea, et tagajärjed tuntavad pole, kuid kes teab mis tänu sellele realiseerumata jääb(ka rinna jõud saab oleneda lülisambast).
Uh, palju kära ei millestki. Algse definitsiooni tõmbasin selle teema kohta googeldades otsingu esimesest postitusest ning väga isegi ei süvenenud erinevatel põhjustel. Mul muidki muresid kui kellegi oletustele tormiliselt reageerida. Muidugi tore, et minu blogis on üle pika aja tekkinud mingi arutelu ja vestlusesse on kaasatud vähemalt kirjapildi põhjal vägagi haritud inimesed. Mina ise üldiselt igale poole sõna võtma ei torma kas siis kalapüügist, mündikogumisest, või kunstist. Nii läheks elu raskeks kui keegi räägib näiteks rahast ja mina vajutaksin siis lauale kõik oma teadmised kas vana-Rooma maksevahenditest(näiteks sellest, kuidas eesti kaitseväelased tõid mulle Afganistani missioonilt kohalike müntide asemele jaapani, USA ning ka vana-Rooma münte, mis nad olid turult paberraha eest tagasi saanud, sest mündi väärtus on seal osades piirkondades münt, mitte sent või euro ja palju muud põnevat) või uutest juubeli euromüntidest(millised on hinnatumad, kui palju võib neid olla võltsinguid, kui palju üks või teine riik on erinevaid juubelimünte välja lasknud jne). Kuskil keegi mainib mööblit ja mina hakkan kirjeldama kogu 1996 aastal restaureeritud rokokoo stiilis mahagonist tugitooli restaureerimisega seotud momente alates sellest kuidas habras puitraam korduvalt purunes kokkuliimimisel ning lõpetuseks väärispuidust tooli katmine šellakiga (Šellak on looduslik vaik, mis pärineb Indiast ja Taist. Seda eritab lakitäi (Laciffer lacoa), kes elab Indias ja Tais eri liiki viigipuudel. Eritatud vaigust moodustab lakitäi vastsete kaitseks vaigust kookoni. Kookonid on kinnitunud okstele. Putukate elutsükkel kestab umbes 6 kuud. Isane täi sureb peale emase viljastamist ja jääb tavaliselt vaigu sisse. Sügiseks on puuoksad kaetud vaigukookonitega, mis sisaldavad ka surnud putukaid. Suve lõpul korjatakse okstelt vaik, mis sisaldab muu hulgas surnud putukaid, puukoore tükke ja muid lisandeid.
Vaik kogutakse ja puhastatakse putukajääkidest ja puukooretükikestest. Seejärel pestakse veega läbi, kuivatatakse ja pannakse riidest kotti kivisöetule kohale soojenema. Kuumenedes tilgub šellak sealt välja ja pannakse seejärel kuuma veega täidetud nõusse. Traditsioonilise meetodi puhul ( nagu tehti vanasti ja tehakse ka praegu India külades) võetakse pehme šellak sealt välja ja venitatakse käsitsi käte-jalgadega laiali õhukeseks kileks. Tule ääres soojuse käes selline õhuke kile hangub ning purustatakse ja nii saadakse traditsioonilisel viisil valmistatud šellakihelbed.
Tänapäeval valmistatakse šellakit kaasaegsel tööstuslikul meetodil. Pehmeks sulanud šellak lastakse valtside vahelt läbi ja saadakse õhuke kiht , mis kuivades purustatakse. Nii saadakse õhukesed , erineva värvusega kvaliteetsed šellakihelbed. Šellaki värvus sõltub ka puuliigist, millel lakitäid elavad, saagi koristamise ajast, putukakestade ja muude jääkide hulgast.
Kollane šellak. Kollasest šellakist on vaha eemaldatud. Annab tugeva ja läbipaistva viimistluse.
Rubiinpunane šellak. Tumepunase värvusega polituur, mida kasutatakse mahagoni ja teiste punast tooni puuliikide le viimistluse tegemiseks.
Oranž šellak on üks põhilisemaid šellakiliike, mida kasutatakse tumedate väärispuuliikide viimistlemiseks.
Must šellak. Musta värvi eebenipuu sarnane. Sellega viimistletakse ka klavereid.
Pleegitatud hele šellak. See sobib heledatele puiduliikide viimistlemiseks ja krundiks.
Niiskuskindel ja kulumisele vastupidavam šellak. Polituurile on lisatud kemikaale , mis teevad poleeri niiskusele ja mehaanilisele kulumisele vastupidavamaks. Kasutatakse põhiliselt laudade puhul lauaplaadi poleerimiseks.
Läänemaailmas oli šellak üks peamisi mööbliviimislusvahendeid, kuni XX-saj. 20-30ndatel aastatel ilmus nitrolakk, mis suures osas hakkas šellakit asendama.
Poleeritud pinnad ei ole mehaanilistele kriimustustele nii vastupidavad kui kaasaegsed vee- ja kulumiskindlad tööstuslikud lakid. Asja hea külg on see, et kriimustatud pinda on suhteliselt lihtne uute poleerkihtidega parandada. Šellak ise on UV-kindel ja ei tumene aja möödudes. Küll aga võib tumeneda läbi laki puit.
Šellakile on alati otsitud võimalusi kuidas muuta poleerpinda veekindlamaks ja tugevamaks ning, et samas ilus ja suursugune väljanägemine säiliks. Tänu sellele ongi loodud niiskuskindel šellak, kuhu on lisatud teatud kemikaale. Tegelikult ei anna see võrrelda muidugi kaasaegsete niiskuskindlate lakkidega. Samas on ta ikkagi märksa vastupidavam kui tavaline šellakpoleer. On üldlevinud müüt, et šellak ei kannata üldse niiskust. Tegelikkuses pole poleerpind küll veekindel, aga peab ikkagi niiskusele mõnda aega vastu. Näiteks niiske lapiga mööbli puhastamine ei tee šellakviimistlusele midagi halba. Samas ikkagi võib poleerpinda kahjustatada pikaajaline kokkupuude niiskusega. Jättes näiteks märja või niiske lillevaasi lakitud pinnale pikemaks ajaks, võib poleer saada rikutud. Samuti kahjustab alkohol poleeritud pinda sinna sattudes.
Šellakpolituuri valmistamine. Polituuri valmistamiseks võetakse 300g helbeid ja 1,1l puhast piiritust (võib ka tehnilist piiritust). Et šellakihelbed piirituses ühtlaselt lahustuks, tuleb neid pidevalt segada või loksutada. Vastasel korral võivad helbed piirituses tükki tõmmata ja sel juhul on neid väga raske lahustada. Kui lahus sisaldab vaha või mingeid jääke, siis oleks hea see veel läbi filtreerida. Peale seda on polituur poleerimiseks valmis.
Alkoholis lahustatud lakkimis-poleerimisvalmis šellak ei säili lõputult (umbes aasta pärast omadused halvenevad). Kui lakitud pind hästi enam ei kuiva ja jääb kleepuvaks on kasutamisaeg nähtavasti möödas.)
Selles suhtes, et huvilised tahavad teadusjuttu ajada, siis ärge ennast kindlasti tagasi hoidke ükskõik millises valdkonnas ja millises keskkonnas. Olge mõnusad!
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Tere kõigile! Ulme, aga ma olen viimase 4 päevaga 10 kg juurde võtnud. Homsest püüan käsipidurit tõmmata. Täna käisime välismaal ning õnnestus ka üle pika aja saltot hüpata.
02.mai 2017
Tere sõbrad! Internetikeskkonnas liigub palju rahvast. Osad sellised, kes oma mõtted kirja panevad ning teinekord mõne pildigi lisavad, aga oluliselt rohkem on sellist rahvast, kes seda kõike loevad. Usun, et järgmine sissekanne on teile huvitavaks lugemiseks.
Eesti kulturismi ja fitnessi karikavõistluste 2017 kokkuvõte
Ettevalmistused.
Nagu ikka, hakkab kõik mõttest, mõte toitub häälestusest ja häälestus võib sõltuda tihtilugu mingisugustest ootamatutest imepisikestest detailidest. 2016 kevadel andsin igal pool teada, et tõmban otsad kokku. Selleks ajaks langes ühele ajale väga palju meeleheidet ning lootusetust- põhimõtteliselt üheaegselt ei olnud mul enam ei sponsoreid ning sissetulekud asendusid ootamatult ainult väljaminekutega. Lisaks mitmed vägagi ebameeldivad momendid, mis ainult valasid õli tulle. Eelmise aasta viimane trenn oli mul 02.mai 2016- 2 päeva enne EM finaali. EM läks üldiselt hästi, aga hinge jäid kripeldama mõned vead, mida oleksin kindlasti sellise kogemustearsenaliga pidanud vältima.
Igal juhul uuesti spordisaali tagasi jõudsin alles 2016 septembris, kui olin enda kõhul avastanud võõrkehana endale minu ihu külge pesa teinud pehme rasvavoldi. Sõbrad, ma ei räägi mingisugusest silmaga pea-aegu nähtamatust kortsust, vaid rämedast pehmest käkist mis lõi mul pildi selgeks nagu lõvi puuris ärganud joodikul. Lihtne arvutuskäik oli selline- 3-4 kuuga selline räme polster ja 92 kg, 3-4 aastaga ilmselt ´100 kg ja esimene ning võib-olla ka viimane infarkt… See ei ole mina! Alustasin vaikselt jõusaalitreeningutega ning edasi tulid juurde ka rühmatreeningud ning koos treeningutega hakkas tagasi tulema ka sportlase vaim. Tunneli lõpust paistis õrn valgus mis iga päevaga kergelt heledamaks läks kuigi sügisilmad vastukaaluks õues läksid järjest pimedamaks.
Võimalik, et umbes detsembris jõudsin esimest korda mõtteni, et mitte miski ei ole võimatu ning peaksin uuesti lavale minema just ise enda pärast. Olen ju oma 40-st eluaastast 25 aastat kulturismiga seotud olnud ja kümnevõistlejat minust nagunii enam ei saaks.
Valikud.
Ok, vorm läks iga päevaga paremaks. Mis siis edasi? Võtaks ette nii EKV kui ka euroopa meistrivõistlused? Oleme ausad, kui sul on ikka väga suured maksekohustused seljas, siis väga priisata ei saa. Eelmise aasta tulemuste põhjal olin ju veel Eesti elite koondises, aga oma abikaasa kaasavõtmine ei oleks tulnud kõne allagi. Perenaine pigem muudab värvi kui laseb mul üksi minna- hoiab silmateral silma peal.
Niisiis, jäi ainult üks asjalik variant- osalen ainult ühel võistlusel seekord.
Motivatsioon.
Selleks et asjad üldse kuhugipoole liikuma hakkaksid, on vaja motivatsiooni. Motivatsioon ei ole kindlasti mingi järjekordne ähvarduskiri, et pead maksud maksma või siis mõni noomiva sisuga kirjutis kui halb inimene sa oled… Motivatsioon võiks olla midagi positiivset ja teinekord motivaator ise ei saa arugi, kui oluline ta ühele või teisele inimesele mingil hetkel võib olla. Ausalt, suurimaks motivaatoriks seekord sai meie uus Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Ott Kiivikas oma eelmise aasta saavutustega. Teades tema pikka sportlasekarjääri ja olles mitmeid kordi temaga ainult kahekesi erinevates riikides Eestit esindamas käinud ning meie omavahelisi vestluseid ja unistusi meenutades, sai selgeks, et kõik on võimalik! Mõned päevad tagasi üks minu tuttav küsis kerge irooniaga, et mis ma arvan Otist? Ma ei tea, mis vastust ta lootis kuulda, aga ma ütlesin talle et see on mees, kellelt on palju õppida! See, kuhu mees on oma sihikindlusega jõudnud ja kuhu ilmselt jõuab, on imetlusväärne. Minu lugupidamine, hr President!
Toetajad.
Nagu ma juba eelpool ütlesin, siis ei ole mul hetkel mitte ühtegi toetajat ega sponsorit. Toetus seisneb vahel poolvõõrastelt inimestelt saadud paar sooja sõna tunnustuseks ning pärast võistluseid siis mõne inimese tähelepanu sellele, millega ma tegelenud olen. Näiteks pastor Peebu ilmumine EKV-l enne lavaleminekut lava taha meie ruumi ja edu soovimine- see oli südantsoojendav liigutus! Selles suhtes olge kõik ise ka tähelepanelikumad. Kui näete, et keegi millelegi on pühendunud, siis tihti on just heast sõnast puudus.
Võistlustest.
Nagu ikka, väga hästi organiseeritud võistlused. Eks sai nooremaid sportlaseid palju nõustatud ja suunatud. Oli nooratleete, kes lasksid ennast abilistel grimmida koridoride kõige pimedamas nurgas. Tõsi, mingil hetkel oli lava taga juba liiga palju üleliigset rahvast ja tulevikus seda liikumist natukene rohkem läbi mõelda. Võrreldes minu väga paljude varasemate välisvõistlustega võib siiski korraldusliku poole hindeks 10-e palli süsteemis panna ei rohkem ega vähem kui 10 punkti! Super! Jah, siin-seal kuulsin natuke virinat et kuskil on miskit viltu, aga kuulge sõbrad, usun et kui te oleksite minuga 2008 aastal Madridis MM-il käinud kus kohalik turvamees pool tundi enne MM algust ei teadnud, et nende spordihoones üldse mingi võistlus toimub, valgustid toodi kohale ja pandi paika alles tund aega pärast MM-i ametlikku algust, kus võistlejate tagaruum oli kordades hullemas seisus kui Peeter Võsa poolt filmitud Kopli parmupesa ning pesemisvõimalusteks oli ainult üks roostes kraanikauss, kust nirises detsembris jääkülma vett. Ah jaa- WC-s oli ainult üks pott, selles ruumikeses puudus elekter ja …uks. Nüüd te vähemalt mõistate, miks ma Eesti võistlustele maksimumpunktid annan. Konkurentidest paari sõnaga rääkides tuleb tunnistada, et tase läheb iga aastaga järjest kuivemaks. Olid ajad, kui aastast aastasse rahvas virises, et mis me ikka seda võistlust vaatama läheme- mingi punnis Kiivikas ja kuivanud Vähk. Minule isiklikult Heideti pidevalt tumedat kahtlusevarju, et ilmselt ma mingeid keelatud vee väljaajajaid krõbistan, sest teistmoodi ei ole võimalik nii kuivaks saada. Võib-olla teinekord ongi vaja selliseid kuivikuid, kes oleksid teerajajaks uuele kuivikute koondisele. Ja uued mehed on areenile saabunud! Päris ausalt, võin käe südamele panna ja öelda, et EKV eelõhtul ma oma abikaasale ütlesin kulturismi TOP4 täpselt sellises järjekorras nagu see ka lõpuks kujunes. Usun, et gigasaurus Ott võtab EM-ilt kindlasti medali, samuti väga suure tõenäosusega Savisaar ning Kuusnõmm. Uus mees EKV-l oli hea, aga kas EM finaalkoha jaoks valmis, seda näitab aeg. Kuna ma ise olen ikka rohkem kulturismi valdkonnas ringi liikunud, siis ei oska kahjuks bikinide ja rannafitnessi atleetide finaalkohtasid ja medaleid ennustada. Samas eelinfo põhjal julgen Eestile prognoosida 10 finaalkohta, milledest vähemalt pooled panevad punkti medaliga, kelledest omakorda veel paar võistlejat aasta jooksul tõusevad paar kohta. Need ei ole unistused, vaid reaalsed võimalused ja usun et paljud nõustuvad minuga. Uh, jube pikk sissekanne sai tehtud. Enne kui selle postitan, pean kindlasti copy tegema, et ei juhtuks jälle nii nagu minu viimase pika postitusega kus see lihtsalt ära kadus…
Mis edasi?
Puhkan natuke, aga mõõdukalt. See, et mul kehakaal paari päevaga 76-lt 86-le kilole on tõusnud, on normaalne. Usun, et minu loomulik kehakaal ongi umbes 90 kg ja las ta siis tõuseb natuke veel, aga kui hakkab rühmatreeningute läbiviimist segama, võtan jälle alla. Võimalik, et annan sügisel korraliku kontserdi, aga seda näitab aeg…
- You must be logged in to reply to this topic.
