Vend Vähk Peab liikuma!
- This topic has 6,207 replies, 288 voices, and was last updated 4 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma teen Vähile väljakutse 100-se kangiga biitseps 6x ükskõik millise tehnikaga
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma panen 1-sel mail video siia samasse üles
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Althaardes ja kükki ei tohi laskuda ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>07.aprill 2014
Aeg muudkui lendab! Alles üleeile higistasin LELKV läbiviimisel ja täna juba ilus esmaspäev kahe põneva trenniga. Täna varahommikul oli plaan ennast bodypumpis ületada ning tegin kükid, rinna ja selja 40 kilose kangiga. Rinna harjutuses kasutasin surumiseks 18,5 kg hantleid ja tuleb tunnistada, et vere maitse kippus suhu tulema. Pausid olid olematud ning pärast trenni väänasin särkidest ja kampsunist korralikult vett välja… Selliseid väljakutseid on praegu vaja. Ilmselt paljude jaoks tuleb nüüd üllatusena, et valmistun EM-ks. Aega on veel piisavalt ja eelmise aasta sügisel saadud maailma neljas koht kripeldab päris korralikult hinges. Lisanditest katsetasin siiani ka kreatiiniga, aga see ei sobi mulle. Eile võtsin kreatiini ettevalmistustest välja ja peab ütlema, et nüüd tuleb ka vorm kosmilise kiirusega. Loomulikult korralikult trenni ja maksimaalselt iga väiksematki detaili toidulaual jälgida. Eks olen siia mingeid kummalisi vormipilte üles riputanud ja loodan sellel reedel juba midagi tõsisemat eksponeerida. Nüüd iga päev vähemalt 2 trenni ning hea meel on tõdeda, et käsi on ilusti taastunud ning kannatab ilusti selja lõuatõmbeid teha. Nüüd ei olegi muud kui tuld Santa Susanna poole!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 09.aprill 2014
Tänane varahommikune bodypump juba tehtud ning lisaks teen täna ka ühe asenduspumpi õhtul, pärast tööd. Kindlasti jääb tänasesse päevakavasse ka jõusaal ning võimalusel ka eraldi lõuatõmbeid ja rööbaspuud. Vorm on hakanud hüppeliselt paremaks muutuma, aga on ka juba aeg. Varahommikul näitas spordiklubi kaal ilusat 81,2 kg numbrit, aga sellest peaksin veel 2-3 kg maha saama. Toidulisanditest hetkel põhiliselt rasvapõletajad, tavatoidus on toimunud ka mõned olulised muudatused. Võistlusteks valmistumisel olen võtnud aluseks 2013 sügishooaega ning ettevalmistust veel oluliselt täiustanud. Endale midagi ette heita ei ole ja see on kõige olulisem!
Eile juhtusin lugema Janar Rückenbergi blogi, kus suur mees teatas, et Eesti Karikavõistluste absoluutne võit on ehk isegi olulisem saavutus kui euroopas või maailmas finaali pääsemine… Vaidleksin sellele tugevalt vastu!!! Miks? 2007 aastal tulin absoluutseks Eesti Karikavõitjaks. Sellel ajal Ott jättis hooaja vahele ning põhikonkurendid olid Argo Vaible, Oleg Fjodorov ning Ivo Pärle. Eelmisel päeval olin saavutanud enda kategoorias Oslo GP-l teise koha. Eesti absoluutseks Karikavõitjaks tulin tänu kogemustele ja ilmselt kõige kuivemale vormile, aga pean tunnistama, et ikkagi tühi tunne jäi sisse. Kui saavutad mingi võidu puhtalt, ilma erilise vastupanuta, siis petad ainult iseennast, et see oli mingi hullult suur saavutus ja terve maailm peab nüüd sinu ees kummardama. Ok, olles sellel ajahetkel Eesti esinumber läksime koondisega mõne nädala pärast 2007 aasta euroopa meistrivõistlustele Bakuusse ja seal toodi ruttu maa peale tagasi- saavutasin nendel võistlustel haletsusväärse 14 koha ning pange sõbrad tähele- Argo Vaible minu kategoorias jäi 12-ks! Päevad pole vennad ning tegin mitmeid vigasid mida hiljem olen rangelt vältinud. Juba 2007 aasta sügisel tulin MM seitsmendaks ja sealt edasi ainult finaalkohad! Et mis see tühine finaalkoht ka väärt on? Et kas finaali viienda koha üle peaks vähem uhke olema kui Eesti Karikavõistluste absoluutse esimese koha üle? Mina arvan et konnatiigi saavutustel on siiski oluliselt väiksem tähtsus kui tiitlivõistluste finaalis. Aastatega kogunenud finaalkohtades olen olnud parem suurte riikide valitsevatest absoluutsetest klassikalise kulturismi meistritest, MM-il olen eelfinaalis selja taha jätnud enda kategooria valitseva euroopa meistri, samuti võitnud Arnold Classicu medalimehi. Lisaks muidugi mitmeid ärevaid hetki, kus dopingukontrollid ei ole mind lihtsalt soosinud ja nagu sügiselgi oleksin hea õnne korral juba 2-e kordne MM pronks. See dopinguteema on üldse väga häiriv minu jaoks. Usun, et kui sellistelt vägevatelt juba küllaltki soliidses eas meestelt, kes paari aastaga on viimasel ajal meeletult jämedamaks läinud, veredopingu proove võtta, tuleks välja päris põnevat infot. Teada on, et osad klounid, kes dopingut ikkagi mõnuga tarbivad, peavad kuluaarides väikseid loenguid, kuidas dopingukasutamist „õigesti“ ajastada. Hoiatan, et kui veel sellist infot minuni jõuab, saadan selle kohta avalduse ka alaliidule ja soovin kiiret tegutsemist!
Samas on paljudel suhtumine, et jäädes suurel tiitlivõistlusel isegi teiseks, tähendab, et oled lihtsalt esimene kaotaja ning kedagi ei huvita, et see on justkui kõva sõna. Ajalugu mäletab võitjaid. Ehk parem olla konnatiigis valitseja, kui ookeanis kaotaja. Rääkimata siis sellest, kui kuskil finaalikohtade piiri peal tiksuda.
Siin lähevad kindlasti paljude arvamused lahku, sest eks kõik sõltub ju inimesest. Nii sellest, mida keegi väärtustab, kui ka sellest, mida selle nö. väärtusega soovitakse peale hakata. Mõnes mõttes on konnatiigi tasandil absoluutse tiitliga rohkem ette võtta, kui MM’i finaalikohaga. Objektiivselt ma ei usu, et keegi vastu vaideks suurvõistluste finaalikohtade väärtuse üle. Ilmselgelt on sellised saavutused võimsamad, kui paari kohaliku tüübi võitmine. Kuid subjektiivselt, sõltuvalt kontekstist, võib aga kohalikud tiitlid tunduvalt rohkem kullakarva minna.
Ma ise ei oska veel seisukohta võtta, kuid eks ühte ja teist on ka mulle kõrva hakanud neil teemadel.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samas on paljudel suhtumine, et jäädes suurel tiitlivõistlusel isegi teiseks, tähendab, et oled lihtsalt esimene kaotaja ning kedagi ei huvita, et see on justkui kõva sõna. Ajalugu mäletab võitjaid. Ehk parem olla konnatiigis valitseja, kui ookeanis kaotaja. Rääkimata siis sellest, kui kuskil finaalikohtade piiri peal tiksuda.
Siin lähevad kindlasti paljude arvamused lahku, sest eks kõik sõltub ju inimesest. Nii sellest, mida keegi väärtustab, kui ka sellest, mida selle nö. väärtusega soovitakse peale hakata. Mõnes mõttes on konnatiigi tasandil absoluutse tiitliga rohkem ette võtta, kui MM’i finaalikohaga. Objektiivselt ma ei usu, et keegi vastu vaideks suurvõistluste finaalikohtade väärtuse üle. Ilmselgelt on sellised saavutused võimsamad, kui paari kohaliku tüübi võitmine. Kuid subjektiivselt, sõltuvalt kontekstist, võib aga kohalikud tiitlid tunduvalt rohkem kullakarva minna.
Ma ise ei oska veel seisukohta võtta, kuid eks ühte ja teist on ka mulle kõrva hakanud neil teemadel.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma südamest loodan, et sa kunagi ka suurvõistlustele pääsed ning tahaks sinu seisukohtasid uuesti kuulda kui oled teinekord ligi 30-st mehest tasavägises lahingus kuue parema hulka tõusnud ning järgmisel päeval algab kõik otsast peale.
Kui medalit ikka ei tule,on finaali koht tühipaljas statistika. Loomulikult konkurentsi mõttes on välisvõistlused tasemelt 10 korda kõvemad, sest koos on riikide parimad. Arvestades veel asjaolu, et kulturism on kõrvalvooõu ala.Ala seisukohalt on kodused võistlused olulisemad, kuna saad näidata inimestele ja kogukonnale, millega sa tegeled ja pusid siin aastaid. Sa võid ju ise kujutada ette, et oled ilgelt kõva mees, maailma 5 või kuues aga kui ikka lähikondlased ei saa aru milles see väljendub ja puudub käegakatsutav võrdlus kodupubliku ees, siis ei koti see kedagi. Sama,hästi ma võin öelda, et olen kiikingus maailma kuue parima seas.
Kui medalit ikka ei tule,on finaali koht tühipaljas statistika. Loomulikult konkurentsi mõttes on välisvõistlused tasemelt 10 korda kõvemad, sest koos on riikide parimad. Arvestades veel asjaolu, et kulturism on kõrvalvooõu ala.Ala seisukohalt on kodused võistlused olulisemad, kuna saad näidata inimestele ja kogukonnale, millega sa tegeled ja pusid siin aastaid. Sa võid ju ise kujutada ette, et oled ilgelt kõva mees, maailma 5 või kuues aga kui ikka lähikondlased ei saa aru milles see väljendub ja puudub käegakatsutav võrdlus kodupubliku ees, siis ei koti see kedagi. Sama,hästi ma võin öelda, et olen kiikingus maailma kuue parima seas.
Nõokad on indiacas maailma kolmandad, btw.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> MM toimus Nõos ja esindatud olid kõik maailma riigid.Ma südamest loodan, et sa kunagi ka suurvõistlustele pääsed ning tahaks sinu seisukohtasid uuesti kuulda kui oled teinekord ligi 30-st mehest tasavägises lahingus kuue parema hulka tõusnud ning järgmisel päeval algab kõik otsast peale.
No loodame, et kunagi võib teoks saada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teema ise on huvitav nende tiitlite ja kohtade suhtes. Eks peabki täheldama erinevate vaatevinklite olemasolu. Kes vaatab asja objektiivselt ning hindab saavutuse väärtust puhtalt selle järgi palju vaeva panustati, kes hindab konkurentsi, kes saavutuste väärtust praktilise aplikatsiooni suhtes, kelle jaoks on tähtsam maailma nägemine või lihtsalt enda arendamine, kus otsene tulemus ei omagi tähtsust kuni ise rahul ollakse jne.
Kujutan ette, et sportlased võivad siinkohal mitud moodi jaguneda, mis on samas ju tore. Maailm ongi huvitavam, kui inimestel on erinevad motivatsioonid millegiga tegelemiseks ja erinevad väärtushinnangud. Hoiab elu huvitavana.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja Imre ei maksa hakata rääkima konnatiigist, erinevate spordialade võrdluses ongi kulturism konnatiik. Kui sul ikka vigur suusatamises keegi medaliga koju ei tule siis sellest ei tea keegi midagi
Ilgelt kõva maailma viies või kuues(noh 2 x euroopa ja 1 x maailma kolmas ka, aga vahet pole) mees soovib kindlasti ka teiste arvamust kuulda- mitte ainult nende oma, kes ilmselt kodus juba oma lähikondlasele konnatiigi tšempioni medalit kaela riputavad. Kardan et Ott ei näegi seda teemat kui Eesti ABS Karikavõidu ülistajad selle teema siin ülejäänud euroopat ja maailma usinasti täis teevad. Ikka loodan sellel teemal ka Oti elavat arutelu aga mees on vist kahjuks eemal.
Alustuseks,pole publikut pole ka spordiala, võiksid ju ise end ka peeglist võrrelda, tehakse küll enda pärast, aga sport on show ja see kuulub rahvale Teiseks võid maailmas kõva olla aga huvitav, kui kõik on nii staarid, mis alustel sa EM näiteks pääsed ? Ja kui sa reaalselt kõrval ei seisa, kas ikka lähevad ja saavutavad EM i kohti meie parimad?
Ja Imre ei maksa hakata rääkima konnatiigist, erinevate spordialade võrdluses ongi kulturism konnatiik. Kui sul ikka vigur suusatamises keegi medaliga koju ei tule siis sellest ei tea keegi midagi
No vigursuusatamine on varsti potensiaalne uus eesti rahvussport tänu noorele Kelly Sildaru’le, kes juba praegustele osadele kõvadele tegijatele tuule alla teeb ja ainult tänu oma noorusele veel Sotsi olümpiale ei kvalifitseerund
http://www.ohtuleht.ee/560785/euronews-kuulutab-eesti-tudruk-on-teel-2018-aasta-olumpiakulla-suunas
Välja peaks minema meie parimad ja mitte kunagi näidatud tulemuste põhjal vaot ikka viimase hooaka põjal.Ja kui Ekv jääb hiljaks, siis tuleb katsevõistlused korraldada varem. Mis signaali me saadame ala huvilistele,kui väljapääsuks välisvõistlusyele ei piisa aasta reitingus parim olemisest.
- You must be logged in to reply to this topic.
