Vend Vähk Peab liikuma!
- This topic has 6,207 replies, 288 voices, and was last updated 4 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ise olen ka Põltsamaalt pärit, oleks teadnud et sinna läksid oleksin ka huvi pärast tulnud kuulama. Aga ise juba mitu kuud Tartukas ja käin Eedeni Fit-is
20.detsember 2013
Täna varahommikul tegin bodypumpi ja õhtul on veel noorkulturistidega tund. Püüan ka hakata uuesti hoogu üles võtma, kindlasti õues jooksmas käia ning tervislikumalt toituma. Kehakaal on stabiilselt 87-88 kg peal ja enesetunne väga hea! Just maiustasin keskpäevase valge šokolaadi PUDDINGuga, lisaks PUMP+ ja SHOCK et jõuaks võimsalt päeva õhtusse saata. Pidage vastu ja ärge olge kurvad!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 22.detsember 2013
Sellel aastal talve ilmselt enam ei tule. Samas alati võimalus, et jaanuar-veebruar paugutab korraliku 30-e kraadise pakasega. Pole hullu- eilse seisuga mina talve ei karda. Nahavahele on kogunenud korralik rasvakiht nagu rebastel, karudel , siilidel, oravatel ja muudel karvastel-sulelistel sõpradel. Kehakaal oli eile õhtul 91,3 kg! Nii priske poiss ei ole ma ammu olnud. Eks paistab, kuidas sellise kehakaaluga täna bodypumpi kannatab teha. Arvatavasti vett hakkab igast august voolama ning mees leemendab nagu Leemet. Just võtsin kerge hommikusöögi ka- kaerahelbepuder mustika HERA80-ga, nüüd veel PUMP+ kapslid ja SHOCK päeva võimsaks alguseks! Hakkan nüüd bodypumpi uut kava veelkord üle vaatama. Harjutamine teeb meistriks! Olge siis mõnusad!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tervitus Hr. Vähk
Renku siin soovitas oma ala (loe: FULL BODY) spetsialistilt uurida sinu saladust. Et kuidas sa vastu pead sellele?
Ise olen ka selle aasta algusest kui uuesti saali läksin, teinud FULL BODY trenne kergete raskustega.Siiani oli enam-vähem aga kui L-karnitiini sisse võtsin siis enam ei jõua
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> pulsi lööb nii üles, et on selline tunne, et süda hüppab seest välja.Saan aru, et detailidesse sa ei lasku aga mingit üldist soovitust ehk?
Või oledki sa üliinmene?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hehe, Imre ongi üliinimene, aga mõned head soovitused vast siiski saad, et kui palju ja kui tihti mõnda lihast koormata.
Tervitus Hr. Vähk
Renku siin soovitas oma ala (loe: FULL BODY) spetsialistilt uurida sinu saladust. Et kuidas sa vastu pead sellele?
Ise olen ka selle aasta algusest kui uuesti saali läksin, teinud FULL BODY trenne kergete raskustega.
Siiani oli enam-vähem aga kui L-karnitiini sisse võtsin siis enam ei jõua
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> pulsi lööb nii üles, et on selline tunne, et süda hüppab seest välja.Saan aru, et detailidesse sa ei lasku aga mingit üldist soovitust ehk?
Või oledki sa üliinmene?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ÜLIINIMENE
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tervitus Hr. Vähk
Renku siin soovitas oma ala (loe: FULL BODY) spetsialistilt uurida sinu saladust. Et kuidas sa vastu pead sellele?
Ise olen ka selle aasta algusest kui uuesti saali läksin, teinud FULL BODY trenne kergete raskustega.
Siiani oli enam-vähem aga kui L-karnitiini sisse võtsin siis enam ei jõua
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> pulsi lööb nii üles, et on selline tunne, et süda hüppab seest välja.Saan aru, et detailidesse sa ei lasku aga mingit üldist soovitust ehk?
Või oledki sa üliinmene?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis ma oskan öelda. Olen varasemates kirjutistes välja toonud, et olen treeninud koos vana kooli meestega. Nende seas on olnud endiseid erivägede sõjaväelaseid, samuti NSVL-u koondislasi. Vot need on meeletu tahtejõu ja vastupidavusega üliinimesed! Võimalik et minu puhul kaalub igasugused kannatused üles eesmärk ja oleme ausad- eesmärk on mul ju alati kokkuvõtteks tulla maailma parimate sekka. Kui ma võtaksin eesmärgiks olla kohaliku konnatiigi kõige uhkem konn, siis ilmselt loobuksin üritusest ja annaksin tiitli kergekäeliselt mõnele teisele tiigiasukale. Full body trenni ma tegin teinekord mitte 1 vaid 3 korda kui andsin päevas 2 bodypumpi+ jõusaalitreening. Tavaline vaheldusrikas jõusaalitreening on kergem kui teine bodypumpi trenn mida pika päeva lõpus on päris raske läbi viia. Samas kui kõik tehtud, siis jälle jube mõnus olla
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> No muidugi, millest me siin räägime.
Sa teed 2 kuni 3 trenni päevas, mul raskusi ühega päevas
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuna mul probleem võhmaga siis peab vist aeroobset rohkem tegema.
No muidugi, millest me siin räägime.
Sa teed 2 kuni 3 trenni päevas, mul raskusi ühega päevas
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuna mul probleem võhmaga siis peab vist aeroobset rohkem tegema.
Kuldsed sõnad! Ka minul on plaan uuel aastal jälle maastikul jooksmas käima hakata.
25.detsember 2013
Kõigepealt ILUSAT JÕULUAEGA kõigile headele inimestele! Teen siis omalt poolt ka väikese kingituse kõikidele kulturismisõpradele ning panen kirja viimase võistlushooaja suurema kokkuvõtte. Head lugemist!
Võistlushooaeg sügis 2013
Olen vaikselt mõtteid mõlgutanud teha pikem kokkuvõte oma viimasest võistlushooajast, aga siiani ei ole nii palju aega ja vaikust olnud, et oleksin saanud oma kirjatööga alustada. Nüüd, peale jõuluõhtul üleelatud kannatusi kus toimus loomalik laadimine ja mao survestamine erinevate kodumaiste rasvaste ja ülirasvaste produktidega, võib kõike seda seedides mõtteid mõlgutada ja sähvatusi kirja panna.
Et endal ja huvilistel oleks lihtsam kõike jälgida, hakkan seda teksti kokku panema vahepealkirjadega. Mis muud kui alustame!
MÕTE
Kõik algab mõttest, mõte arendab edasi nägemust, nägemusest sünnivad eesmärgid, eesmärgid motiveerivad töötama.
2013 aasta kevadel sain teada, et selle aasta Põhjamaade meistrivõistlused toimuvad seekord Eestis! Olen käinud Põhjamaade meistrivõistlustel Taanis, Islandil, Norras, Soomes, Rootsis ja loomulikult süda hakkas kohe kiiremini põkslema seda uudist kuuldes. Arusaadav, et sellisel võistlusel lavaleastumiseks ei saanud olla eesmärgiks olla üks paljudest vaid paljudest üks… On mul ju Põhjamaade meistrivõistlustelt ette näidata igasuguseid medaleid ning ka Eestis võistlemisel oli visioon täitsa olemas millise medali järgi minnakse.
Lisaks oli põhjuseid tagasi lavale tulla teisigi.
Siiani kripeldas hinges ka 2011 aasta äärmiselt kehv vorm minu jaoks. Vaatasin pildimaterjali siit ja sealt poolt, võrdlesin teistega ning peab tunnistama, et 2011 olin küll megakuiv aga midagi ilusat seal ei olnud. Olin suuure kaalulangetamisega kaotanud väga palju lihasmassi ning kokkuvõttes nägin laval välja nagu võileib, mida oli 2 päeva kondoomi sees hoitud ning millele oli elevant peale istunud. 2013 pidi tulema vigade parandus. Mõtte jõul on väga palju võimu! Otsustasin seekord lavale astuda suuremas kategoorias!
2 AASTAT PAUSI
Iga mees peab mingil ajal otsustama, mis on eluks olulisemad- kas perekond või hobid. Arusaadav, et kui sul on mitu pisikest last ja nõudlik perenaine, siis jäävad hobid teise…parandan sajandajärguliseks. Kui uhke poissmehena olin enamus vabast ajast suvel järvedel kalal, siis sellel aastal on looduses käidud väga vähe. Minu jaoks on looduses viibimine väga olulisel kohal- see annab energiat ja maandab pingeid. Ka jõusaalist olen olnud sisuliselt eemal paar aastat, aga samas rühmatreeninguid annan usinasti edasi ja need hoiavad päris hästi vormis! Kehakaal on olnud stabiilselt 85-89 kg vahel ja eks ma seda ka jälgisin kogu aeg. Need mõned korrad kui kaal üle 90 kg on tõusnud, ei saa öelda et ma ennast väga hästi oleksin tundnud! Selline ilge sardelli tunne kus kõige lihtsamad tegevused kohe higistama ajavad ning võhm oli olematu! Tahest tahtmata tekkis ka mõte, et kas selline kaheaastane paus võib olla kulturisti jaoks kasulik? On ju ihu saanud pikalt puhata ja paari aasta jooksul olen ju olnud ise võistluste(LELKV) korraldaja ning näinud kõrvalt võistluseid ning avastanud iseenda jaoks mitmeid huvitavaid momente, mida varem vaevalt märganud oleksin. Nõustun väitega, et kulturism on vanade meeste ala- mida rohkem kogemusi, seda parem analüüsivõime ja loomulikult aitab edule kaasa ka tugev enesekriitika. Usun, et need vennikesed, kes praegu kuskil kapi taga mõnuga endasse mingisugust mürki(dopingut) manustavad, peavad peenikest naeru, et mida teab Vähk edule kaasaaitamisest, aga usun, et sellised klounid saavad ka kord oma karistuse ja kui jõuavad ükskord sellisesse seisu, et mädanevad kusagil vana haigla räpastes keldrites ning arstiteaduse noored tudengid teevad nendega nilbeid katseid ja panevad võikad videod youtubes üles, siis praegused dopinguvennad vaatavad oma elukesele järele pisarsilmil ning küsivad iseenda käest, kas asi oli tõesti seda väärt? Praegu on muidugi sügavalt savi ja maksma jääb ikkagi madalalaubaliste ülistus ning konnatiigi suurima konna tunne.
Ok, kipun teemast kõrvale kalduma, aga vahel lähen mõne teema puhul plahvatusohtliku piirii peale tuginedes pidevalt täienevale infole selliste tühiste tegelaste ohtlikule tegevusele.
ALGUS
2013 augustis olime veel perenaisega ligi kuu aega USA-s. Võtsime aja maha, sõime mis meeldis ning nautisime elu. Selleks ajaks olin otsustanud, et tagasi Eestisse jõudes alustan kohe dieediga ning jõusaalitreeningutega. Mõeldud-tehtud! Võin veel öelda, et kui sõitsime Riia lennuväljalt(me alustasime reisi Riiast ja auto oli reisi ajal Riia lennuväljal) tagasi Eesti poole, siis veel tee ääres lubasin endale korraliku muna-peekoni hommikusöögi ning see oli ka viimane selline tavainimese söök. Tagasi kodumaale jõudes läks toit üle rasvata toitudele + lisandid. Treeningud muutusid päevapealt vaheldusrikkamaks. Suve lõpus sai lisaks jõusaalile käidud erinevaid harjutusi tegemas ka parkides. Algavaks hooajaks oli võistluskaal planeeritud umbes 81-82 kg-le. Et mis selle kaaluga siis on? Olin ma ju viimastel võistlustel 2011 aasta MM-il kaalumisel 75 kg!!! Ja nüüd järsku 6-7 kg raskem? Minu võistluskaal sõltub minu pikkusest! Siiani võistlesin -175 cm kategoorias ning ajasin ennast alati natuke lühemaks, kuna minu arvates oli õige olla enda kategooria kõige pikem mees ning uskusin, et olen siis ka kõige suurem mees. Minu päris pikkus jääb sinna 175-176,5 cm vahele, aga sellest on väga lihtne ennast ajada kergelt küürus 173-174 cm pikkuseks.Visuaalselt see ehk kohati nii tunduski, aga see oli puhas enesepetmine! Enne veel kui targutajad tuld hakkavad andma peataksin nende fanaatilise kisakoori faktidega: -175 cm kategoorias ei ole mul EM ja MM võistlustel just kehvad tulemused olnud. Ilmselt sai saatuslikuks ka aukartus suurema kategooria ees ning teadmine, et vähemalt MM-idel on absoluutsed maailmameistrid tulnud just -180 cm kategoooriatest! Teinekord peab tegema julma ja vaatama, mis edasi saab. Mis muud kui hakkan siis kirjutama, mis edasi sai. Jääge lainele!
JÄRGNEB!…
Eesti meistrivõistlused 2013
Registreerisin ennast nendele võistlustele eelviimasel päeval koos oma paari õpilasega. Tõttöelda hoidsin saladuskatet enda lavaleastumisest viimase hetkeni erinevatel põhjustel. Kehakaal võistluspäeval oli 82 kg ja siis oli loomulikult paljudel imestuseks põhjust spekuleerida sest viimati nähti mind võistluskaalumisel 75 kilosena. Ausalt, enam ei viitsi ennast sulgkaaluni näljutada! Eesti meistrivõistlused on nagu ikka eeskujulikult organiseeritud. Arusaadav, et nendel, kellel ei ole palju kogemusi, on ikka põhjust virisemiseks ja ninakirtsutamiseks, aga need tegelased ei ole ilmselt kunagi ekstreemtingimustes võistelnud. Näiteks vist 2009 aastal toimunud MM-il Hispaanias ei olnud võistlejatel mingisuguseid pesemisvõimalusi peale ühe väikese roostes kraanikausi kust nirises jääkülma vett. WC oli selles hoones ka olematu- vähemalt lava taga oli võistlejate jaoks üks väike kambrikene, kus ei olnud valgust ning küte. Kindlasti meenuvad ka Serbias toimunud EM kus võistlejate riideruumides sibasid ringi prussakad. Kallid sõbrad, te ei kujuta ettegi millistes tingimustes on teinekord MM või EM võistluseid läbi viidud!
Selles suhtes Eesti võistluste korraldajate ees alati müts maha ning isegi püüan LELKV organiseerimisel võimalikult palju võistlejatele vastu tulla.
Ok, nüüd jälle Eesti MV-st. Usun, et paljude jaoks võib olla huvitav fakt, et võistluskavaga ei olnud ma absoluutselt tegelenud ja peale väljavalitud võistlusmuusika ei olnud mul rohkem midagi valmis pandud. Peale kaalumist siis lükkasin muusika MP3 sisse ja leidsin Salme Kultuurikeskuse kõige ülemiselt korruselt väikese nurgakese, kus sain rahulikult harjutama hakata. Vahelduseks piilusin ka alla et lavaltoimuvaga kursis olla. Nii käisingi edasi-tagasi harjutamas, aga paari tunniga võis vabakava projektiga rahule jääda. Loomulikult ei ole kunagi välistatud, et võid kõik täielikult segamini ajada, aga siis on kindlasti varuks erinevad improvisatsiooninumbrid ja kui valetad, siis tee seda maksimaalselt usutavalt justkui kõik peakski täpselt nii olema!
Võistlused olid vahepeal alganud ja sain kaasa elada oma õpilastele. Fitlife spordiklubi esindasid sellised vägilased nagu härrased Trofimov, Rässa ja Gorgisheli. Erilist rõõmu tegid uustulnuka Rässa tulemused, sest mees oli minu juurde õpipoisiks tulnud alles mõned nädalad enne võistlustele registreerumist ning mees tegi väga lühikese ajaga erakordselt võimsa arengu! Trofimovil ja Gorgishelil jäi võistlusteks kõvasti teravust puudu, aga loodetavasti mehed juba järgmistel võistlustel muudavad oma ettevalmistust ning üllatavad kõiki. Minu jaoks oli suur üllatus üle pika aja Eesti MV juuniorite tase. Kohale oli ilmunud vägagi perspektiivikaid noorhärrasid ja loodetavasti nendest meestest kuuleme lähiaastatel veel palju! Peale kulturismi oli looomulikult palju teisi alasid ka, aga kahjuks ei olnud väga aega süveneda, mis seal täpselt toimub ning kuidas asjad kulgevad. Hr Ergo Metsla võistluste läbiviijana oli muidugi maasikas tordil! Tean kui raske on selliseid üritusi läbi viia ning selliseid „Tselluliidi” spordiklubide stiilis apsakaid võib igal ühel ette tulla! Tubli Ergo!
Konkurendid. Eks mõne mehe puhul tehti lärmi ja taoti trummi juba mitu nädalat enne võistluseid. Usun, et kui ma olen klassika MM-idel euroopa meistreid võitnud eelfinaalides, siis ei lase kohalikust virvendusest ennast eriti segada. Suur küsimärk oli hr Peep Reinart ning õigustatult. Sümpaatse olekuga noor mees on väga perspektiivikas ning usun, et võib sellel spordialal suurvõistlustel võita rohkem finaalkohtasid ja isegi medaleid kui mina. Eks aeg näitab kui kaugele noored mehed veel jõuavad. Eks kõik spordisõbrad teavad, kuidas klassikalise kulturismi medalid jagunesid ning ega mulle küll suureks üllatuseks ei tulnud, et absoluutfinaali jõudsidki 3 klassikut ja 1 kulturist. Kulturismi kohta mul kahjuks midagi rõõmustavat ei ole lisada- peale Oti meil tegelikult rohkem kulturiste ei ole ja kui kusagil jälle räägitakse Eesti esikulturistist, siis parandaksin ja lisaks, et Eesti ainuke kulturist, kes vastab IFBB nõuetele. Tegelikult sain enda Eesti MV-ks valmistumisel erilise süsti kui kohtusin mõned nädalad enne Eestikaid Otiga ja ta avaldas mulle väikese saladuse, et võib-olla nendel võistlustel ei osalegi! Arusaadav, et see lööks igal ühel pulsi kõrgemale ning silmade ees juba jooksid vägevad lihastes vend Vähi pildid küll Maalehe esikaanel küll prillitoosi saates. Hämmastav, et maainimesed on teinekord kulturismiuudistega rohkem kursis. Siinkohal täpsustus, et just nimelt kulturismiuudistega, klassikast ei tea reeglina keegi midagi. Üks põnev tähelepanek Eesti meistrivõistluste finaalist. Enne absoluutfinaali hõigati välja need nimed, kes osalevad parimate selgitamisel ja mina hakkasin kohe hirmsa hooga pumpama, et lihases elu säiliks ning ilmuksin lavale maksimaalselt heas vormis, aga mida tegid samal ajal nooratleedid Reinart ja Merisalu??? Vennad hakkasid lihtsalt juttu ajama! Jälle sain kinnitust, et ilma kogemusteta läheks ikka päris raskeks. See on kuldreegel, et kui oled juba laval käinud ja maksimaalselt pingutanud, siis kipub ihu ja vaim kiiresti lõdvaks minema ja kui ikka eluvaim lihastest kaduma kipub, siis aitab ainult pumpamine! Lisaks pumpamisele analüüsisin oma poseerimist ning tegin vigade parandused. Kokkuvõttes viisakas esitus esimese korra kohta üle pika aja ning tasuks klassikalise kulturismi 8-s meistritiitel ning järjekordne absoluutne teine koht Oti järel! Järgmiste võistlusteni oli aega 1 nädal ning ei saanud puhkama jääda- ikka edasi!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Järgneb
Hea lugemine, pühad on järelemõtlemise ja tuleviku vaatamise aeg ja seda sa oled ilusasti ära kasutanud, jääme ootama järge!
Hea lugemine, pühad on järelemõtlemise ja tuleviku vaatamise aeg ja seda sa oled ilusasti ära kasutanud, jääme ootama järge!
Kui on palju lugejaid, siis hakkan raamatut kirjutama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Enne absoluutfinaali hõigati välja need nimed, kes osalevad parimate selgitamisel ja mina hakkasin kohe hirmsa hooga pumpama, et lihases elu säiliks ning ilmuksin lavale maksimaalselt heas vormis, aga mida tegid samal ajal nooratleedid Reinalt ja Merisalu??? Vennad hakkasid lihtsalt juttu ajama! Jälle sain kinnitust, et ilma kogemusteta läheks ikka päris raskeks.
Meile ei sobi pidev pumpamine. Mis seal ikka… iga inimene on erinev. Kui ma peaksin pumpama nagu sina, siis oleksin lava peal kui tühi kott.
See pumpamine sobibki hästi neile, kellel on ka eelnev treenitus…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Muidugi olen ise näinud ka vendi, kes lähevad lavale viimases otsas ja siis hakkavad koos noortega pumpama ja selleks ajaks kui ongi pumbatust vaja ei ole enam midagi pumbata…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.