Vemma

kas on mingi teenus, mis mulle külmkappi need marjas aastaringselt tooks, kust ma neis siis võtta saaks?

See on üks üsna ammu leiutatud asutus nimega pood! Erinevaid külmunud marju, mahlu ja smuutisid eesti tootjatelt on üsna laialt saada. Samas saan aru, näiteks mustikas kõlab ikka üsna labaselt võrreldes vemmaga!

… Normaalse parasvöötme hooaegadele kohase toitumise ja mõningaste lisavitamiinide võtmise korral saab põhimõtteliselt sama tulemuse – tõestatud. Kui raha ja uudishimu on, siis ei ütle samas ka Vemma kohta ühtegi halba sõna ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vemma ongi üks võimalus, kuidas Sa need vajalikud lisavitamiinid kindlalt kätte saad ilma et oleks vaja tablette krõbistada ja pealegi meeldival viisil, nagu ise mainisid ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mida Sa tõestuse all mõtlesid? Kas isiklikku kogemust või mingeid uuringuid?

… Vitamiinid saab suuremal määral tasakaalustatud toitumisega ka.

Ma ei tahagi väita, et vitamiine ei ole võimalik toiduga kätte saada. Ma lihtsalt näen igapäevaselt selle teemaga tegeldes, et enamik inimesi tegelikult ei saa. Neil ei saaks tekkida selliseid tervisehädasid. Lapsed ei jääks lasteaias käies pidevalt haigeks, kui nad saaksid oma vitamiinid vajalikus koguses kätte. Sest need lapsed, kes tarvitavad igapäevaselt toidulisandit juurde, enam ei jää. Vahe on märgatav ja kajastub ka lasteaia arves ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Maksad lisaks toidulisandi eest ja selle tõttu ka suuremaid lasteaia arveid, kuna laps käib iga päev lasteaias. Nagu näha elu ei olegi odav. Tuleb valida, mida endale ja oma lähedastele pakkuda tahame. Lapse kulu on tegelt pooleväiksem.

Tahtsin sellega öelda, et rahakulu proportsioon on vastavuses sellega, kuidas ise viitsid oma toitumisega mässata. Kes viitsib rohkem, sel pole ka vaja nii palju raha lisandi eest välja käia ja vastupidi. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hea point! Ajakulu võib osutuda üheks faktoriks, miks toidulisandit kasutada. Kumb on lihtsam ja reaalsem. Kas töötada iga päev max. 1 tund, et teenida 2,50€ toidulisandi jaoks. Või kulutada 1 tund iga päev selleks, et hankida endale kõik vajalik ainult toiduna?

Kui ma sattusin (just sattusin) Vemma otsa, siis selle taga oli vajadus leida lapsele midagi, mis aitaks tal kätte saada kõik vajalik, et ei oleks enam kevadväsimust ja verenäitajad oleksid korras. Ma tegin ka endal ära täieliku verepildi enne ise kasutama hakkamist ja selgus, et verepilt on viimase peal. Perearst vaatas seda ja ütles, et mida iganes ma ka ei tee, tee aga edasi. Ta ei oska ühegi näitaja osas midagi halba öelda. Kõik viimase peal. Ma olen terviseteemaga tegelenud erineva nurga alt aastakümneid tegelt. Eriti kui arvata siia hulka ka kõiksugused meditatsioonid, tai chi, reiki jms. Ja ometi ma hakkasin ajapikku märkama erinevust enesetundes, kui kasutasin Vemmat iga päev. Kuidagi kergem ja mõnusam on olla. Kindlasti ma ei saanud varem kätte igapäevaselt nii laia spektrit antioksüdante. Öeldakse, et sööge erinevat värvi vilju. Antioksüdante on väga erinevaid ja nende toime on ka erinev. Ainult C-vitamiinist ei piisa. Kui ma erinevaid värve vilju saan veel teadlikult valida, et tagada erinevate antioksüdantide saamist, siis ma ei ole siiani suutnud lahendada, kuidas saada ainult toiduga kätte kõikvõimalikud mikroelemendid, mida me keha vajab. Neid on vaja meil ca 50-70 erinevat. Eri allikatel see number on erinev. Kõikide nende toimet veel täpselt ei teatagi. Samas on juba infot, et pika-ajaliselt on mikroelemendid üliolulised, sest need ei ole asendatavad. Mikroelementide sisaldus viljades sõltub mullast, kus taim kasvab. Aga me oleme oma mullad ära kurnanud. Intensiivse põllumajandusega viiakse väetistena mulda tagasi põhielemendid. Peamiselt lämmastik, kaalium ja fosfor. Ja näpuotsaga veel midagi. Kindlasti aga mitte kogu spektrit, mida terve elujõuline muld sisaldab. Ja tulemuseks on, et viljad on toitainete vaesed. Lämmastikuga aetakse nad kiirelt täiskasvama, Sisaldavad rohkem vett kui maheviljad, aga ainesisalduselt on nad vaesed. Maheviljad sisaldavad rohkem mineraale ja mikroelemente ja on puhtamad mürkidest. Kas sellest aga piisab ja kui suure osa meie igapäevasest toidust moodustab mahetoodang? Tuttav mahepoodnik ütles mulle, et tema ei suutnud enda ja laste immuunsuse viia isegi mahetoiduga kõrgele tasemele, et viirused külge ei hakkaks.

Minu jaoks kõlas veenvalt dr. Michael Roiz’eni selgitus, et toidulisand on nagu tervisekindlustus. See tagab, et su keha saab igapäevaselt kätte vajalikud ained ja seetõttu need 300 miljonit rakku, mis igapäevaselt tekivad, on tugevad ja terved. Ja kui Sa kasutad seda 7 aastat järjest, siis Sul on täiesti uus keha, uue kvaliteediga. Me saame oma vananemist edasi lükata kuni 30 aastat. Kuidas kõlab mõte, omada 80 aastaselt keha, mis toimib nagu 50se oma?

Näiteks Harald Maieril (endine rattaproff) kulus aega 4 aastat, kui ta vabanes allergilisest astmast. Oma sportlaskarjääri jooksul pidi ta kasutama igasugust keemiat.

Tema ütles, et kui peale 7 aastat kasutamist, terviseprobleem ära ei lähe, siis see ei ole tingitud ainepuudusest. On ka muid tegureid, kuid tundub, et ca 80-90% on toitumise ja toitainete teema. Sellise % toodi välja filmis “Food Matters” ja hiina meditsiin räägib umbes sama juttu. Mina tagasihoidliku inimesene ei hakka parem nii vana ja elujõulise süsteemi tarkust kahltuse alla panema. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga las igaüks valib, mis talle meeldib. Tore oleks, kui need valikud oleksid teadvustatud ja ei põhineks kuulujuttudel.