Veel õppija jõusaalitreener soovitab…
- This topic has 33 replies, 16 voices, and was last updated 15 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Palju õnne, olete ikka valedel jälgedel! Tegelikult vo mitte, kuidas on sv toidukordade Peale jaotatud ja kas iga päev samad kogused?!
Õnnitlused vastu võetud. Süsivesikuid rohkem hommikupoole, enne ja peale trenni. Õnneks treening satub ka pigem päeva esimesse poolde. Trennipäevadel sv nõksa rohkem!
Ja kas ikka % arvutad tulenevast kaloraashist, mitte grammides? Oluline vahe, näiteks 100gr valk, 100gr rasv ja 100gr süsivesik pole teps mitte 33%/33%/33% vaid pigem 25%/50%/25%.Hmm…vot see pani nüüd küll mõtlema… tegin endale ise exceli tabeli, kus tarbitud toiduainete sv, valgu ja rasva sisaldused 100gr kohta lisaks kcal-d. Usun et arvestan ikka õigesti… või siis mitte, sest jube raske on isegi päevast BAV-d täis süüa
Lisaks see nn. üldtunnustatud 50% süsikateema on lahe kui järgida reeglit näiteks nii, et valku peaks päevas tarbima 2gr kehakilo kohta, rasva 1gr, seega 100kg kaaluv mees peaks tarbima kcal umbes nendest (200×4)+(100×9) mis on 1700kcal. Et saada sv-dest see ülejäänud 1700kcal peaks tarbima umbes 425gr süsikaid, mina küll ei suudaks sellise loogika järgi alla võtta, pigem nuumaks ennast üsna kiirelt 125kg peale, kus oleks selline päevane tarbimine umbes nullis. Aga inimesed on erinevad ja mõnele sobib. Meenub kohe see Antsoni väide toitumispüramiidist, et kui sööd nagu püramiid, siis oledki ise ka nagu püramiid:-P
No 50 % süsivesikuid päevasest kaloraažist on täiesti normaalne.… mis muudaks ntx minu 4-5 kuuga uuesti 200-kiloseks,
… mis muudaks ntx minu 4-5 kuuga uuesti 200-kiloseks,
Ma võin julgelt väita, et terve oma eelneva elu olen süsikaid päevas üle 50% saanud kindlsti…aga pole midagi hullu juhtunud. Arvan, et mulle see 50% või veitsa alla selle sobib…sest näen ikka kõvasti-kõvasti vaeva,et neid süsikaid nii väga palju ei tuleksMa ju tahtsingi oma kommentaariga öelda seda,et inimesed on erinevad.
Mina äärmusliku endomorfina mõiste alla normaalsed kohe kindlasti ei mahu.
Kuigi jah,kui käsil kaalualandamine,siis võiks kaloraazhi vähendada eelkõige süsivesikute arvelt;see käib ka normaalste,sealhulgas ka sinu kohta,
Mul on selline küsimus, kui räägitakse, et süsikaid ei soovitata süüa, sest kui ära ei põleta, läheb kõk rasvaks, siis mis juhtub rasvaga, mille sööd, aga ära ei põleta? Tulemus on põhimõtteliselt sama. Küll on madala süsivesikutesisaldusega dieedid paljude puhul efektiivsed isu kontrollimiseks. Mõned ei pruugi taluda süsiveskuid tuksis ainevahetuse tõttu, veresuhkur läheb väga-väga kõrgele, aga arvan, et glükoositaluvus tõenäoliselt taastub mingil määral fruktoosi ja omega-6’te vältimisel ning toitaineterikka toitumisega.Üleliigsed kalorid lähvad rasvaks kui neid ära ei kasutata, ükspuha kust nad pärit on. Veresuhkur võib siis ainult väga-väga kõrgele minna kui kellegil on 1. või 2. tüüpi diabeet kus pankreas ei erita piisavalt insuliini või ei manustata üldse insuliini 1. tüübi puhul.
Kui oled TERVE inimene siis ei ole vahet kas sööd 30g või 400g süsivesikuid – veresuhkru tase jääb ikka normaalseks.
Kui kõrge on sinuarust väga-väga kõrge veresuhkru tase? 10+ mmol/l (180 mg/dl)
Miks fruktoosi ja omega 3 rasvhappe vältimine peaks glükoosi taluvust taastama? Äkki põhjendad?
Üleliigsed kalorid lähvad rasvaks kui neid ära ei kasutata, ükspuha kust nad pärit onTegelikult kõigepealt lähevad need glükogeenivarude täitmiseks, “üleliigsed” valgud peale seda veel aminohapetevarudeks ja ülejäänud tõesti rasvaks..
Neid süsivesikuid võib süüa väga palju ,kui need ära kulutada.Kas tõesti?
Nii et endomorf on sinu arust lihtsalt laisk,kes ei viitsi kulutada.
Ja ektomorf on ilmselt laisk,kes ei viitsi süüa …
ja edasi;sinu loogika alusel – igaühest võib saada Usain Bolt,ainul tuleb piisavalt treenida,
Kas kuulutame geneetika jälle väärteaduseks või,
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas süsivesikuid natuke üle ei kardeta? Kas keegi teab ülekaalulisi taimetoitlasi? Mina tunnen mitmeid, kõik on pigem liiga kõhnad, muidugi probleem ka lihasmassi puudumises, kuid pole nad ka rasvunud.
Tegelikult kõigepealt lähevad need glükogeenivarude täitmiseks, “üleliigsed” valgud peale seda veel aminohapetevarudeks ja ülejäänud tõesti rasvaks..Kas “üleliigsed” valgud on need valgud, mis jäävad kulutatud kaloritest ülespoole? Või on võimalik ka selline asi, et kaloreid küll kulutan rohkem kui sisse söön, aga ikkagi jäävad üleliigsed valgud, mis rasvaks ladestub? ST kas valku on võimalik ka liiga palju tarbida (seda siis juhul kui kulutan päevas kaloreid rohkem kui sisse söön?)?
Või käis üleliigsetest nendest valkudest jutt, kui süüakse rohkem sisse kui ära jõutakse kulutada (kalorite põhjal)?
ST kas valku on võimalik ka liiga palju tarbida (seda siis juhul kui kulutan päevas kaloreid rohkem kui sisse söön?)?Kui ma õigesti aru sain siis peaks see su küsimusele vastama: miks kütta ahju antiikmööbliga?
Muidugi juhtub ka, et treenerid eksivad. Kunagi kirjutas Kiivikas mu toitumiskavasse sõnasõnalt, et kusagil kella kolme paiku võiks ära juua 300kg petti. Küsisin siis ta käest, et mis siis juhtub kui iga päev päris vannitäit ära juua ei jõua. Ma ei mäleta, mis ta täpselt vastas aga lõpuks leppisime 300g peale kokku.
Muidugi juhtub ka, et treenerid eksivad. Kunagi kirjutas Kiivikas mu toitumiskavasse sõnasõnalt, et kusagil kella kolme paiku võiks ära juua 300kg petti. Küsisin siis ta käest, et mis siis juhtub kui iga päev päris vannitäit ära juua ei jõua. Ma ei mäleta, mis ta täpselt vastas aga lõpuks leppisime 300g peale kokku.Kas ise ei tulnud selle peale, et ta ikka 300kg silmas ei pidanud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
