Veel 1 teema kõrgest kolesteroolist
- This topic has 52 replies, 12 voices, and was last updated 13 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tegin siiski uue teema kuigi olen teisi kolesterooli-teemasid siin jälginud.
Mul siis üldkolesterool uhkelt 8,8, LDL 4,7 ja HDL 3,5. Triglütseriidid 0,75. Arst tahtis muidugi kohe statiinid välja kirjutada, eriti arvestades seda, et 1 vanaema suri teise infarkti 44-selt ja teisel vanaemal on ka 2 infarkti olnud. Elusoleva vanema kolesterool oli ka kõrge, ravi all on normis.
Igatahes.. üldse ei tahaks terve ülejäänud elu tablette süüa, eriti arvestades seda, et hetkel imetan ja laps alles 3 kuune ja enda vanus alles 27. Ära ka ei taha surra. Sooviks kuidagi otsustada, mida oleks hea mõte süüa kuid lugedes välismaist kirjandust ja ka siin paljusid soovitusi ning võrrelda neid eesti arstide soovitustega siis on väga raske otsustada mida süüa.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Lubasin arstile, et vaatan toitumise üle ja teeme 3 kuu pärast uue analüüsi. Toitumissoovitus siis vähe loomset, vähe piimatooteid, light-tooted ja suhkrut ja süsikaid võib süüa palju kulub. See tundub täiesti absurd.Enne analüüsi, suve lõpus oli palju sünnipäevi jne ning siis sai kõvasti igasugu toorjuustu ja kohupiimakooke päris palju söödud, ehk sellest. Koogid tegin küll vähese kookossuhkruga ja mitte nisujahust aga ilmselt suhkur on suhkur.
Muidu toitun juurviljadest, rasvasest lihast.. keefir, juust, või, avokaadod, pähklid, veidi tumedat leiba, tatar, hirss veega + paar spl moosi, ka banaani ja puuvilju sõin, hakkasin ka vahetult enne võtma kanepiõli, kuid seda pole kaua võtnud.
Huvitav, kas oleks enesetapp, kui sööksin samamoodi edasi, välistades ainult suhkru ning mingil määral liha ja või kogust ning kas keegi on ainult suhkrust ning transrasvadest loobudes LDL-i alandanud? Kui jah, siis huvitav, kas tuleks loobuda ka banaanist, vähesest meest, õunast, kiivist ja marjadest..
AlanBStard soovitas ka kvaliteetset granaatõunamahla, joon seda Aserbaidžaani oma punases pakis, huvitav, kas see on okei..?
Kas kuskilt saab puhast letsitiini..ning kas tehakse ka letsitiini preparaate, mis pole soja baasil? Kas pett ja väga rasvane juust on letsitiini allikana arvestatav?
Usun, et näitu tõstab kindlasti ka väga suur stressitase kuid toitun pigem mõistlikult, kui halvasti. Vererõhk on madal ja ka veresuhkur madal – paar aastat juba 3,6 – 3,8. Kaal normis ja liigun piisavalt, puhkan küll vähe. Rasedusest kolesterool kõrge ei ole, kuna enne rasedust oli üld 7,6.
Pikk jutt ja palju küsimusi..
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meenuvad ajad, kui Fred Antson Revali garderoobis pärast trenni BCAAd ja granaatõunamahla jõi…
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidu toitun juurviljadest, rasvasest lihast.. keefir, juust, või, avokaadod, pähklid, veidi tumedat leiba, tatar, hirss veega + paar spl moosi, ka banaani ja puuvilju sõin, hakkasin ka vahetult enne võtma kanepiõli, kuid seda pole kaua võtnud.
Sa armastad ikka päris palju rasvast süüa. Avokaadod ja pähklid on ju väga head rasvaallikad, aga siia lisaks veel rasvast liha, juust, või
Bod-e programmi toitumissoovitusi ja kasutati Bod-e burni lisaks.Samamoodi noor inimene. Muidu oli kolesterool pidevalt tõusnud.
2007 oli 6,76,
2008 7,28,
2011-2012 aastavahetus 8,9
ja nüüd peale kuuajalist tarbimist 5,9.
Teine näide, kus oma sõber sai kolesterooli kuu ajaga normi. Algselt oli 7 ligi.
Kasutas Vemmat ja jõi hiinlaste Liuwei teed ca 1 liiter päeva jooksul. Piiras rasvase liha söömist ja piimarasvade kasutamist.
Mis on huvitav näiteks Bod-e programmi puhul, et selle ajal ei tarbita rasvu ja süsivesikuid samal toidukorral.
Kui organism hakkab tasakaalust välja minema, siis tasub organismi elu lihtsamaks teha ja mitte süüa kõiki toidugruppe läbisegi. Kui sööd hommikul süsivesikuid, näiteks pudru, siis ei ujuta seda võiga üle. Pane hoopis moosi, mis Sulle maitseb. Leivale ei pane võid peale vaid hoopis toorjuustu. Seal on ka küll 24% rasva, aga ikkagi üle 3 korra vähem kui võis. Sööd õhtul liha, eriti, kui see veel rasvasem on, siis jäta süsivesikud kõrvalt ära ja söö seda maitsva salatiga. Ühtegi toidugruppi ei tasu välja jätta, aga ei ole mõtet kõiki korraga süüa.
Ja meie kogemus näitab, et analüüsi tulemused muutuvad ja üsna kiiresti.
Kuna imetad last, siis Sulle sobiks Vemma, mida võib kasutada nii raseduse, kui ka imetamise ajal, millest võid lugeda 20 aastase staažiga ämma-emanda blogist.
Teed võib kõrvale juua. Mõlemad sisaldavad antioksüdante, mis mõjuvad kasulikult ka kolesterooli puhul. Lugesin huvipärast läbi ka südame-apteegi soovitused kolesterooli alandamiseks. Igati nõus, et värsked puuviljad jt antioksüdante sisaldavad tooted on abiks. Seepärast ei jätaks puuvilju kindlasti välja, eriti kui õunad oma aiast pärit. Rotter’i teises kolesterooli postituses jagatud artikkel näitas hästi ära vajaduse alandada põletikulisi protsesse, vähendada oksüdatiivset stressi, kindlustada piisava B6, B9, B12 tase organismis. Vemma alandab CRP taset, mis uuringust välja tuli ja sisaldab ka vajalikke vitamiine. Rafineeritud suhkru tarbimist tasub piirata, aga mitte puuvilju ära jätta.
Minu isa(65a) asendas hommikuse pudru peekoni ja munaga ja kolesterool langes normi ja pooled vererõhurohud võeti ära. Niiet rasvas kindlasti asi pole.
Minu isa(65a) asendas hommikuse pudru peekoni ja munaga ja kolesterool langes normi ja pooled vererõhurohud võeti ära. Niiet rasvas kindlasti asi pole.
Ühe inimese näide ei ole muidugi eriline tõendusmaterjal. Aga osaliselt on sul õigus – otseselt rasva, kui ühte toitainet, kindlasti nii süüdistada ei saa. Pigem on tegemist süsivesikute ja rasvade ning nende ala-tüüpide omavaheliste seostega. Lisada juurde füüsiline tegevus, geneetilised soodumused jms.
Ühesõnaga üldjoontes oleme siiski veel suhteliselt lollid selle kõige koha pealt.
Aga teises teemas tõin juba välja, kuidas teatud rasvade lisamine ja nende arvelt süsivesikute vähendamine võib kolesteroolile posiitvselt mõjuda:
Siit siis näha, kuidas süsivesikute asendamine teatud rasvatüüpidega võib kasulik olla. Mõni rasvatüüp ei mõjuta praktiliselt midagi, samas kui mõni tirib kolesterooli alla küll.
Ehk, menüüst süskareid vähemaks ning juurde mono- ja polüküllastamata rasvu. Ning seda sinu Isa ka tegi. Süskarid ära ning mono- ja polüküllastamata rasvu juurde.
Seega antud juhul sinu anekodotaalne info isegi klapib teadusega.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Anekdoot on see, et arst käseb ikka vastupidi teha.
Nii ta kipub olema jah tihtipeale. Mida enam tänapäevast teadust uurida, seda enam paneb imestama paljude arstide teadmatus nendes valdkondades. Ma ei eeldagi, et arst on toitumis-teadlane, aga niipalju võiks näideks veresoonkonna haiguste arst teada, et mis mõjutab kolesterooli ja kuidas.
Kui hariduseta inimesed on võimelised googeldades tõele lähemale jõudma, kui aastaid koolis õppinud ja regulaarseid koolitusi saavad kvalifitseeritud arstid, siis paneb ju selline olukord ometigi muretsema.
Ma ei imestaks, kui individuaalsed arstid isegi seda kõike mõistaksid aga lihtsalt koolitused või ettenähtud ravi-programmid näevad teistpidist ette. Aga jällegi – see paneb ju veel rohkem hämmeldama, et kuidas lausa arstide ja eksperide kolleegiumid ei suuda selliseid tõendusmaterjali arvesse võtta ning baseeruvad oma soovitustes 20-30a vanadele kehvadele uuringuele.
Nii ta kipub olema jah tihtipeale. Mida enam tänapäevast teadust uurida, seda enam paneb imestama paljude arstide teadmatus nendes valdkondades. Ma ei eeldagi, et arst on toitumis-teadlane, aga niipalju võiks näideks veresoonkonna haiguste arst teada, et mis mõjutab kolesterooli ja kuidas.
Kui hariduseta inimesed on võimelised googeldades tõele lähemale jõudma, kui aastaid koolis õppinud ja regulaarseid koolitusi saavad kvalifitseeritud arstid, siis paneb ju selline olukord ometigi muretsema.
Ma ei imestaks, kui individuaalsed arstid isegi seda kõike mõistaksid aga lihtsalt koolitused või ettenähtud ravi-programmid näevad teistpidist ette. Aga jällegi – see paneb ju veel rohkem hämmeldama, et kuidas lausa arstide ja eksperide kolleegiumid ei suuda selliseid tõendusmaterjali arvesse võtta ning baseeruvad oma soovitustes 20-30a vanadele kehvadele uuringuele.
It´s the great business in the world, very very great. Mõtle ise, kui 20 -aastaselt pead hakkama ravimeid regulaarselt tarvitama ja seda kuni elu lõpuni. Money talks. Arstide teadmistega ei ole siin midagi pistmist. Ükski koer ei hammusta peremehe kätt, mis teda toidab.
Ühe inimese näide ei ole muidugi eriline tõendusmaterjal. Aga osaliselt on sul õigus – otseselt rasva, kui ühte toitainet, kindlasti nii süüdistada ei saa. Pigem on tegemist süsivesikute ja rasvade ning nende ala-tüüpide omavaheliste seostega.
Minu kogemus on sama, et süsivesikute ja rasvade koostoimes võib olla küsimus. Kuigi hakkasime seda jälgima seoses Bod-e programmiga, mis kaalulangetamiseks mõeldud, siis selle raames hakkas ka kolesterool paika minema.
Samas võib ka B6, B9, ja B12 puuduses või (teistes toitainetes) olla küsimus nagu siin väideti, sest miks muidu mõnel Vemma kasutajal kolesterool normaliseerus ainult toidulisandi lisamisega oma menüüsse?
Aitäh vastamast. Ma tõesti ei taha kedagi solvata aga sellised programmid ja turustamise meetodid ei tekita minus eriti usaldust. Ma küll väga ei süvenenud, mis kujul vitamiinid Vemmas olid, aga olen kogenud, et kontsentreeritult mingi vitamiini tarbimine võib rohkem kahju kui kasu tuua. Oma peaga oleksingi küllastunud rasvu piiranud, koogid jmt välistanud ning muu samaks jätnud.
Munade kohapealt olen ka veel suure küsimärgi ees. Enne (analüüsi) sõin kogu aeg umbes 4-5 muna nädalas, poolvedelana. Nüüd söön soovitatud 2.
Mind ka hämmastab arstide “pädevus”. Ta isegi ei vaadanud mu hea-halva kolesterooli suhet, küsisin ise, et huvitav kas mu kõrge HDL-i tase peaks mind kuidagi rahustama.
Sattusingi eile lehtisema raamatut, kus väideti, et kui üldkolesterool jagada hea kolesterooliga ning suhe jäi alla 3-e siis südamehaiguste risk on madal, 4 oli vist veel okei ja üle 5 oli halb (umbes nii). Kas keegi seda oskab kommenteerida? HDL on mul ka alati kõrge olnud..
Ja kas letsitiini kohta on mõtet edasi uurida?
Aitäh vastamast. Ma tõesti ei taha kedagi solvata aga sellised programmid ja turustamise meetodid ei tekita minus eriti usaldust. Ma küll väga ei süvenenud, mis kujul vitamiinid Vemmas olid, aga olen kogenud, et kontsentreeritult mingi vitamiini tarbimine võib rohkem kahju kui kasu tuua. Oma peaga oleksingi küllastunud rasvu piiranud, koogid jmt välistanud ning muu samaks jätnud.
Jagasin lihtsalt kogemust ja siin polegi midagi solvuda. Minus näiteks ei tekita usaldust apteekides pakutavad vitamiinid, kuna sealt saad suure tõenäosusega sünteetilist kraami ja mina neid oma suust sisse ei julge ka ajada. Ühe apteekri väitel võid saada nn. looduslikku preparaati, milles looduse osakaal jääb 10% kanti.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Milles vitamiinitarbimisega seotud kahjulik kogemus seisnes?
It´s the great business in the world, very very great. Mõtle ise, kui 20 -aastaselt pead hakkama ravimeid regulaarselt tarvitama ja seda kuni elu lõpuni. Money talks. Arstide teadmistega ei ole siin midagi pistmist. Ükski koer ei hammusta peremehe kätt, mis teda toidab.
Eks ta vist nii tundub olevat. Ma ei oska muidugi spekuleerida, kui palju ravimeetoditest on puhtalt farmaatsiatööstuse nuumamiseks….
Jagasin lihtsalt kogemust ja siin polegi midagi solvuda. Minus näiteks ei tekita usaldust apteekides pakutavad vitamiinid, kuna sealt saad suure tõenäosusega sünteetilist kraami ja mina neid oma suust sisse ei julge ka ajada. Ühe apteekri väitel võid saada nn. looduslikku preparaati, milles looduse osakaal jääb 10% kanti.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Milles vitamiinitarbimisega seotud kahjulik kogemus seisnes?
Tegelikult pidasingi silmas sünteetilise vitamiini tarbimist. Nendega on vist nii, et osad sünteetilised vormid on isegi okei kuid enamus kas ei toimi või tekitavad pigem kahju. Looduslikke vorme on vist üldiselt raske üledoseerida aga hiljuti tarbisin igapäevaselt parapähkleid, mis on suure seleenisisaldusega ning tekkis kerge kilpnäärme ületalitlus, koos kõigi selle sümptomitega. Juhuslikult sattusin lugema, et seleen osaleb kilpnäärme hormoonide ainevahetuses. Ei pretendeeri absoluutsele tõele aga peale seda kui pähkleid ei söönud kadus kuu aega kestnud halb enesetunne. Mõõdukus on mõistlik nii või naa..
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult pidasingi silmas sünteetilise vitamiini tarbimist. Nendega on vist nii, et osad sünteetilised vormid on isegi okei kuid enamus kas ei toimi või tekitavad pigem kahju. Looduslikke vorme on vist üldiselt raske üledoseerida
Minul on täpselt sama informatsioon
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>… aga hiljuti tarbisin igapäevaselt parapähkleid, mis on suure seleenisisaldusega ning tekkis kerge kilpnäärme ületalitlus, koos kõigi selle sümptomitega. Juhuslikult sattusin lugema, et seleen osaleb kilpnäärme hormoonide ainevahetuses. Ei pretendeeri absoluutsele tõele aga peale seda kui pähkleid ei söönud kadus kuu aega kestnud halb enesetunne. Mõõdukus on mõistlik nii või naa..” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Üldiselt on eestlastel üsna laialt levinud seleenipuudus, mida näitas ka Eestis tehtud uuring ja väidetavalt kohalikust toidust seleenimürgitust raske saada, kui see just väga saastunud ei ole, kui uskuda toitumine.ee lehte. Samas parapähklid pidid kõrge seleenisisaldusega olema küll. Huvitav kohe teada, kui palju pähkleid päevas sõid?
- You must be logged in to reply to this topic.