Vastupidavus (kordused) vs lihasmass
- This topic has 35 replies, 11 voices, and was last updated 13 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
… üks poksija:
Ise ka aru saad, mis linke siia topid või?
Muidugi on võimalik kaalu lisada, aga mõlemat väga edukalt teha on ülimalt keeruline (vastupidavust arendada ja lihast kasvatada- nagu teema algataja soovis), kui selleks ei ole ülihäid eeldusi. Eks aastatega ikka natuke lihast koguneb, kui lisada jõutreeninguid, mis ei tähenda seda, et sinu antud linkidel olevatel sportlastel peale lihase ka vastupidavus märgatavalt suurenes.
Väga keeruline ja praktiliselt võimatu teha kahte asja korraga- lisada lihasmassi ja teha mõnd võitluskunsti korraga. 1 kannatab kindlasti, aga üldjuhul mõlemad.
Sinu tekst. Ma tõin linkides näiteid, et on võimalik küll.
Väga keeruline ja praktiliselt võimatu teha kahte asja korraga- lisada lihasmassi ja teha mõnd võitluskunsti korraga. 1 kannatab kindlasti, aga üldjuhul mõlemad.
Sinu tekst. Ma tõin linkides näiteid, et on võimalik küll.
Kannatabki- nende näidete puhul ei saa ju rääkida hirmsast lihasmassi kasvust või hirmsast vastupidavuse parandamisest. Vastupidavust on säilitatud heal juhul ja juurde on kasvatatud natuke lihast, natuke pekki ja seeläbi on ka kaal tõusnud.
Aeg teeb oma töö. 10-võistleja arendab ka kõike, aga tipus ei ole tavaliselt ühegil alal eraldi (jällegi tavaliselt).
Kui on paus olnud, paranevad küll kõik sportlikud näitajad korraga. See, et kulturism erialatreeningut segama võib hakata, et ole harrastussportlase vaid eliidi probleem. Iseenesest jõusaal ei ole vastunäidustatud ka tippsportlasele. Heiki Nabi näiteks liikus hiljuti kergemast kaalukategooriast (kus ta oli maailmameister) raskemasse ja seejärel võttis raskemas kategoorias olümpiamedali. Ma arvan, et harrastaja jaoks 2x nädalas jõusaali pluss 2x nädalas aeroobikat on hea plaan. See jõusaal ei peaks olema kulturism vaid pigem maksimum/plahvatuslikku jõudu arendav. Lihased kasvavad ka muud moodi kui kulturismi treeninguga. Raskemad kaalud on võitlusspordis alati vaadatumad, ja iga võitleja võiks üritada oma kaalu tõsta. Kergus ei tule kasuks, sa oled igal alal ikka märksa arvestatavam kui su kaal on 69kg asemel näiteks 79kg. Sellest ka võitlusspordi kaalukategooriad.
NBNB! Seda mida täpselt jõusaalis teha ära küsi kulturistide käest vaid oma eriala treenerilt (paraku mõned neist on üpris ühekülgsed ja ei suuda palju oma eriala spetsiifikast kaugemale mõelda – see kehtib ka mõnede kulturismi ja fitnessi treenerite kohta). Mina pole mingi treener aga minuarust jõusaalis kangiga kükk, jõutõmme, lõuatõmme, rinnalt surumine tulevad alati kasuks olgu sinu eriala milline tahes.
Kannatabki- nende näidete puhul ei saa ju rääkida hirmsast lihasmassi kasvust või hirmsast vastupidavuse parandamisest. Vastupidavust on säilitatud heal juhul ja juurde on kasvatatud natuke lihast, natuke pekki ja seeläbi on ka kaal tõusnud.
Aeg teeb oma töö. 10-võistleja arendab ka kõike, aga tipus ei ole tavaliselt ühegil alal eraldi (jällegi tavaliselt).
Põhjala võttis juurde 40 -50 kg, kindlasti kõik ei olnud lihased, aga vastupidavus ei ole küll selle arvelt vähenenud, sest raskemana on ju suuremad energeetilised kulutused, et matšid lõpuni vastu pidada. Kui ta esimest korda trenni tuli, siis kaalus ta mingi 55 kg ja sportlasekarjääri lõpus 95 – 100 kg.
Oleneb mida sa tahad saavutada. Loomulikult ei ole lihasmassi kasv nii suur, kui muidu, kuna meie keha areneb vastavalt vajadusele/treeningule.
Kui sa treenid kickboxi vms, siis arendad sa vastupidavust ja lisades sinna juurde jõusaali arendad sa jõudu ja koos jõunäitajatega suureneb ka lihas. Kuid kindlasti ei arene su lihasmass niipalju, kui areneks ta ainult lihasmassile pühendudes. Aga see polegi eesmärk, saada arnoldiks ja samal ajal olla tipp võitleja.
Kui sa soovid oma võitluskunsti kõrvalt lihaseid kasvatada, siis pead suurendama oma kaloreid/valke e. muutma toitumist ka vastavalt suuremaks. Muidu tekib jah olukord, kus kogu kalorid kulutatakse ära ja näpistatakse varudest, mis peaksid lihase arengule kaasa aitama.
Parandage, kui eksin, pole teab mis ekspert aga mingeid teadmisi ikka on ajaga kogunenud.
Inimesel on 3 sorti lihaseidl. Kiirus, vastupidavus ja jõud.
kõik need 3 on erineva ehitusega, igal inimesel on sündides igat lihast erinevate proportsioonidega kaasa antud. Kindlasti on võimalik kahte neist edukalt treenida aga kolmandat enam mitte. Korraga siis.
Mina soovitus oleks selline, kuna ise olen täpselt samale rajale suundumas, et jõusaal ja mõni võitluskunst sinna juurde võtta. Aga see eeldab, et su keha on harjunud juba koormustega ja ei ole niiöelda nõrk enam.
2 või 3 korda jõusaal – klassikalisi kordusi tee 12-18, mitte 8 vms. Täpse arvu pead ise oma tunnetuse/tulemuste järgi paika panema. (Alguses käi 2x, pärast ühte/kahte kuud võiks juba 3 korda käia.)
võitluskunst – Kindlasti vali trenn, kus on treening kolmeks jaotatud. 1.5 tunnist 0.5h Soojendus/aeroobne 0.5h tehnika 0.5h sparring. Olen käinud mõnes trennis, kus kogu trenn näeb välja tehnika ja sparr vaheldumisi. See ei anna kahjuks erilist tulemust sinu soovidele. (Vastav kordade arv, kas siis 1korra või 2 korda trennis käia vali jällegi ise oma saavutuste põhjal ja tunde järgi.)
Väga tähtis on ka puhata, vb peaksid üle nädala tegema tihedama ja hõredama treening nädala, nii annad lihastele kasvamiseks ja taastumiseks aega ja tulemused on märgatavamalt paremad.
Lõpuks otsutad sina, mida sa rohekem tahad ja mis sulle rohkem hinge järgi on. Fakt on see, et sportides paraneb ka sooritusvõime ja füüsis.
Peale trenni söö kindlasti kohupiima või kanaliha/liha. Suurenda valgu tarbimist.
Arvuta välja oma süsivesikute vajadus ja ürita seda mitte vähem tarbida siis, kui ette nähtud. Tähtis on mitte toitainete vaegust tekitada, muidu lihas ei kasva.
Kui tahad enda keha vormida ja kaotada kilosid ja parandada sooritust jäta üldse võitluskunst esialgu vahele ja võta see kavasse poole aasta/aasta pärast, kui keha on soovitud vormis. Kuna vastupidavus suureneb sul ka jõudu treenides nagunii ja seda ka ikka korralikult. Korraliku jõusaali treeninguga peaksid vähemalt saama +1 kg(Tegelikult öeldakse isegi, et esimene aasta +2kg kuus aga ärme torma
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. ) iga kuu juurde oma massile, seda siis aasta lõikes. Alguses on kindlasti edu suurem. Tähtis on järjepidavus ja uskumine sellese, mida sa teed.Kõik oleneb täielikult sinust endast, sinu geenidest, sinu praegusest massist ja sinu jõunäitajatest. Vb ei sobi aeroobne sulle üldse võibolla sulle ainult aeroobne sobikski Raske on 100% õiget soovitust anda, kui ei tea mis on sinu hetke konditsioon. Mina suurendan näiteks oma võhma hetkel ujumisega ja pikema soojenduse/aeroobse trenniga ennem, kui jõusaalis raskusi liigutama hakkan. Teised jälle räägivad, et jooksmine on parim ja kolmandad oma juttu.
Tänud nii põhjaliku vastuse eest. Jõusaaliga olen ma iseenesest tuttav, mingi aeg tagasi sai sellega aasta aega tegeletud ja pidevalt ja tänud sellele ka lihasmass juba natuke kasvanud. Hetkel tahaks vaikselt lihtsalt lihasmassi juurde, samas aga ka vormida ja rasvakihti maha saada lihase pealt.
Ja samas pean arvestama ka trenni tehes, et vaja saavutada lihasvastupidavus kõhulihaste ning kätekõverduste jaoks, kuid seda ilmselt kõige parem teha neid samu asju, et mõju oleks kõige parem.
Parandage, kui eksin, pole teab mis ekspert aga mingeid teadmisi ikka on ajaga kogunenud.
Inimesel on 3 sorti lihaseidl. Kiirus, vastupidavus ja jõud.
kõik need 3 on erineva ehitusega, igal inimesel on sündides igat lihast erinevate proportsioonidega kaasa antud. Kindlasti on võimalik kahte neist edukalt treenida aga kolmandat enam mitte. Korraga siis.
Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:
1) vöötlihased e. skeletilihased – alluvad inimese tahtele
2) silelihased – tõmbuvad kokku inimese tahtest sõltumata
3) südamelihased – leidub ainult südames, ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav
Skeletilihaste klassifikatsioon:
Mis sul nende kätekõverduste ja kõhulihastega on? Tahad kaitseväkke minna ja esimesel päeval kiituskirja saada või? Neid seal ei anta
Ja samas pean arvestama ka trenni tehes, et vaja saavutada lihasvastupidavus kõhulihaste ning kätekõverduste jaoks, kuid seda ilmselt kõige parem teha neid samu asju, et mõju oleks kõige parem.
http://www.military.com/military-fitness/workouts/try-pushup-push-workout
Ei viitsinud lõpuni lugeda, aga puhas kuld- kui tahad teha palju kätekõverdusi, siis peadki tegema neid iga päev niipalju seeriaid päevas, kui vähegi jõuad ja igas seerias niipalju kordi, kui vähegi jõuad (12 aastat kaitseväestaaži annab selleks piisava praktika, et sellega nõus olla:-)).
Samas tekitab see küsimuse, et kas see toimiks ka jõu puhul, et surun rinnalt iga päev………….. ja lõpuks surun 300
Nende kätekõverduste ja kõhulihaste kohta sain juba ammendava vastuse ja tänud selle eest. Üleüldiselt on palju head infot tulnud ja tean, mida teha ning millal mida teha. Tänud
Omast kogemusest võin öelda, et kaitseväes teenides, mingi hetk, tekkis tunne, et peaks kõhulihaseid treenima. Kaitseväkke minnes tegin kusagil 30, jube.
Siis, kui tuli soov neid arendama hakata, selleks ajaks tegin juba 50kordust.
Tegin iga päev nii palju kui jaksasin(kusagil siis 50kordust ) ja 2-3 seeriat.
Peale esimest nädalat tegin juba oluliselt rohkem. Teine/kolmas/neljas nädal tegin ühe pika seeria maksimumini, nii et lihased tulitasid jubedalt ja kui jaksu oli, siis tegin teise seeria otsa aga siis sama moodi niikaua kui jaksas(oluliselt vähem muidugi kui esimene seeria).
Lõpuks kusagil 175x juures ületasin piiri, kust edasi võis teha neid nii palju kui süda ihkas. Lõpuks tegin iga õhtu 250-300 olenes kuidas viitsimist oli ja tunne oli, et oleks võinud neid veel lõpmatuseni teha.
Seega selliste vastupidavust nõudvate harjutuste juurses peaks selline treenigmood toimima. Minu peal toimis. Neid kõiki tegin ennem magama minekut ja voodis. Kaitseväe voodid olid parajalt head ja kõvad selle jaoks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja surumise kohapealt tean ühte, kes otsustas enda elu muutma hakkata ja trenni tegema, kuna trepist üles kõndimine võttis juba võhmale, vanust siis 45. Tegi 4-5 korda nädalas trenni ja iga trenn alustas rinnaga. Algus raskuseks oli 50kg ja varem polnud jõusaaliga kokku puutunud.
Paari aasta pärast surus maksimumi 160kg. Pidas aasta pausi. Läks uuesti trenni ja poole aasta pärast surus maks 180kg.
Seda kõike muidugi õigesti toitudes ja intensiivselt treenides.
Seega järjepidevus viib sihile, või veelgi kaugemale.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei viitsinud lõpuni lugeda, aga puhas kuld- kui tahad teha palju kätekõverdusi, siis peadki tegema neid iga päev niipalju seeriaid päevas, kui vähegi jõuad ja igas seerias niipalju kordi, kui vähegi jõuad (12 aastat kaitseväestaaži annab selleks piisava praktika, et sellega nõus olla:-)).
Samas tekitab see küsimuse, et kas see toimiks ka jõu puhul, et surun rinnalt iga päev………….. ja lõpuks surun 300
Puhas kuld on see, et inimesed ei viitsi kunagi midagi lõpuni lugeda ja teevad järeldusi peale kahte esimest lauset, millest nad suudavad aru saada.
Ja surumise kohapealt tean ühte, kes otsustas enda elu muutma hakkata ja trenni tegema, kuna trepist üles kõndimine võttis juba võhmale, vanust siis 45. Tegi 4-5 korda nädalas trenni ja iga trenn alustas rinnaga. Algus raskuseks oli 50kg ja varem polnud jõusaaliga kokku puutunud.
Paari aasta pärast surus maksimumi 160kg. Pidas aasta pausi. Läks uuesti trenni ja poole aasta pärast surus maks 180kg.
Seda kõike muidugi õigesti toitudes ja intensiivselt treenides.
… ja dopingaineid tarvitades.
- You must be logged in to reply to this topic.