Iga kevade alguses ma teen ka esimese jooksu trenni metsas, ja siis o nsama mida räägid- treenimatuse tunne.
Sedalaadi jooksutrenni olen teinud juba pikki aastaid, alates eelmisest sajandist, see jooksu.hobi on mul ainus spordi ala mida olen pikalt teinud järjepidevalt, ja selle kohta olen täheldanud, et toda hingeldamist jms nõrkushogu sab täiesti ise valitseda,
sel hetkel kui jooksed, suudad täiesti tunda, kas oled rihm* mõne hetke pärast või pole, kui teed tüüpilist ühtlase tempoga jooksu, siis tunned ju, kui hakkad rihmaks minema, siis on kaks lahendust:
a) psühholoogiliselt sisendad, et rahu ainult rahu, ja jõuab veel, kui vaja, võtan hetkeks hoogu maha, ainult hetkeks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> teed minuti rahulikku jooksu, ja lisad selle järel taas hoo sisse ja lsed järgmine veerandtund korralikult edasi, nii esimese tunniese jooksed kevadel ilusti ära.
Oluline on just jooksma minnes meelestatus, et võta asjad kohe esimesel sammul põhimõttel, et see on nii kege asi, ja nii see saab ka olema.
Kui hiljem teed intervall-jooksu, siis peaks treenitus olema paem juba, ja mingit psühholoogilist lähenemist sina vaja poleks vaja, ise jooksin nii ca minuti üpris max-kiirusega, sejärel lasin sörki mõned minutid, mis oli puhkuseks, algajal on aga need sörgi minutid mitte puhkuseks, vaid eesmärgiks.