Valutav süda

ka valud seal,hingamisel,üldse raske selles piirkonnas,pulss tõuseb iga liigutuse peale. analüüsid olid korras kõik, ekg korras, kardioloog ütles et korras, arvatavasti siis see jama, millest Marek rääkis, aga imelik on see et üle kuu aja kestnud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Midagi teha ei oska et ära läheks, trennis läheb käsi vastikuks.Ei teagi nüüd seda ka et kas trenni oleks mõtekas mitte teha…

Samas pole ükski arst lõpliku diagnoosi pand, ehk lähiajal selgub, aga trennidest raske loobuda..

Endal lõi kah vahel terav valu südamesse , aga nüüd ei ole nagu olnud .Ma arvan ,et see oli sellest et aeroobset ei teinud peaaegu ültse.

Antibiootikumide kuuri ajal ei tehta sporti.

Nii see käib jah, käid mööda arste ja saad üha teada, et tervis korras.

Samas ise tunned kohati, et hakkaks nagu ära surema.

Keegi pole veel maininud stressi.

Tundub nagu ei väärikski haiguse nime aga tüsistused on kohutavad.

Alates sellest, et lihtsalt kehva olla kuni kollabeerumiste (kokku kukkumiste) ja tõsiste sisehaigusteni välja.

Ravi sellele on väga individuaalne. Kõigile ei aita antidepressandid.

See ei allugi tavalisele ravile. See nagu rohkem peaehituses kinni.

See haigus on muretsemisest ja valest mõtlemisest.

Lugesin raamatust “Meditatsioon Algajatele”, et pikamaa jooksjatel on treeningu lõpu faasis suures kurnatuses selline eriline seisund, kus ei mõtle enam millelegi: täielik tühjus, lihtsalt paned.

Selline seisund on ajule tugev puhkus ja paneb stressile tugeva paugu.

Aga asi kahe otsaga. Sellise trenni jaoks pead kõige pealt tervenema.

Alustama tasa ja targu. Stabiilsus ja järjekindlus on abiks.

Endal arvan, et olen stressist ehk peaaegu juba jagu saanud.

Mul ka vahete-vahel ilmuvad sisse hingates südame valud, kuid seda juhtub viimasel ajal harva. Muideks mul esines see probleem enne treeningutega alustamist. Kui ma sõjaväe kutse sain arstlikku komisjoni, siis seal tehti ülevatus ja kõik oli korras. Olen ka enne seda arsti juures käinud, kuid kõik ikka olevat korras. Ja peaaegult alati on südamevalud, kui jään haigeks(s.t. mul on 3-4 päeva järjest ~39,8 palavik). Isiklikuklt arvan, et põhjustajaks võib olla stress, mineraalide puudus ja liiga intensiivne treening. Kuid soovitan arsti juures kindlasti läbi, sest kui peaks tekkima südamelihaste põlevik, siis on ka treeeningutega lõpp. Olen täheldanud ka, et paljud noored jõusaalis ei tee piisavat soojendust enne trenni-sellest algabki südame lõhkumine peale. Ning pärast igat seeriat istutakse maha, mille järel süda jahtub maha ja siis minnakse uuesti kangi alla-kujutage ise ette kui süda peaks ennast laksust välja lülitama ja seejärel täiskoormusega jälle tööle hakkama-pole ime miks südame valud. Siisiki soovitan ka nädalavahetusel aeroobset teha(sörkida), kuid sellega ei tasu ka üle pingutada.

Soovin kõigile head tervist!

Ega süda ei lülita ennast laksust välja, selle 1 minuti jooksul mis sa maha istud ei muutu sul pulss just kuigi palju, paar lööki/minutis vb langeb ainult.Võid ise mõõta, kui ei usu.

See oleneb koormusest ja harjutuse intensiivsusest. Minul on mõnede harjutuste puhul langenud 1-1,5 min puhkuse jooksul 125-lt 85-ni. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga mind ärge etaloniks võtke.

No kangitrenni jama ongi selles, et pulss köetakse üles mingi 170 nt ja siis taas alla. Küll aga enda puhul just mõtlen,et kunagi kui üle pingutasin südamepoolest oli viga selles, et alustasin uut tööseeriat liiga kõrge pulsiga. Kui ikka raskus taga ja pulss 170ni läheb harjutust sooritades tasuks see enne uut seeriat alla 110ne küll lasta.