Valu rinnus, ebameeldiv tunne rinnus (südamelihase põletik? roietevaheline närvipõletik?)
- This topic has 109 replies, 35 voices, and was last updated 11 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
alates möödunud detsembrist alates esineb konstantselt rinnus veider tunne, mis segab nii magamist kui ka igapäevatoimetamist.
tehtud – kompuuteruuring, 3x EKG, koormustest ja vesteldud kardioloogiga – tunnistavad terveks.
jätsin vahepeal igasugu spordi tegemata, kuid kui vererõhku mõõta, siis pulss on rahulolekus ~100 kandis (nt hommikul ärgates). võtsin ette, et asuda ujuma ning nüüd näib, et tegin veel hullemaks. täna olen olukorras, kus rindkeres veider tunne ja häälega naerdes/rääkida on isegi valus.
keegi põdenud südamelihase põletikku? kuidas avaldunud?
omal on väsimus, väike palavik, konstantselt valud, kiire pulss, vahest ärevustunne ja hirm hakkab tekkima.
http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778
Inimene märkab esmalt väsimust, mis on tavapärasest suurem ning ei ole seletatav pingelise elutempoga. Tihti on kaasuvaks väike palavik, mis püsib tavalise haigestumisega võrreldes kauem.Südame piirkonnas võib esineda aeg-ajalt valusid, kuid need ei pea olema tugevad ning sageli mööduvad rahulikult lamades või valuvaigistite toimel.
Vähimagi pingutuse korral hakkab süda kiiresti lööma ning inimene võib tunda seda kui ebameeldivat aistingut. Sage on ka rütmihäirete esinemine.
Raskematel juhtudel kujuneb äge südame puudulikkus, kuid kergematel juhtudel võivad sümptomid hoopiski puududa.
Räägi nendest valudest, kas need on näiteks sügaval sissehingamisel, pööramisel.
Millal rohkem, millal vähem?
Mis sporti enne tegid ja mis koormustega?
varasemalt tegelenud peamiselt rinnalt surumisega. hommikuti ja õhtuti väike jooksuring samuti.
kompuuteruuring midagi ei avastanud. lähiajal aeg ehhokardioloogile, aga tänapäeval eestis võtab see arstile aja saamine tiba rohkem aega kui võiks.
püstijalu on kõige lihtsam olla. rinnakorvi suhtes nii keskosa, vasak kui ka parem pool. kord üks rohkem, kord teine. magneesiumi ja ibumetiini olen pruukima hakanud. diagnoosi ~viie kuu jooksul pole osatud määrata.
Palju surusid?
Ütlesid, et valulikud on nii rinnakorvi, keskosa, vasak kui ka parem pool.
Minul tekiks sellepeale kahtlus kas äkki on ühekülgsest treeningust tekkinud lülisamma rinnaossa mingi närvikompressioon.
Kuidas pööramiste ja sügavate hingamistega on, kas ägeneb? Kas katsudes on valus?
110/120.
pööramiste ja hingamistega mingit erinevust pole.
magamine on samal ajal võimalik vaid siis, kui seda selili teha. teisisõnu erinevad asendid mõjuvad erinevalt.
korrektne oleks see, et ma rindkere üldse ei tunneks, selle olemasolu täheldaks. katsudes valu ei tähelda.
ekg-d jms korras olnud, siinusrütm. vererõhk oli kunagi väga kõrge, 150-160/90-100. kalendrikuu jagu sai pritorit söödud, 40mg-sed. nüüd püsib 75-80/130
alates möödunud detsembrist alates esineb konstantselt rinnus veider tunne, mis segab nii magamist kui ka igapäevatoimetamist.
tehtud – kompuuteruuring, 3x EKG, koormustest ja vesteldud kardioloogiga – tunnistavad terveks.
jätsin vahepeal igasugu spordi tegemata, kuid kui vererõhku mõõta, siis pulss on rahulolekus ~100 kandis (nt hommikul ärgates). võtsin ette, et asuda ujuma ning nüüd näib, et tegin veel hullemaks. täna olen olukorras, kus rindkeres veider tunne ja häälega naerdes/rääkida on isegi valus.
keegi põdenud südamelihase põletikku? kuidas avaldunud?
omal on väsimus, väike palavik, konstantselt valud, kiire pulss, vahest ärevustunne ja hirm hakkab tekkima.
Kuidas tekkis arvatav südamelihase põletik?
talvel hakkas tasapisi tunda andma, teatud asendeis oli diivanil TV-d vaadata natukene ebamugav. toona tähelepanu sellele ei pööranud, kuid 2-3 nädala möödudes muutus olukord veel ebamugavamaks.
jõuluperioodi ajal sai trenni vähem tehtud, seega ei seosta seda kuidagi spordiga. mingeid viiruseid / külmetusnähtusid jms ka ei oskaks öelda, et oleks põdenud. lihtsalt “hakkas” külge. ta polegi just kui selline valutunne, vaid väga vastik aisting. teinekord just kui kuumetab, mõnikord jällegi selline ebameeldiv tunne (kui nt pikka maad joosta/rattaga sõita ja varem pole kaua aega seda teinud, siis päev hiljem sääremarjad valusad. just selline tunne on rindkeres).
Kui suur palavik, kas ööpäevaringselt? Kas kilpnääret on uuritud? Kas see ebamäärane tunne südame piirkonnas on pidevalt või hooti, kas seostub mingi tegevusega?
Kogen midagi sarnast.Kohati vägagi analoogset. Pakitsus. Rinnakorvi kesk/vasakpoolne osa. Rinnak, abaluu ümbrus, trapets, kael. Roiete vahelt ka vasaku kaenla all. Mulje, nagu lihaste kinnituskohad, kõõlused pinges? Mõõduka füüsilise koormuse ajal tunne parem. Ööseks võib tekitada tugevama südamelöögi – tunda enam kui endale meeldiks -ei lase uinuda. Isegi kõrvalolija võib vahel tunda näiteks abaluu piirkonnas südame lööke. Puls ei pruugigi kiirem olla, lihtsalt tugev. Tõenäoliselt ka vererõhk normist kõrgem. Taastumine aeglane. Kahtlustan et tegemist eelkõige närvisüsteemi poolt põhjustatud kaebustega.
Kui suur palavik, kas ööpäevaringselt? Kas kilpnääret on uuritud? Kas see ebamäärane tunne südame piirkonnas on pidevalt või hooti, kas seostub mingi tegevusega?
tegemist on pidevalt esineva tundega, ööpäevaringselt palavik 36.8-37.4. tegevuse tõttu aistingud ei suurene, liikuda saab normaalselt, senini pole elutempot seganud, kuid täna ja nädalavahetusel on plaanis küll voodirežiimil olla, ujumas sai käidud viimati kolmapäeval. teagi, peaks ehk ehho suhtes tartu sõitma, TÜ kliinikumi EMO-s tehakse vist ka.
kilpnääret uuritud pole.
massöör rinnalihaseid masseeris – kommenteeris, et hull lugu polnud.
Kogen midagi sarnast.Kohati vägagi analoogset. Pakitsus. Rinnakorvi kesk/vasakpoolne osa. Rinnak, abaluu ümbrus, trapets, kael. Roiete vahelt ka vasaku kaenla all. Mulje, nagu lihaste kinnituskohad, kõõlused pinges? Mõõduka füüsilise koormuse ajal tunne parem. Ööseks võib tekitada tugevama südamelöögi – tunda enam kui endale meeldiks -ei lase uinuda. Isegi kõrvalolija võib vahel tunda näiteks abaluu piirkonnas südame lööke. Puls ei pruugigi kiirem olla, lihtsalt tugev. Tõenäoliselt ka vererõhk normist kõrgem. Taastumine aeglane. Kahtlustan et tegemist eelkõige närvisüsteemi poolt põhjustatud kaebustega.
kaenlaall kui lihaseid sõrmedega õrnalt kokku suruda on minulgi selline veider tunne, võimendab tavapärast. saunaskäik üldiselt leevendanud olukorda, auru- ja suitsusaun aga seda peamiselt saunas viibimise ajaks.
kaenlaall kui lihaseid sõrmedega õrnalt kokku suruda on minulgi selline veider tunne, võimendab tavapärast. saunaskäik üldiselt leevendanud olukorda, auru- ja suitsusaun aga seda peamiselt saunas viibimise ajaks.
Teoreetiliselt südameprobleemi puhul sellist tunnet olla ei tohiks, saunaga pigem samuti (on erandeid, aga saun ikkagi koormus südamele)
Lisaks toon välja selle: CT -uuring rindkerest ka akt. leiuta. tegemist pigem müofasts. struktuuridega.
Ootaks seda su kompuutripaberi täpsustust, kas seal on selle koha midagi täpsemalt, sest need müofasts. struktuurid on pigem füsio teema.
Kui sa pidevalt kardioloogidelt leidude suhtes negatiivseid vastuseid saad siis vbl peaks teiste spetsialistide poole pöörduma
Ja masööri koha pealt huvitab pigem seljalihaste olukord ja roietevaheliste lihaste tundlikkus
Kogen midagi sarnast.Kohati vägagi analoogset. Pakitsus. Rinnakorvi kesk/vasakpoolne osa. Rinnak, abaluu ümbrus, trapets, kael. Roiete vahelt ka vasaku kaenla all. Mulje, nagu lihaste kinnituskohad, kõõlused pinges? Mõõduka füüsilise koormuse ajal tunne parem. Ööseks võib tekitada tugevama südamelöögi – tunda enam kui endale meeldiks -ei lase uinuda. Isegi kõrvalolija võib vahel tunda näiteks abaluu piirkonnas südame lööke. Puls ei pruugigi kiirem olla, lihtsalt tugev. Tõenäoliselt ka vererõhk normist kõrgem. Taastumine aeglane. Kahtlustan et tegemist eelkõige närvisüsteemi poolt põhjustatud kaebustega.
Perearstile -lase välistada südameprobleemid, seejäre vabas järjestuses füsiole, manuaalterapeudile, massöörile.
Perearstile -lase välistada südameprobleemid, seejäre vabas järjestuses füsiole, manuaalterapeudile, massöörile.
Tänan, Georg, põhjalikult polkovniku lesk uuritud läbi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> *Kõlbulik* on verdikt, veel, olnud:)36.8 ei ole ju palavik.
Võib ka olla termoregulatsiooni häire…
üldiselt püsib üle 37.
norm kehatemperatuur on varasemalt enesel olnud ikkagi nagu kõigil 36.6. nüüd jääb peamiselt 37-37.4 kanti, harvad juhused, kui alla 37 ja siis olen 36.8 kohanud : ).
roietevaheline närvipõletik, gmaster, mõtted liiguvad selles suunas? 18 paiku saan paberilt kokkuvõtte teha küll.
laastav ja koormav on sedasi pikka aega olla. eriti tigedaks teeb see, et arstid pole suutnud diagnoosi ega mitte mingit ravi määrata. perearst pole kuhugi ka suunanud, ise initsiatiivi üles näidanud ja erinevaid saatekirju uurinud.
- You must be logged in to reply to this topic.