Valkude jaotus.
- This topic has 11 replies, 4 voices, and was last updated 12 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Küsimus selline siis, et kas praegune valgujaotus on õige, ei taha seda raisku lasta.
Päeva jooksul sõõn õigete vahedega, kuid küsimus just õhtu kohta. Peale trenni joon sheigi sisse kohe, siis sõidan bussiga koju tagasi ~50min, koju jõudes söön kohe 200g kohupiima, segades see väikese koguse piimaga et libedamalt läheks. Ning peale seda kuskil 30 minti olen harjunud prae sisse tõmbama. Üldjuhul riis kanafileega. Mainin ka ära ,et kell on siis 21.
Selline graafik toetab siis seda ,et mu keha suudab ikka kogu valgu vastu võtta? Kui ei, siis millised võiksid vahed olla.
Mina ei mõtleks sellele siukse nurga alt. Pööraksin tähelepanu vaid sellele, et kõht oleks täis, liigset nälga poleks, energiat jaguks ning tuju oleks hea.
Ma ei tea küll ühtegi paika-panevat tõendusmaterjali, mis ütleks, et pead päevas nii või naa mitu korda sellises või sellises koguses valku sööma. Parim mida teadus hetkel väita saab on see, et 1x päevas valku süües arvatavati optimaalsest arengust rääkida ei saa, seega no 2x võiks päevas ikka ära tulla. Samas kui väga tihti süüa no oma 6x päevas siis ka ei saa optimaalsusest rääkida – liiga tihe pole ka hea. Pigem sinna 2-6x vahele võiks see sobilik arv jääda. Eks vaata ise mida ja kui palju sa siis eelistad.
Igal juhul, kui just võistlus-sport plaanis pole siis ei oma see tähtsust. Ma ise söön vahest kogu päevase valgu ühe korraga sisse ja pole häda ei mitte midagi.
Inimese keha pole loll ja üldjuhul kohaneb mistahes toidukoguseid vastu võtma. Kehas on erinevad mehhanismid mis korrigeerivad seedimise kiirust ning seda kas toitaineid kasutatakse koheselt energiaks, salvestatakse jne. Ning üldjuhul annab oma keha parima, et raisku ei läheks mitte midagi. Kas tõstab siis omandamise taset, mida toitainetega tehakse või mida iganes, et kasutegur oleks võimalikult suur.
Mina ei mõtleks sellele siukse nurga alt. Pööraksin tähelepanu vaid sellele, et kõht oleks täis, liigset nälga poleks, energiat jaguks ning tuju oleks hea.
Ma ei tea küll ühtegi paika-panevat tõendusmaterjali, mis ütleks, et pead päevas nii või naa mitu korda sellises või sellises koguses valku sööma. Parim mida teadus hetkel väita saab on see, et 1x päevas valku süües arvatavati optimaalsest arengust rääkida ei saa, seega no 2x võiks päevas ikka ära tulla. Samas kui väga tihti süüa no oma 6x päevas siis ka ei saa optimaalsusest rääkida – liiga tihe pole ka hea. Pigem sinna 2-6x vahele võiks see sobilik arv jääda. Eks vaata ise mida ja kui palju sa siis eelistad.
Igal juhul, kui just võistlus-sport plaanis pole siis ei oma see tähtsust. Ma ise söön vahest kogu päevase valgu ühe korraga sisse ja pole häda ei mitte midagi.
Layne Norton on öelnud, et kõige mõistlikum maksimaalse anaboolse efekti jaoks 40g iga 4h tagant. Võid ka 100g korraga süüa ning see omastatakse, kuid segamini ei tohi ajada omastatavust ning vajaliku kogust maksimaalse anaboolse efekti jaoks.
Sellisel juhul tundub see kohupiim ebavajalik olema, kui praad tunni-pooleteise jooksul pärast sheiki on.
Pigem võtta see kohupiim lõunaooteks või enne trenni? Enamikul on päeva esimeses pooles toidukordade ajad suht harvad.
Layne Norton on öelnud, et kõige mõistlikum maksimaalse anaboolse efekti jaoks 40g iga 4h tagant. Võid ka 100g korraga süüa ning see omastatakse, kuid segamini ei tohi ajada omastatavust ning vajaliku kogust maksimaalse anaboolse efekti jaoks.
Layne ütlemised põhinevad suures osas ka rottide ja põrsaste peal tehtud uuringutel.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga üldiselt jah, süsteem on selline, et teatud kogus valku – no ca. 30-40g ajab valgusünteesi lakke mõneks ajaks. Ideaalis võiks jah siis uuesti süüa, kui tase jälle alla langeb. Ja keskeltläbi võikski öelda, et see tase langeb alla 4 tunniga. Aga see on reaalis huupi pakkumine. Sest me harva sööme ju ainult 40g valku oma eines. Ei, me sööme ikka kõiki toitaineid ja erinevates vahekordades. Mõni kord on meil asi 3h-ga seeditud, teinekord jälle 5h-d läheb aega. Päris nii masinad me pole, et täpselt saaks arvestada.
Lisaks pole veel raudkindlaid tõendeid sellest, et selline valgusünteesi mitmekorda päeva jooksul kõrgendamine nüüd täiesti kindlalt märgatavaid lisa-tulemusi pakuks. Loogikaga nagu eeldada võiks, aga ma kaldun arvama, et see jääb pigem võistlevate kulturistide viimaseks paariks lisa-protsendiks mis võib eelise anda.
Liiga tiheda söömise puhul tekib olukord, kus keha enam valgule samamoodi ei reageeri. Uuringud näitavad, et kui sööme uuesti valku enne kui eelmisest kogusest tekkinud kõrgendatud valgusünteesi tase on alla läinud, siis uus kogus valku enam valgusünteesile positiivselt sellises mahus ei mõju. Huvitav nähtus aga seega võime rääkida nö. “amino-hapete tundlikkusest”. Mis taastub talles siis, kui valgusünteesi tase langeb baas-tasemele.
Huvitav on ka see, et kui me Paastume siis langeb keha kataboolsesse seisundisse – mida kõik kulturistid kardavad nagu tuld – aga asi selles, kui me NÜÜD sööme peale seda kataboolset seisundit siis keha reageerib veel ERITI tugevalt valgule, ajades valgusünteesi veel eriti kõrgele, et kompenseerida. Seega katabolismi pikema-ajaline mõju on minimaalne, seni kuni päevane valk siiski tarbitud on.
Seega jällegi – tavapärane kulturistide mõtlemine on veidi lombakas. Pidev valgu tarbimine IMO ei õigusta end sellises mahus nagu räägitakse. Ideaalse tarbimise korral ma usun, et räägime mõnest üksikust protsendist kasutegurist. Vaevalt asi mille peale nii palju energiat ja lobitööd kulutada, et peab, peab ja peab. Ma pigem hariks inimesi üldiste toitumiste ja treeningute nüansside suhtes, mis palju tähtsamad.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma vaatan et Archangel ja Siim on omavahel teoreetiku/praktiku rollid ära vahetanud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ise söön vahest kogu päevase valgu ühe korraga sisse ja pole häda ei mitte midagi.
Enamus valku ei kasuta sel juhul lihaste ehituseks, vaid läheb osaliselt energiaks ja ka uriiniga kehast välja.
1) Loomad
2) Treening-stimulatsioon puudub
Ma ei vaidle vastu, et paberil on tema jutt väga õige ja ma olen nõus, et vägagi reaalselt mingisugune kasu-tegur eksisteerib. Ma kardan, et lihtsalt see protsent või kaks kasu ei ole väärt seda aju-keppi, mis selle nimel tegema peab eriti kui on 10x tähtsamat asja oma treeningus/menüüs mida kõigepealt luubi alla võtta.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui me räägime trenni tegemisest siis peale trenni on valgusüntees lihases ca. 48h tundi suurem. Kui kahe trenni vahele jääb pikem periood, siis juba me raiskame potensiaalset valgusünteesi.
Sa Siim parem räägi, miks sa iga lihast 48h tagant ei treeni, kui sulle valgusüntees nii tähtis on.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Toitumisest saadav valgusünteesi tõus on tundide küsimus. Treeningust saad päevadeks tõusu. Treening on seega valgusünteesi manipuleerimise koha pealt tähtsam. Seega IMO tundub imelik seda toitumise kasutegurit niimoodi tähtsustada aga treeningu suhtes öelda – “pohhui”. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu teooria/arvamus on see, et tiheda ja piisava koormusega treeningu puhul on meie valgusünteesi tase stabiilselt niivõrd kõrge juba, et valgurikaste toitumis-kordadega niivõrd kitsas vahemikus manipuleerimine on põhimõtteliselt tühi töö. Kui aga treenida Pro’de kavade järgi lihast mingi 1x nädalas siis ma usun, et toitumisest saadav valgusünteesi tõstmine muutub olulisemaks.
Ja seega sõltubki, kuidas treening ja toitumine kokku sobivad…
Äh… keeruline see kuradi teema.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enamus valku ei kasuta sel juhul lihaste ehituseks, vaid läheb osaliselt energiaks ja ka uriiniga kehast välja.
Jah, mingil määral kindlasti. Seetõttu ma ei arvagi, et see oleks täiesti optimaalne (Üldjuhul söön ka ise siiski 2-3-4x päevas). Kuid harrastajale on minu arust tähtsam stabiilselt hea enesetunne ja vähene stress. Seega ei näe ma mõtet elustiilile selliste piirangute seadmist, mis reaalse kasuna ei pruugigi märgatavalt avalduda. Seega inimene näeb vaeva, kurnab ennast vbl ebameeldivate toidukordade arvu ja kogustega – ajades taga seda maagilist kasutegurit mida ta ise ei tunneta (Ja sõltuvalt kogu treeningust ja toitumisest – ei saagi tunnetada vbl). Lisa-stress, mis pikemas plaanis IMO viib hoopis halvemate tulemusteni.
Jällegi jõuame sinna maale, et kõik sõltub kõigest ning igasugu käitumis-mall peab vastama olukorra spetsiifikale. Oeh…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, mingil määral kindlasti. Seetõttu ma ei arvagi, et see oleks täiesti optimaalne (Üldjuhul söön ka ise siiski 2-3-4x päevas). Kuid harrastajale on minu arust tähtsam stabiilselt hea enesetunne ja vähene stress. Seega ei näe ma mõtet elustiilile selliste piirangute seadmist, mis reaalse kasuna ei pruugigi märgatavalt avalduda. Seega inimene näeb vaeva, kurnab ennast vbl ebameeldivate toidukordade arvu ja kogustega – ajades taga seda maagilist kasutegurit mida ta ise ei tunneta (Ja sõltuvalt kogu treeningust ja toitumisest – ei saagi tunnetada vbl). Lisa-stress, mis pikemas plaanis IMO viib hoopis halvemate tulemusteni.
Jällegi jõuame sinna maale, et kõik sõltub kõigest ning igasugu käitumis-mall peab vastama olukorra spetsiifikale. Oeh…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma lohutan sind teadmisega, et organismil on vabade AH-te fond ca 30g.
- You must be logged in to reply to this topic.