Valk?
Avaleht » Forums » Toitumine » Kaalust juurde » Valk?
- This topic has 22 replies, 14 voices, and was last updated 14 years, 9 months tagasi by
Risto Uuk.
-
AutorPostitused
-
jaanuar 15, 2011 at 11:08 e.l. #286327
ROtter
MemberMiks valgupulber ei saa asendada tavatoitu? Tavatoidu toiteväärtus on alati kõrgem, kleebin teile näitena muna:Munades sisalduv rasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse. Rasvasisaldus on veidi väiksem valgu sisaldusest, ühes munas on rasva umbes 5-6 g. Ühes munas on samapalju rasva kui 200 g täispiimas. Munarasv on väärtuslik, kuna küllastumata rasvhappeid on rohkem kui küllastunuid. Munarasvas leidub A, E ja D vitamiine ja mitmed steroolid. Vaidlusi on tekitanud kolesterooli teema. Munarebu sisaldab tõepoolest palju kolesterooli, ühes munas 250-300 mg. Organismis on pidevalt käibes ca 150 g kolesterooli. Kui seda vähemaks jääb, sünteesib organism seda ise. Toiduga saadav kolesterool moodustab sellest üldhulgast tühise osa. Kuna 1 muna sisaldab ca 0,3 g kolesterooli, siis peaks inimene sööma küll vähemalt 10 muna, et saada 3 g kolesterooli (lisandub veel ka teistest toiduainetest). Seegi hetkeline tõus normaliseerub, sest organism hakkab ise vähem sünteesima. Kolesterooli “halva” toime vastast ainet letsitiini sisaldab muna mitu korda rohkem kui kolesterooli.
Munade toitainetest moodustavad süsivesikud süsivesikud väikese osa. Leidub veel ensüüme, mis lahustavad mikroobe. Ka siin on loodus tark olnud, tärkav organism (tibu) vajab ju kaitset, eks see kaitse on ka inimesele vajalik.
Vitamiinid on munas kõik olemas. Tähtsamad A vitamiin (1 munas 0,2 mg). Munarebule annavad värvi karotinoidid, mis on A vitamiini eelastmeks. B rühma vitamiinid on samuti olemas, ei kata aga kaugeltki inimese vajadusi. Kui ühendame munatoidud täisteravilja saadustega, kaunviljadega, kaerahelvestega, saame ühe söögikorraga kõik vajaliku. Erandiks on B12 vitamiin (vereloome v.), kus 1 muna katab vajaduse. Kuna B12 vitamiin on üksnes loomsetes toiduainetes, siis taimetoitlased peaks toidus muna kasutama. C vitamiini munades ei ole ja seda tuleks hankida taimeriigist. Mineraalainetest on munas tähtsamad kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud, jood, tsink. Raua ja tsingi vajaduse katab 2 muna päevas, mis on täiesti normaalne. Kogu kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.
Minu viimane avastus on süda…mis sisaldab muuhulgas ka näiteks Q10 et ehk ubikinooni.
Kusjuures…Maitseb hea!
Tuttav ka mulle…. Siis tundusid hapukoor ja või ikka maailma parimate söökidena
jaanuar 15, 2011 at 11:14 e.l. #286332Aile
MemberNii vähe letsitiini kasulikkusest kirjutatud?
jaanuar 15, 2011 at 1:30 p.l. #286363eurovisa
MemberNii,et ei ole vaja sisse ajada seda valku ? kui normaalne söömine on?
Kavatsen j6usaalist saada mingi kava ka ,m ille järgi teha trenni . Vahepeal tegin iseseisvalt ja tulemusi ikka tuli.
Üks küsimus .. Tean ,et hommikul on kõige tähtsam söögikord . Kas see norm ,et süüa mingi teravilja putru või tatart ja kohupiima(300g kindlasti) ? Vahest kui saab ka siis salatit kõrvale. Vahest hommikul saab isegi muna söödud. (täidab kõhtu hästi ,minu arust)
Koolis söön tavaliselt kartulit , salat, snitsel/või mingi liha , kui on.. Vahepeal isegi lasanjet kui läheb alla.
Pärast seda 3-4 h päräast söön ja õhtul ka veel.
Üritan õhtupoole lugeda toitumisest aga äkki keegi saab lühidalt öelda:). Väga tänulik oleks.
Või mis te soovitate oma arust süüa hommikul?
Mis on pärast trenni hea süüa?
Ma kavatsen käia 3 korda nädalas. Varem ka käinud , ma tahan vaid kaalu juurde.
Aitäh.
jaanuar 18, 2011 at 12:41 p.l. #286843Nony
MemberMis tähendab “hullem variant”?Kuidas saab üleüldse nii mõelda? Kust tulevad teie looduslikud desinfektsioonivahendid, antioksüdandid, bioflavonoidid, mineraalid jne… loomulikult ka looduslik suhkur, mis on vajalik.
No ma päris nii ei mõelnudki…
“> Pidasin rohkem seda silmas, et ka puuviljadega liialdades võib ennast paksuks süüa… Kuigi enamasti on põhjuseks muud sv-rikkad maiused
No kui sulle arbuus rohkem meeldib …,
aprill 26, 2011 at 10:32 e.l. #299471Nesatur
MemberKüsin siin teemas, et:
Kas valgu üleküllusest, ülesöömisest, võib tekkida kõhulahtisus, et noh, mul viimased nädalad on kõht rohkem lahti kui varasemalt?
aprill 26, 2011 at 11:49 e.l. #299487Mart Muru
MemberKüsin siin teemas, et:Kas valgu üleküllusest, ülesöömisest, võib tekkida kõhulahtisus, et noh, mul viimased nädalad on kõht rohkem lahti kui varasemalt?
Kas jutust võib siis järeldada, et oled viimased nädalad rohkem valke tarbinud?
Igasugune ülesöömine ning eriti veel paljude erinevate toitude koostarbimine võib põhjustada seedehäireid.
aprill 26, 2011 at 1:18 p.l. #299501Archangel
MemberKüsin siin teemas, et:Kas valgu üleküllusest, ülesöömisest, võib tekkida kõhulahtisus, et noh, mul viimased nädalad on kõht rohkem lahti kui varasemalt?
Mul tekkis see siis, kui kunagi liigselt valku tarbisin ilma toitumiskava korrastamiseta. Ehk sõin kõike ja palju ning lisaks veel ekstra suurtes kogustes valku.
Ilmselgelt nii lampi raiudes läks midagi seedeprotsessis veidi nihu.
Praegu ei ole mingit probleemi isegi kuni 3g kehakilo kohta valku tarbida. Seedimine töötab nagu kellavärk.
“>aprill 27, 2011 at 4:52 e.l. #299575Risto Uuk
MemberMul tekkis see siis, kui kunagi liigselt valku tarbisin ilma toitumiskava korrastamiseta. Ehk sõin kõike ja palju ning lisaks veel ekstra suurtes kogustes valku.Ilmselgelt nii lampi raiudes läks midagi seedeprotsessis veidi nihu.
Praegu ei ole mingit probleemi isegi kuni 3g kehakilo kohta valku tarbida. Seedimine töötab nagu kellavärk.
“>Kas räägiksid täpsemalt, mida sa oleks teinud teistmoodi, kui sul oleks tollal rohkem teadmisi olnud?
AutorPostitused- You must be logged in to reply to this topic.