Valk?
- This topic has 22 replies, 14 voices, and was last updated 14 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Plaanis käia jõusaalis ,et kehamassi lihaste arvel suurendada… Ei taha kasutada lisandeid jms, aga kuulsin ,et kindlasti oleks valgujooki vaja juua , sest kui teed trenni siis keha vajab valku rohkem kui ei treeni; ? ontõsi?
Ehk keegi oskab midagi soovitada jms?
Vanemad pole eriti nõus ,et tarvitaksin toidulisandeid jms. nii,et massilisandit jms mae i hakka tarbima;P üritan söömisega piirdudaja võibolla ka valgujoogiga!?!?!?
AITÄH
Massilisajal ja valgujoogil pole erilist vahet, kumbki pole mingi imeasi, keemia ega mürk.
Tingimata ei pea kasutama, kui eesmärgid väikesed ja treeningkoormus madal. Valku tavatoidust pead aga ikka saama ja peale trenni kiireid süsivesikuid ja valke on niikuinii vaja.
Ei pea kasutama toidulisandeid! Ka tavatoidust võib piisavalt valku kätte saada
Kes krt levitab seda, et trenniga käib alati kaasas valgujook. Trenniga peaks kaasas käima tervislik toitumine, mis rahuldab kõiki su valgu, süsivesikute, rasvade, mineraalid ja vitamiinide vajadusi. Kindlasti tuleb rohkem valku süüa, kui treenid, kuna treening ise kujutabki endast lihaste lõhkumist ja selle parandamist. Aga kohe kindlasti ei pea poodi valgupulbri järgi minema. Liha, munad, piim, kohupiim- neid ürita rohkem süüa, kui valku tahad .
Piim,kanafilee,muna,3 minu lemmikut asja mida koguaeg süüa armastan,kui valguvajadus
Muna natuke rasvane on,aga pohhui,rasva kh vaja kehale.
Muna natuke rasvane on,aga pohhui,rasva kh vaja kehale.Nii ta ongi, paljudel naistel aga selline arusaam, et rasvad menüüst välja ja hunnik süsivesikuid(puuvilju tavaliselt) asemele ja siis imestavad et ise puuvilja kuju võtavad tasapisi…
Nii ta ongi, paljudel naistel aga selline arusaam, et rasvad menüüst välja ja hunnik süsivesikuid(puuvilju tavaliselt) asemele ja siis imestavad et ise puuvilja kuju võtavad tasapisi…Kui sa oled sama vana, kui mina…eks siis vaatame, kumb meis rohkem puuvilja meenutama hakkab
Kui sa oled sama vana, kui mina…eks siis vaatame, kumb meis rohkem puuvilja meenutama hakkab
Egas ma Sind siin silmas ei pidanud
Aile palun ära võta kõike nii isiklikult.Kuidas siis muidu
Nii ta ongi, paljudel naistel aga selline arusaam, et rasvad menüüst välja ja hunnik süsivesikuid(puuvilju tavaliselt) asemele ja siis imestavad et ise puuvilja kuju võtavad tasapisi…Et kui söön banaane, siis olen ise ka varsti selline
Kes krt levitab seda, et trenniga käib alati kaasas valgujook. Trenniga peaks kaasas käima tervislik toitumine, mis rahuldab kõiki su valgu, süsivesikute, rasvade, mineraalid ja vitamiinide vajadusi. Kindlasti tuleb rohkem valku süüa, kui treenid, kuna treening ise kujutabki endast lihaste lõhkumist ja selle parandamist. Aga kohe kindlasti ei pea poodi valgupulbri järgi minema. Liha, munad, piim, kohupiim- neid ürita rohkem süüa, kui valku tahad .Miks valgupulber ei saa asendada tavatoitu? Tavatoidu toiteväärtus on alati kõrgem, kleebin teile näitena muna:
Munades sisalduv rasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse. Rasvasisaldus on veidi väiksem valgu sisaldusest, ühes munas on rasva umbes 5-6 g. Ühes munas on samapalju rasva kui 200 g täispiimas. Munarasv on väärtuslik, kuna küllastumata rasvhappeid on rohkem kui küllastunuid. Munarasvas leidub A, E ja D vitamiine ja mitmed steroolid. Vaidlusi on tekitanud kolesterooli teema. Munarebu sisaldab tõepoolest palju kolesterooli, ühes munas 250-300 mg. Organismis on pidevalt käibes ca 150 g kolesterooli. Kui seda vähemaks jääb, sünteesib organism seda ise. Toiduga saadav kolesterool moodustab sellest üldhulgast tühise osa. Kuna 1 muna sisaldab ca 0,3 g kolesterooli, siis peaks inimene sööma küll vähemalt 10 muna, et saada 3 g kolesterooli (lisandub veel ka teistest toiduainetest). Seegi hetkeline tõus normaliseerub, sest organism hakkab ise vähem sünteesima. Kolesterooli “halva” toime vastast ainet letsitiini sisaldab muna mitu korda rohkem kui kolesterooli.
Munade toitainetest moodustavad süsivesikud süsivesikud väikese osa. Leidub veel ensüüme, mis lahustavad mikroobe. Ka siin on loodus tark olnud, tärkav organism (tibu) vajab ju kaitset, eks see kaitse on ka inimesele vajalik.
Vitamiinid on munas kõik olemas. Tähtsamad A vitamiin (1 munas 0,2 mg). Munarebule annavad värvi karotinoidid, mis on A vitamiini eelastmeks. B rühma vitamiinid on samuti olemas, ei kata aga kaugeltki inimese vajadusi. Kui ühendame munatoidud täisteravilja saadustega, kaunviljadega, kaerahelvestega, saame ühe söögikorraga kõik vajaliku. Erandiks on B12 vitamiin (vereloome v.), kus 1 muna katab vajaduse. Kuna B12 vitamiin on üksnes loomsetes toiduainetes, siis taimetoitlased peaks toidus muna kasutama. C vitamiini munades ei ole ja seda tuleks hankida taimeriigist. Mineraalainetest on munas tähtsamad kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud, jood, tsink. Raua ja tsingi vajaduse katab 2 muna päevas, mis on täiesti normaalne. Kogu kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.
Minu viimane avastus on süda…mis sisaldab muuhulgas ka näiteks Q10 et ehk ubikinooni.
Kusjuures…Maitseb hea!
Et kui söön banaane, siis olen ise ka varsti selline
