Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed?
- This topic has 148 replies, 21 voices, and was last updated 14 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Aga ega ma ju nõua ka seda loovust esimestes tundides. Eelnevad tunnid on ju ikka mitme aasta näol ees olnud, on ju eelnevatel aastatel ikka üht – teist kuuldud, nähtud ja tehtud. Pealegi paar posti tagasi sa ise ütled, et andnud asi kodutööna, oleks asi toiminud või kuidas? Muide just sealsamas ülikoolis soovitati vahel harva ka õpilaste loovust proovile panna ja testida. Loomulikult, mul ei ole loovuse peale arvestust, kui sa seda kardad
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Ja ikka see asi tahab hakata välja paistma nii, et igal pool mujal võib ja kehalises jälle ikka ei või. Võtame selle loovuse. Et mina eeldan 12 – 13 aastastelt loovust? Aga kirjanduse õpetaja luuletuse ja lühikese essee näol võib loovust nõuda? Laulmisõpetaja võib loovust laulmise näol nõuda? Joonistamises võib loovust eeldada, kui laps pintsli paberile paneb? Ka matemaatikas saab loovust rõhutada, seda nõuda või rakendada ja rakendataksegi, kuna paljude ülesannete korral ei pruugi isegi lahenduskäik sama olla. Aga kehalises on muidugi mõne lihtsa mängu või võistluse kokkupanemist palju eeldada. Kurat ma julgen kahtlustada, et 13 aastaselt kaotatakse tänapäeval süütuseid ja hakatakse “vanainimese asjadega” peale, aga mõnda head mänguideed on palju nõuda. Mõtle nüüd Rotter veel korra oma viimase postituse peale.
Ei! Muusikas ja ka kunstis ei hinnata loovust ühe pulga järgi, sest mõlemad vajavad naturaalset annet. Samas on nad poolenisti ajalootunnid, mis sisaldavad palju fakte, ning hindeid pannakse omandatud teadmiste järgi.
Ma ise hakkan vaikselt jõudma selleni, et teha ettepanek see debatt üldse lõpetada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Seda kahel asjaolul, mul on juba paar päeva kulunud valdavalt ainult kommentaaride kirjutamisele ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, tulen uue õppeaasta tööplaani tegema ja lõpetan foorumis postitamisega 
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja teiseks, ilmselt see debatt ei saagi kunagi ühest lahendust leidma.Ja ikka see asi tahab hakata välja paistma nii, et igal pool mujal võib ja kehalises jälle ikka ei või. Võtame selle loovuse. Et mina eeldan 12 – 13 aastastelt loovust? Aga kirjanduse õpetaja luuletuse ja lühikese essee näol võib loovust nõuda? Laulmisõpetaja võib loovust laulmise näol nõuda? Joonistamises võib loovust eeldada, kui laps pintsli paberile paneb? Ka matemaatikas saab loovust rõhutada, seda nõuda või rakendada ja rakendataksegi, kuna paljude ülesannete korral ei pruugi isegi lahenduskäik sama olla. Aga kehalises on muidugi mõne lihtsa mängu või võistluse kokkupanemist palju eeldada. Kurat ma julgen kahtlustada, et 13 aastaselt kaotatakse tänapäeval süütuseid ja hakatakse “vanainimese asjadega” peale, aga mõnda head mänguideed on palju nõuda. Mõtle nüüd Rotter veel korra oma viimase postituse peale.Sa olid üllatunud, et õpilased ei osanud tervet kehalise tundi sisustada, aga samamoodi on luuletuste, kirjandite kirjutamise ja käsitööga, ei saa ka kõik nendega niisama lihtsalt hakkama. Kui laps nt. viisi ei pea, siis on see elu lõpuni nii.
Janar lugesin artikli läbi ja mulle väga meeldis su argumenteerimine ja lähenemine. Sa oled kindlasti lastele lähemal kui enamus meist, kes puutub lastega kokku vaid kodustes tingimustes ja selle põhjal on raske üldistada või aru saada mis mujal kodudes toimub.
Hea vaheldus tõsisele trennijutule – kuid hea on et ka sellest lugemisest leiab distsipliini ja pühendumise paralleele.
Loen praegu Jüri Jaansoni elulooraamatut ja seal on ka huvitavad seigad tema tippsportlaseks kujunemisest lapsepõlves – soovitan lugeda “Sauruse teel”
“Noorus on hukas” nii ütles Platon juba rohkem kui 2000 a. tagasi.
See on sinu ülevalpool toodud tsitaatide kohta.
Platoni eeldatavasti täpsem tsitaat oli mu postituse ju sees kui hoolega vaatad
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja Holgerile – positiivne karistus (midagi halba tuleb juurde nt. füüsiline valu) ei muuda käitumist vaid surub selle alla hetkeks kui karistuse oht on reaalne. Negatiivne karistus (midagi head kaob ära, nt. “time out) muudab käitumist efektiivsemalt, eriti kui samal ajal kinnitatakse käitumise positiivset alternatiivi.
Nii on see rottidel ja inimestel ka:P
Ja Holgerile – positiivne karistus (midagi halba tuleb juurde nt. füüsiline valu) ei muuda käitumist vaid surub selle alla hetkeks kui karistuse oht on reaalne. Negatiivne karistus (midagi head kaob ära, nt. “time out) muudab käitumist efektiivsemalt, eriti kui samal ajal kinnitatakse käitumise positiivset alternatiivi.Nii on see rottidel ja inimestel ka:P
Kahjuks on neid inimesi suhteliselt vähe, kes suudavad sellist lähenemist edukalt teostada. “time out” – kuidas see reaalselt töötab? Ütled lapsele, et istu seal? Ja kui ta ei istu, mis siis? Karistad füüsiliselt või lihtsalt lased tal minema joosta?
Taskurahade jms eemaldamine on tõesti üks tõhus vahend. Kuid minu jaoks on hoopis see tunduvalt negatiivsem, kui füüsiline karistus. Viimase puhul enda kogemustele põhinedes tundsin, et olen midagi väga halvasti teinud ning sain teenitud karistuse – uuesti enam ei tee, ning erilist viha ka ei tunne, et laksu sain.
Kui aga taskuraha ära võeti siis olin püha viha mitu nädalat täis – ning ausalt öeldes tekkis tahtmine ainuüksi vihast juba uusi jamasid tekitada… Raha pole, selge – siis laenan. Varastan või midagi muud sellist.
Vbl liiga suur individuaalne faktor mängus. Lihtsalt omast käest ütlen, et minu kartus rihma saada vähendas tunduvalt rohkem minu ulakusi – samas, kui kartus millestki ilma jääda ajas ainult vihale, kui see juhtus ning kokkuvõttes ei suutnud mu Ema seda ka piisavalt rakendada. Lapsed on piisavalt leidlikud, et see “Puuduolev” omadest vahenditest asendada – eriti sõprade abiga.
Kahjuks on neid inimesi suhteliselt vähe, kes suudavad sellist lähenemist edukalt teostada. “time out” – kuidas see reaalselt töötab? Ütled lapsele, et istu seal? Ja kui ta ei istu, mis siis? Karistad füüsiliselt või lihtsalt lased tal minema joosta?Taskurahade jms eemaldamine on tõesti üks tõhus vahend. Kuid minu jaoks on hoopis see tunduvalt negatiivsem, kui füüsiline karistus. Viimase puhul enda kogemustele põhinedes tundsin, et olen midagi väga halvasti teinud ning sain teenitud karistuse – uuesti enam ei tee, ning erilist viha ka ei tunne, et laksu sain.
Kui aga taskuraha ära võeti siis olin püha viha mitu nädalat täis – ning ausalt öeldes tekkis tahtmine ainuüksi vihast juba uusi jamasid tekitada… Raha pole, selge – siis laenan. Varastan või midagi muud sellist.
Vbl liiga suur individuaalne faktor mängus. Lihtsalt omast käest ütlen, et minu kartus rihma saada vähendas tunduvalt rohkem minu ulakusi – samas, kui kartus millestki ilma jääda ajas ainult vihale, kui see juhtus ning kokkuvõttes ei suutnud mu Ema seda ka piisavalt rakendada. Lapsed on piisavalt leidlikud, et see “Puuduolev” omadest vahenditest asendada – eriti sõprade abiga.
Oh, ma olen v2ga t2nulik, et ma sinu laps ei ole
miks pidin koolis mängima jalgpalli & korvpalli, kuigi mind absoluutselt igasuguste pallide peksmine (v.a taskupiljard : D) ei tõmba?
oleksin rohkem tahtnud akrobaatikat, riistvõimlemist & sõbralikku võitlussporti.
no choices lihtsalt, nagu ajateenistuski- kõik pojad kes bulkida tahaksid peavad seal hoopis nälgima, et kõik oleksid mingid hamstrinäoga kriipsujukud?
(kes jaksavad kätekõverdusi teha pe*se upakil & joosta- ja see on kõik mis nad teha jaksavad/oskavad)
Last tuleb kasvatada viisil, et vanema tähelepanu, toetus, positiivsus ja hool on see kõige olulisem sarrusti, millega kinnitada soovitud käitumist ja mille puudumisega õõnestada ebasoovitut:)
Ja see vundament laotakse juba siis kui ta on 1-2 aastat vana.
Last tuleb kasvatada viisil, et vanema tähelepanu, toetus, positiivsus ja hool on see kõige olulisem sarrusti, millega kinnitada soovitud käitumist ja mille puudumisega õõnestada ebasoovitut:)Ja see vundament laotakse juba siis kui ta on 1-2 aastat vana.
Suur t2nu!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nii ilusasti 8eldud
Last tuleb kasvatada viisil, et vanema tähelepanu, toetus, positiivsus ja hool on see kõige olulisem sarrusti, millega kinnitada soovitud käitumist ja mille puudumisega õõnestada ebasoovitut:)Ja see vundament laotakse juba siis kui ta on 1-2 aastat vana.
Mhm. Täpselt nagu episood “super nanny’st”.
Laps teeb midagi halvasti, ignoreerid teda. Kisaku, laamendagu ja tehku mida iganes. Tähelepanu ja toetust ei saa = kaotab asja vastu huvi ja enam ei tee. Teeb midagi hästi siis vanemad kiidavad jne.
Raske põhimõtteliselt sellele ideele vastu vaielda.
Minu jutu point on see, et asju tuleks ilusti balanseerida ning mitte minna välja ühegi kindla kasvatusmeetodi peale kuna ekstreemsed lähenemised võivad mingi hetk tagasilöögi anda.
Kahjuks on teatud hetkedest lapse kõige suuremaks mõjutajateks välised tegurid. Mitte enam vanemad. Ning ülejäänud maailm vaevalt sama lähenemist kasutab.
Laps võib olla ju koduseinte vahel hästi kasvatatud ning ka väljaspool kodu olla tubli ja virk – kuid mida enam ta viibib väljaspool kasvatusnorme, seda enam muutub ka tema.
Ehk kindlasti tuleb asjale loominguliselt läheneda ning sügavalt lapsega kõikides elu arenguettapidest osa võtta.
Huvi pärast küsiks, et kui vanad teie lapsed on? Ming huvitab, kui palju on neid siin teemas, kes mitu last erinevatest sugudest üles kasvatanud 20+ a vanusteks?
Mhm. Täpselt nagu episood “super nanny’st”.Laps teeb midagi halvasti, ignoreerid teda. Kisaku, laamendagu ja tehku mida iganes. Tähelepanu ja toetust ei saa = kaotab asja vastu huvi ja enam ei tee. Teeb midagi hästi siis vanemad kiidavad jne.
Raske põhimõtteliselt sellele ideele vastu vaielda.
Minu jutu point on see, et asju tuleks ilusti balanseerida ning mitte minna välja ühegi kindla kasvatusmeetodi peale kuna ekstreemsed lähenemised võivad mingi hetk tagasilöögi anda.
Kahjuks on teatud hetkedest lapse kõige suuremaks mõjutajateks välised tegurid. Mitte enam vanemad. Ning ülejäänud maailm vaevalt sama lähenemist kasutab.
Laps võib olla ju koduseinte vahel hästi kasvatatud ning ka väljaspool kodu olla tubli ja virk – kuid mida enam ta viibib väljaspool kasvatusnorme, seda enam muutub ka tema.
Ehk kindlasti tuleb asjale loominguliselt läheneda ning sügavalt lapsega kõikides elu arenguettapidest osa võtta.
Huvi pärast küsiks, et kui vanad teie lapsed on? Ming huvitab, kui palju on neid siin teemas, kes mitu last erinevatest sugudest üles kasvatanud 20+ a vanusteks?
Postitused- You must be logged in to reply to this topic.
