Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed?
- This topic has 148 replies, 21 voices, and was last updated 14 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Eks te ise teate, kas kasvatate oma lapsed niimoodi, et nad saaksid hakkama “Ideaalses maailmas” või te kasvatate neid nii, et nad saaksid hakkama meie “reaalses maailmas”.
Kahjuks need kaks ei ühti. Samas ei saagi kunagi ühtima seni kuni inimesed peavad oma tihtipeale loomuliku sõbralikkuse ja suhtumise vahetama palju kurjema ja karmima suhtumise vastu, et meie karmis maailmas ellu jääda. Maailm ei ole ideaalne, niiväga kui me seda ka ei tahaks. Võib-olla kunagi võime loota olukorra paranemisele, kuid kahjuks on mul tunne, et meie praeguse elu ülesehituse tõttu ei saa see kunagi eksisteerima.
Eks te ise teate, kas kasvatate oma lapsed niimoodi, et nad saaksid hakkama “Ideaalses maailmas” või te kasvatate neid nii, et nad saaksid hakkama meie “reaalses maailmas”.Kahjuks need kaks ei ühti. Samas ei saagi kunagi ühtima seni kuni inimesed peavad oma tihtipeale loomuliku sõbralikkuse ja suhtumise vahetama palju kurjema ja karmima suhtumise vastu, et meie karmis maailmas ellu jääda. Maailm ei ole ideaalne, niiväga kui me seda ka ei tahaks. Võib-olla kunagi võime loota olukorra paranemisele, kuid kahjuks on mul tunne, et meie praeguse elu ülesehituse tõttu ei saa see kunagi eksisteerima.
Mina ei saa küll aru, millest sa räägid.
Meie ei ole ju süüdi, et sinu maailm kuri on. Võibolla sina ise oled kuri ja siis on ka maailm kuri?
Kindlalt peab laps olema arusaamisel, et vägivalda ei kasutata. Mis seal vahet on, kes teda peksab. Kõigepealt isa, pärast mees…ja tema peksab omakorda oma lapsi? Nii armas…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ilmselt pole sa kursis, millise psühholoogilise jälje füüsiline karistamine annab mitte aastateks, vaid aastakümneteks. Nagu Aile ütles, vägivald sünnitab vägivalda ja kui lapsega ei osata
ilma rihma kasutamata rääkida, siis tuleks lapsele parem pere otsida.
Mul on kusjuures paar väga lihtsat põhimõtet:
a) kui näen, et keegi lööb last, siis sekkun, vajadusel kaitsen
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kui näen, et keegi lööb looma, siis sekkun, rusikategaAlati tuleb vahele minna, sest see maailm ikka täitsa käest ära läinud.
Ilmselt pole sa kursis, millise psühholoogilise jälje füüsiline karistamine annab mitte aastateks, vaid aastakümneteks. Nagu Aile ütles, vägivald sünnitab vägivalda ja kui lapsega ei osatailma rihma kasutamata rääkida, siis tuleks lapsele parem pere otsida.
Mul on kusjuures paar väga lihtsat põhimõtet:
a) kui näen, et keegi lööb last, siis sekkun, vajadusel kaitsen
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kui näen, et keegi lööb looma, siis sekkun, rusikategaAlati tuleb vahele minna, sest see maailm ikka täitsa käest ära läinud.
Sellega ma olen nõus, et tuleb vahele minna, kuid rusikatega ei ole nõus.
Üks asi, mida me peaksime tegema, teine aga…mis tegelikkuses välja tuleb. Proovima peab ikka. Alati ei ole julgust, ma pean tunnistama. Või siis…ikka istub sees see, …juuseeonnendesiseasi, mis on BS loomulikult.
Kui inimesed juba aduvad, et teised näevad… ja mõistavad hukka. Ka sellest piisab paljudel juhtudel.
Mina ei saa küll aru, millest sa räägid.Meie ei ole ju süüdi, et sinu maailm kuri on. Võibolla sina ise oled kuri ja siis on ka maailm kuri?
Kindlalt peab laps olema arusaamisel, et vägivalda ei kasutata. Mis seal vahet on, kes teda peksab. Kõigepealt isa, pärast mees…ja tema peksab omakorda oma lapsi? Nii armas…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma tahaksin ka teada, mis maailmas sa elad Aile.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu point on see, et sa võid kasvatada ju omale ilusa FlowerChild’i, kes saab koolis iga päev mitu korda pasunasse, kuid sellegipoolest naeratab päev otsa. Või sa kasvatad lapse, kes on piisavalt kohanenud mitme elu valdkonnaga. Kes ei kasuta vägivalda, kui sellel ei ole mõtet – Kuid, kui keegi talle virutab, siis ta keerab ründaja siiski sõlme. Kes enamasti on nii taiplik erinevates valdkondades, et ei kutsu kuidagi kiusamist esile – vaid on ise see, kellele teised alt-üles vaatavad.
Lapse, kes ei riku reegleid mitte ainult sellepärast, et Emme seletas, et see on paha. Vaid ka sellepärast, et ta teab – niipea kui midagi halba teeb, siis pärast on keretäis soolas. On vahe, kas laps arvab/usub, et miski on paha ja sellele järgneb karistus – või ta “teab” isiklikult, et karistus tõepoolest järgneb, ning see pole hea.
Millegi pärast teevad lapsed lollusi ka siis kui sa neile 1000x oled seletanud, et see on halb ja paha jne. Oled neid kergemalt karistanud jms. Aga millegi pärast nad ei kipu enam neid jamasid tegema peale seda kui on sellise keretäie teo eest saanud, et triibud kannil.
Ma ei ütle, et see õige lähenemisviis on. Aga see töötab. Ning minu kogemused näitavad, et kui kasvatada üles laps visiooni järgi “ideaalse maailma” jaoks – Siis lõppkokkuvõttes peab ta ikka pärast ise väga palju avastama – ning minu arust ei ole tore avastada 20 aastaselt, et maailm ei olegi nii Roosiline kui Emme rääkis, ning tegelikult on päris karm koht, kus tuleb palju vaeva näha, et midagi saavutada.
Kuid muidugi on tegemist ainult minu subjektiivse arvamusega mis põhineb “minu” elukogemustel ja vaatlustel. Neid inimesi tean ikka päris palju, kes kasvatatud sellise suhtumisega üles, et Ei vägivallale, ei ropendamistele, ei alkoholine ja suitsule (Mitte enda kogemuste tõttu vaid ainult Emme ja Issi sõnade pärast) jne. Ning kokkuvõttes on tegemist Kuivikutega. Koolis tehti nende üle nalja, said ka peksa. Peale kooli leidsid kuiva töö endale. Elavad suhteliselt head elu – kuid tihtipeale ei suuda kohaneda maailma eripäradega. Näiteks ei suudeta töökohas olla piisavalt agressiivne, et palga või positsiooni tõusu saada. Elatakse lineaarselt. Täiskasvanute maailmas on nad üldiselt austatud ning neil on palju nö. sõpru. Küll aga tehakse neile ka palju tünga ning kasutatakse ära nende heatahtlikkust.
Nende positiivne maailmavaade usub inimestest enamuses ainult head ning seetõttu on neile igasugune agressiivsus ning pahatahtlikkust tihtipeale täiesti arusaamatu. – Mis ideeliselt pole ju halb, kui maailmavaade on nii ilus ning nad usuvad inimestest ainult head. On armastavad pereliikmed, vanemad jne. – AGA, meie maailmas niimoodi lihtsalt läbi ei löö. Ja kui lööb – siis võid kindel olla, et keegi veidi agressiivsem kasutab sind enda huvides ära…
Öeldakse, et Loll inimene ei õpi oma vigadest. Tark inimene juba õpib oma vigadest. Aga Geenius õpib teiste vigadest. Kuna vähesed lapsed on geeniused, siis ma ei usu, et peaksime eeldama, et meie Laps on see, kes automaatselt suudab eluga kohaneda ainuüksi teisi vaadates. Enamik inimesi õpib siiski vaieldamatult ainult enda kogemustest. Ning kui me keelame lastele kogemusi (negatiivsed või positiivsed), siis me teeme neile eluga kohanemise väga raskeks – ning kokkuvõttes peavad nad hakkama taaskord asjadega harjuma, kui nad Vanemate tiiva alt välja pääsevad.
Ma tahaksin ka teada, mis maailmas sa elad Aile.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Minu point on see, et sa võid kasvatada ju omale ilusa FlowerChild’i, kes saab koolis iga päev mitu korda pasunasse, kuid sellegipoolest naeratab päev otsa. Või sa kasvatad lapse, kes on piisavalt kohanenud mitme elu valdkonnaga. Kes ei kasuta vägivalda, kui sellel ei ole mõtet – Kuid, kui keegi talle virutab, siis ta keerab ründaja siiski sõlme. Kes enamasti on nii taiplik erinevates valdkondades, et ei kutsu kuidagi kiusamist esile – vaid on ise see, kellele teised alt-üles vaatavad.
Lapse, kes ei riku reegleid mitte ainult sellepärast, et Emme seletas, et see on paha. Vaid ka sellepärast, et ta teab – niipea kui midagi halba teeb, siis pärast on keretäis soolas. On vahe, kas laps arvab/usub, et miski on paha ja sellele järgneb karistus – või ta “teab” isiklikult, et karistus tõepoolest järgneb, ning see pole hea.
Millegi pärast teevad lapsed lollusi ka siis kui sa neile 1000x oled seletanud, et see on halb ja paha jne. Oled neid kergemalt karistanud jms. Aga millegi pärast nad ei kipu enam neid jamasid tegema peale seda kui on sellise keretäie teo eest saanud, et triibud kannil.
Ma ei ütle, et see õige lähenemisviis on. Aga see töötab. Ning minu kogemused näitavad, et kui kasvatada üles laps visiooni järgi “ideaalse maailma” jaoks – Siis lõppkokkuvõttes peab ta ikka pärast ise väga palju avastama – ning minu arust ei ole tore avastada 20 aastaselt, et maailm ei olegi nii Roosiline kui Emme rääkis, ning tegelikult on päris karm koht, kus tuleb palju vaeva näha, et midagi saavutada.
Kuid muidugi on tegemist ainult minu subjektiivse arvamusega mis põhineb “minu” elukogemustel ja vaatlustel. Neid inimesi tean ikka päris palju, kes kasvatatud sellise suhtumisega üles, et Ei vägivallale, ei ropendamistele, ei alkoholine ja suitsule (Mitte enda kogemuste tõttu vaid ainult Emme ja Issi sõnade pärast) jne. Ning kokkuvõttes on tegemist Kuivikutega. Koolis tehti nende üle nalja, said ka peksa. Peale kooli leidsid kuiva töö endale. Elavad suhteliselt head elu – kuid tihtipeale ei suuda kohaneda maailma eripäradega. Näiteks ei suudeta töökohas olla piisavalt agressiivne, et palga või positsiooni tõusu saada. Elatakse lineaarselt. Täiskasvanute maailmas on nad üldiselt austatud ning neil on palju nö. sõpru. Küll aga tehakse neile ka palju tünga ning kasutatakse ära nende heatahtlikkust.
Nende positiivne maailmavaade usub inimestest enamuses ainult head ning seetõttu on neile igasugune agressiivsus ning pahatahtlikkust tihtipeale täiesti arusaamatu. – Mis ideeliselt pole ju halb, kui maailmavaade on nii ilus ning nad usuvad inimestest ainult head. On armastavad pereliikmed, vanemad jne. – AGA, meie maailmas niimoodi lihtsalt läbi ei löö. Ja kui lööb – siis võid kindel olla, et keegi veidi agressiivsem kasutab sind enda huvides ära…
Öeldakse, et Loll inimene ei õpi oma vigadest. Tark inimene juba õpib oma vigadest. Aga Geenius õpib teiste vigadest. Kuna vähesed lapsed on geeniused, siis ma ei usu, et peaksime eeldama, et meie Laps on see, kes automaatselt suudab eluga kohaneda ainuüksi teisi vaadates. Enamik inimesi õpib siiski vaieldamatult ainult enda kogemustest. Ning kui me keelame lastele kogemusi (negatiivsed või positiivsed), siis me teeme neile eluga kohanemise väga raskeks – ning kokkuvõttes peavad nad hakkama taaskord asjadega harjuma, kui nad Vanemate tiiva alt välja pääsevad.
Ikkagi sa räägid vanemate tegemata tööst.
Peksasaamisega lepib see, kellele on juba peksa antud. Kui sa oled ikkagi harjunud, et sind ei lööda, siis sa ka astud vastu ülbitsejale julgemalt ja reageerid ka ülekohtule ägedamalt, sest sul on väärikus, mida ei ole kodus mahatambitud.
Kui laps juba 3st kuni 5’st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)
Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause “ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellega ma olen nõus, et tuleb vahele minna, kuid rusikatega ei ole nõus.Üks asi, mida me peaksime tegema, teine aga…mis tegelikkuses välja tuleb. Proovima peab ikka. Alati ei ole julgust, ma pean tunnistama. Või siis…ikka istub sees see, …juuseeonnendesiseasi, mis on BS loomulikult.
Kui inimesed juba aduvad, et teised näevad… ja mõistavad hukka. Ka sellest piisab paljudel juhtudel.
Üldiselt puudub loomapeksjatel empaatiavõime; olen ka rääkida proovinud, aga tuluta, nad saavad endiselt vaid hirmutamisest aru.
Loomapiinajaid juba karistatakse. Proovi politseiga hirmutada. Mina kasutan tavaliselt seda.
Kui laps juba 3st kuni 5’st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause “ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Karistada saab mitut moodi, selleks ei pea alati vitsa kasutama.
Kui laps juba 3st kuni 5’st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause “ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sa v6ibolla ise ei kuula oma kaasa s6na? Oled kuidagi oma k2itumisega m6ista andnud, et ema s6na ei maksa nii palju?
Juba 8eldi, et meetodeid laste m6tlemapanemiseks ja m6jutamiseks on palju.
Minu n8 lapselaps on nyyd kuuene ja ei ole kunagi vitsa saanud. Temal on j2relem6tlemise tool. Minu arvates t88tab v2ga h2sti. Kuid teda ei j2eta ka kunagi j2relvalveta, see t2hendab, et asjadega tegeldakse eos.
Ikkagi sa räägid vanemate tegemata tööst.Mis vanemate tegemata töö? Laps on laps, tema väheste elukogemuste põhjal üles arenenud aju ei suuda 50% juttu, mis sa neile räägid mõistagi. Laks piki kanni on üheselt mõistetav 100% ajast. Sa võid neile seletada nii hästi kui tahad ning laps tihtipeale pealtvaates seda ka mõistab. Kuid väga tihti on see mõistmine poolik. Täielik mõistmine saabub siis kui sinu poolt välja käidud Teoreetilisele jutule on olemas ka praktiline kogemus.
Peksasaamisega lepib see, kellele on juba peksa antud. Kui sa oled ikkagi harjunud, et sind ei lööda, siis sa ka astud vastu ülbitsejale julgemalt ja reageerid ka ülekohtule ägedamalt, sest sul on väärikus, mida ei ole kodus mahatambitud.Peksasaamisega lepib see, kes ei ole piisavalt enesekindel oma võimetes. Minu kogemuste järgi on need kelle kasvatus on ühes või teises suunas liiga ekstreemne – teistest sotsiaalsel tasandil liiga kaugel. Seetõttu ei saagi tekkida suurt enesekindlust, kui sa ei tunne, et sobid seltskonda. Olla heidik tähendab tihtipeale seda, et sind alandatakse regulaarselt – kuna alandamised algavad pea alati verbaalselt, siis suurt enda kaitseks teha ei ole võimalik. Lõpuks võib aga katus ära sõita ning võib hoopis see alandlik “ei vägivallale” isik kedagi rünnata esimesena, et alandust piirata. Ning sealt võib alata väga kiire tee allapoole….
Minu arust suudavad olukordadega kõige parem toime tulla need, kes on vaimselt tasakaalus ning suudavad hästi kohaneda olukordade ja inimestega. Selleks on vaja kasvatust mis on laiemaulatuslik. Seda minu arust ei saa aga pakkuda kasvatus, mis on rangelt negatiivsete kogemuste vastane. Negatiivsed kogemused on vajalikud, et aju areneks.
Nagu Viki mainis siis last ei “lööda”. Teda karistatakse füüsilise valuga mille eesmärk ei ole otseselt haiget teha. Vaid last õpetada tulevikus reeglite rikkumisega seotud valu vältima. Nagu ma juba ütlesin siis laste areneva aju puhul on liiga palju loota täielikku täiskasvanulikku mõistmist. Mistahes negatiivne või positiivne kogemus mingi asja suhtes teeb lapsele asjad palju kiiremini selgemaks. (seetõttu on ka Kehalise tunnis karmid reeglid ja nõuded lapsele palju selgemini mõistetavad, kui reeglite painutamisega hämamised. Seni kuni puudub kindel ja range vastukaja sinu tegevusele – ei suuda ka lapse aju alati piisavalt olukorda mõista)
On vahet, kas sa ütled lapsele, et nii ei tohi teha ja karistus järgneb – või sa tõesti ka karistad teda kui midagi valesti teeb. Paljud lapsed teevad pättusi ainuüksi selle pärast, et vanemaid testida. Ah niikuinii Emme ei tee mulle midagi. Ta ju leeve – räägib ainult veidike juttu ja siis võin uuesti pättusi teha.
Mingit väärikuse võtmist ei toimu kuna ühelgi lapsel ei saagi seda väärikust üldse eriti olema. Väärikus on miski, mis tekib pikema aja vältel. Samamoodi ei kao see nii lihtsalt üksikute juhtumite puhul. Saaksin su poindist aru, kui vanem regulaarselt last ilma põhjuseta peksaks ja alandaks. Siis küll. Kuid kui laps saab reeglite rikkumise eest paar korda aastas rihma siis ei ole mingit väärikuse langust absoluutselt.
Kokkuvõttes võib siiski öelda, et kuna on väga raske objektiivselt kasvatusmeetodite õigsust kontrollida (liiga palju faktoreid, mis lapse arengut mõjutavad) siis me mingit “õiget vastust” siin vast ei leia.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“Man is a pupil, pain is his teacher.” Peab paikka teatudmõttes.füüsiline valu on ainuke asi veel mida tunnistatakse reaalsena.
loomulikult ei tähenda see kellegi segaseks peksmist.probleem on sellest,et vitsa annavad palju mõnuga mitte reaalsest vajadusest lähtudes.sellega maandatakse iseenda pingeid.
Üldiselt niipalju kui inimesi on ka erinevaid arvamusi kasvatusest.
tegemist on paradoksaalse nähtusega.üritame liikuda paremuse suunas kuid kui paremus oleks reaalselt käes siis tekiks mõeldamatu ja mittetoimiv ühiskonna vorm.
tundub,et loodus hoiab sellega nö tasakaalu.
Okei – mõistan teie juttu.
Absoluutselt kindlasti on tänapäeval päris palju muid mõjutusmeetodeid peale füüsilise valu. Minu Ema näiteks peitis arvutihiire ja klaviatuuri ära kui ma pättust tegin. Kuna arvuti oli üks lemmikmänguasju siis see oli päris effektiivne viis mind kontrolli all hoida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>tegemist on paradoksaalse nähtusega.üritame liikuda paremuse suunas kuid kui paremus oleks reaalselt käes siis tekiks mõeldamatu ja mittetoimiv ühiskonna vorm.tundub,et loodus hoiab sellega nö tasakaalu.
“I have no faith in human perfectability. I think that human exertion will have no appreciable effect upon humanity. Man is now only more active – not more happy – nor more wise, than he was 6000 years ago.
“Perfectionism is slow death”
Sa v6ibolla ise ei kuula oma kaasa s6na? Oled kuidagi oma k2itumisega m6ista andnud, et ema s6na ei maksa nii palju?Juba 8eldi, et meetodeid laste m6tlemapanemiseks ja m6jutamiseks on palju.
Minu n8 lapselaps on nyyd kuuene ja ei ole kunagi vitsa saanud. Temal on j2relem6tlemise tool. Minu arvates t88tab v2ga h2sti. Kuid teda ei j2eta ka kunagi j2relvalveta, see t2hendab, et asjadega tegeldakse eos.
Tõsi ta on, et lapsed näevad vanemate pealt ära, kuidas käituma peab ja enamike probleemide taga on murtud peremudel, kus maksab vaid ühe vanema sõna. Klassikaliselt toimivas ja teadlikult vägivallavabas peres on igasuguseid sekeldusi tunduvalt vähem ja tasub meeles pidada, et laste käitumishäireid põhjustavad alati, kas otseselt või kaudselt, vanemad ning nende väärtushinnangud ja käitumine teiste täiskasvanutega.
- You must be logged in to reply to this topic.