Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed?
- This topic has 148 replies, 21 voices, and was last updated 14 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kusjuures, välismaal on katsetatud kehalise kasvatuse väljavahetamist tantsutrennide vastu ja tulemused on siiani väga head olnud. Meeldib nii poistele (pärast algset kohmetumiseperioodi) kui ka tüdrukutele; ja antud juhul mõtlen just paaristantsu, kuid mitte ilmtingimata klassikalist. Tantsutrennid annavad väga hea füüsilise koormuse, ravivad depressiooni ja õpetavad lisaks ka viisakust ning õiget kehahoiakut.
Ma ise olen Ladina tantsude treener al aastast 2008 ja kiidan sellise lähenemise väga heaks
Milliseks kehaline kasvatus koolis kujuneb sõltub sellest, millise eelneva sportliku taustaga on õpetaja.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina küll tahtsinMa oleks ka tahtnud, et matemaatika ja füüsika asemel oleks olnud hoopis male ja kabe. Miks küll ei arvestatud minu vajadustega
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Matroxx, mina ei saa jälle sinu lause esimese poolega nõustuda
Täpselt nii Rotter. Ja muide see ongi minu kooli laste “häda”, et ma ise suudan paljusid asju teha, suudan ette näidata, olen ise sedavõrd visa ja suure tahtejõuga natuur. Enne mind pole meil siin väga palju selliseid asju tehtud. No näiteks võimlemine, mind on konkreetselt süüdistatud selles, et ma nõuan või viin II – l ehk võimlemisveerandil läbi võimlemist. Kang, rööbaspuud, rõngad, kits, poom, kasutan ringmeetodit, igal vahendil on oma elemendid, mis jõukohaselt hindekriteeriumiteks koostatud. “Aga teistes koolides ei tehta üldse selliseid asju”, nii on öeldud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, jumalukene võtkem kehalise kasvatuse ainekava lahti, kõik see on ju programmides sees ja see, et teistes koolides tegemata jäetakse ei ole ju ometi minu viga. Minu süü ja probleem ei ole ju see, et ma õpetan seda, mida peab õpetama. Olen ikka öelnud, et teate minul on kõige kergem veeretada pall ukse vahelt sisse ja “mehed tõmmake” ise nii kuis jaksate. Ise lähen rahulikult õpetajate tuppa arvutisse. See oleks minule ju kõige kergem variant, kuid ma ei tee nii.Sellega olen täitsa päri,et puberteediealistele tuleb tamp peale panna.Paljud oma ülbuses ei suvatsegi teha.Ilmselt kõik mis sa ütlesid on õige aga lähenemine ei peaks olema ainult hinnetest vaid ka reaalsetest vajadustest lähtudes.
Kui ei viitsita kodus end liigutada siis sellest ei olene VAID hinne vaid tema enda tervis.Pidev seostamine eluliste näidetega on hea.ilmselt te seda ka teete ja kiidan teid tubli töö eest.
Jah, eks kokkuvõttes kõik taandubki sellele, et oma tervis, välimus ja enesetunne oleksid head. Paraku, see seos, et “tee sporti, sport on tervisele kasulik” jääb neile väga kaugeks. See on sama nagu viieaastasele öelda, et ära pane kätt kuuma pliiti raua peale ja nad küsivad, et miks. Küsivad nii, kuna puudub võime abstraktselt mõelda ja seoseid luua.
Elulistest näidetest rääkides olen just tüdrukutele üritanud selgitada seda, et miks peaks sportima või selle sportimise pisiku ikka sisse saama. Nimelt, me teame kõik, kui raske on midagi tegema hakata, kui ei ole midagi harjunud tegema. Ehk, kui noores ja oma õitsvas eas regulaarset sportimise harjumust ei teki, siis hiljem, kui ülekaalu probleemid käes ja aastad vegeteerides mööda saadetud, on ennast väga raske, suisa isegi võimatu kokku hakata võtma, et ennast vormi saada.
Olen ikka öelnud, et praegu puudute tundidest, kaasa teha ei viitsi, otsite vabastustõendite abil haledaid vabandusi, teile ei saagi füüsiline tegevus kunagi meeldima, te ei harjugi sellega. Samas needsamad türdukud, kes võib – olla 7., 8. ja 9. klassis vilistavad mu jutule, naeravad ja mõtlevad, et “vana” ajab mingit järjekordset “tee sporti, sport on kasulik juttu”, tulevad juba paari aasta pärast abituuriumis mu käest küsima, et mida ma peaksin tegema, et reitelt rasva vähemaks saaksin või kuidas ma saaksin kehakaalu vähemaks jne jne jne. Hea kui tullakse siis ja minu käest, siis on abi tasuta ja pole hilja alustada. Aga tihtipeale oodatakse veel kümmekond aastat ja minnakse siis mõne eratreeneri jutule või hakatakse üüratut raha maksvaid kavasid tellima, mis viivad tegelikult ikka ja jälle kõik tagasi ühe asjani…tuleb lihtsalt ennast liigutama hakata. Ühesõnaga, üks kummi venitamine ja kaua ei saada lihtsalt aru, et see tuleb omale kasuks. Tuleb kasuks kui teil on sportimise harjumus ja te armastate ennast liigutada.
See on täiesti õige lähenemine – roomavad maod tuleb panna kangile rippuma ja mitte enne süüa anda ,kui norm täis tõmmatud.
Ja niikaua laduda rskdele “kahtesid”.
Niikuinii on maod ise kõiges süüdi – on end jämedaks õginud.Igasugu viited “geneetilisele soodumusele” on jama.
Juba kenjaalne Nõukogude teadlane Trofim Lõssenko ütles ,et geneetika on väärteadus!
Need aga ,kes vaatamata kõigele joosta ei jõua või lõuga ei tõmba – nende koht ei ole normaalsete inimeste hulgas.
Nende jaoks tuleb luua erikoolid – nagu Kaagvere või Puiatu.
ei saa nõustuda.on ka kindlasti erandeid.kel kaasa sündinud tervise häiri või miskit.ka kodustest probleemidest tingitud jamad.
see ei tähenda,et nad alati lollid ja laisad on ning esimesel võimalus tuleks kuskile ära saata.
muideks selline mentaliteet oli mingi aega tagasi vägagi laialt levinud.
See on täiesti õige lähenemine – roomavad maod tuleb panna kangile rippuma ja mitte enne süüa anda ,kui norm täis tõmmatud.Ja niikaua laduda rskdele “kahtesid”.
Niikuinii on maod ise kõiges süüdi – on end jämedaks õginud.Igasugu viited “geneetilisele soodumusele” on jama.
Juba kenjaalne Nõukogude teadlane Trofim Lõssenko ütles ,et geneetika on väärteadus!
Need aga ,kes vaatamata kõigele joosta ei jõua või lõuga ei tõmba – nende koht ei ole normaalsete inimeste hulgas.
Nende jaoks tuleb luua erikoolid – nagu Kaagvere või Puiatu.
Olid trennis, kui kainet mõistust jagati?
Olid trennis, kui kainet mõistust jagati?Ei ,ma tutvusin siis eugeenikaga ,
Oskar,esimese osaga pole kahjuks nõus.kehalise tunnid ongi selleks,et aidata hoida mingisugust füüsilist vormi ning tekitada huvi sportimise vastu.olgu selleks siis lihtalt tervisesport või tippsport.sinna vahele jääb veel muidugi teisigi varjante.Toitumise muutmine,treening harjutuste sisse toomine on sellises vanuses liiga palju tahetud.ainult läbi mängu ja suunamise on võimalik seda algatada.omal käel suudavad seda vähesed.
juhul kui laps peab mingiteks normideteks eraldi trenni tegema ja vaeva nägema siis kindlasti kaob ka motivatsioon ning tahe.Paljud näeks seda karistusena.lapsed näevad kehalist kasvatust ja ka sporti kui eelkõige mängulist tegevust.
Kuigi mulle see ei meeldi,tõsi on,et me elame EDU ühiskonnas,ning väärtustatakse eelkõige vaimseid võimed.väga raske on hakkama saada ilma hariduseta.see ei tähenda,et sportlane ei võiks ega peaks olema haritud,vaid hakkama saamiseks on vaja suuta midagi toota,ettevõtta.
see on üldiselt pigem ühiskonna probleem , nö läänelik mõtteviis.
seepärast arvangi,et lähenemine peaks olema individuaalSEM ning õpilase võimed ning olukorda arvestav.nõuda saab kõigilt ainult kaasa tegemist ja välja kujunenud üldsusele vastuvõetavate normide täitmist.
Ära nüüd edu ja haridust küll ühte patta pane! Haridus ei garanteeri veel edu ja hariduse puudumine ei ole ainuüksi ebaedu põhjuseks.
Minu meheraas korrutab kogu aeg good to be smart but better to be lucky. Mida see viimane sõna aga tegelikkuses tähendada võiks…
Laste kasvatamisel peavad reeglid olema selgelt paigas ja nad tunnevad ennast ka seejuures turvalisemalt.
See peaks igal alal kehtima.
Jah, eks kokkuvõttes kõik taandubki sellele, et oma tervis, välimus ja enesetunne oleksid head. Paraku, see seos, et “tee sporti, sport on tervisele kasulik” jääb neile väga kaugeks. See on sama nagu viieaastasele öelda, et ära pane kätt kuuma pliiti raua peale ja nad küsivad, et miks. Küsivad nii, kuna puudub võime abstraktselt mõelda ja seoseid luua.Elulistest näidetest rääkides olen just tüdrukutele üritanud selgitada seda, et miks peaks sportima või selle sportimise pisiku ikka sisse saama. Nimelt, me teame kõik, kui raske on midagi tegema hakata, kui ei ole midagi harjunud tegema. Ehk, kui noores ja oma õitsvas eas regulaarset sportimise harjumust ei teki, siis hiljem, kui ülekaalu probleemid käes ja aastad vegeteerides mööda saadetud, on ennast väga raske, suisa isegi võimatu kokku hakata võtma, et ennast vormi saada.
Olen ikka öelnud, et praegu puudute tundidest, kaasa teha ei viitsi, otsite vabastustõendite abil haledaid vabandusi, teile ei saagi füüsiline tegevus kunagi meeldima, te ei harjugi sellega. Samas needsamad türdukud, kes võib – olla 7., 8. ja 9. klassis vilistavad mu jutule, naeravad ja mõtlevad, et “vana” ajab mingit järjekordset “tee sporti, sport on kasulik juttu”, tulevad juba paari aasta pärast abituuriumis mu käest küsima, et mida ma peaksin tegema, et reitelt rasva vähemaks saaksin või kuidas ma saaksin kehakaalu vähemaks jne jne jne. Hea kui tullakse siis ja minu käest, siis on abi tasuta ja pole hilja alustada. Aga tihtipeale oodatakse veel kümmekond aastat ja minnakse siis mõne eratreeneri jutule või hakatakse üüratut raha maksvaid kavasid tellima, mis viivad tegelikult ikka ja jälle kõik tagasi ühe asjani…tuleb lihtsalt ennast liigutama hakata. Ühesõnaga, üks kummi venitamine ja kaua ei saada lihtsalt aru, et see tuleb omale kasuks. Tuleb kasuks kui teil on sportimise harjumus ja te armastate ennast liigutada.
Kehalist kasvatust mäletan ma hooti ainult esimeses-teises klassis. Ülejäänud aja olin ma kehalisest vabastatud. Igasuguseid on olemas….
Vb peaks proovima chess-boxingut.
Endal tuli 1. tüübi diabeet 10. eluaastast ning siis läks ikka peapeale kogu elamine.
Tolal kehalisekasvatust andud õpetajal polnud erilist aimu, mida see kõik endast kujutas ning, et teda päästa, siis andis vanem talle ülevaate koormuse mõjust mulle ja veresuhkrule.Sestap ta igakord ütles,et sa ei pea tegema kõike kaasa.
See tekitas minus aga sellise ängistustunde: Küll jah,eraldi trenni ma ei teinud, kuid kui oli vaja midagi teha,siis sai tehtud 110% eest.
Viimane õpetaja oli kompetentne,ütles,et mis õppekava eesmärgid selleks veerandiks on ning kas me tahame need kohe esimeste tundidega ära täita või teha need veerandilõpus.Muidugi tegime need alguses kohe ära,et hiljem ei peaks jamama.Peale seda sa vutti taotud peamiselt (kehaline kasvatus oli 3 korda nädalas).
Pigem haritus ja edu, sest raamatutarkused reaalses elus ikka erilist rolli ei mängi.
Rumalaid magistrikraadiga tegelasi on terve maailm täis, mõni teeb isegi doktorikraadi ja hakkab teisi õpetama.
Tööalaselt olen jõudnud arusaamisele, et on parem töötada koos kasside, mitte lammastega.
- You must be logged in to reply to this topic.
