Valgurikas, tervislik pitsa
- This topic has 85 replies, 11 voices, and was last updated 11 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Muidugi peab ennast täiustama ja kiirem tee selleks on internet. Kuigi parem varjant on ikkagi minna õppinud inimese koolitusele, väga hea koolitus oli viimati Siret Saarsalu sporditoitumine
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> üks osa on veel tulemas. Internetist õppinute puhul ei või kindel olla kui hästi keegi infot sorteerida oskab, oleneb baasteadmistest.Sporditoitumise puhul võib jah ühtteist soovitada ja risk inimest haigemaks teha on väiksem, kuid kui sulle tuleb diabeedik või näiteks vähihaige siis, netist loetud tõde võib osutuda saatuslikuks.
Ja tänan soovituse eest, olla valmis oma tõekspidamisi muutma. ABCpuhul tuleb neid kardinaalseid ümberlükkamisi harva ette, kuid
kõrgemal tasandil tuleb sellega tõesti vahel liiga tihti tegemist
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Õppinud inimeste koolituste puhul on probleemiks see, et paljud annavad edasi enda nägemust, enda tõlgendusi olemasolevast teadusest. Need ei pruugi aga sugugi tõesed olla. Sageli antakse edasi neid teadmisi, mida neile jagas veel keegi kolmas jne jne. Ehk kokkuvõttes võib inimesel olla diplomeid ja kraade terve hunnik, aga puudub garantii, et teadmised mida ta jagab, kuidagi erapooletud oleksid või üldse baseeruksid adekvaatsetel materjalidel. Paljud edasijõudnud võtavad teatud teemad ja tõekspidamised väga südamesse ning nende tõestuseks otsitakse spetsiifilisi uuringuid ja muid viiteid, mis nendega nõustuvad – põlates neid, mis vastuolu tekitavad. Ehk – inimene surub end karpi ning ei suuda eksimusi tunnistada ning ajaga kaasas käia ning end muuta. See viga on mingil määral enamikel küljes ning võitlen sellega igapäevaselt ka ise.
Sellised koolitused on suurepärane viis mõttemaailma avardada, avastada uusi asju, uusi lähenemisi jne. Kuid mina ei kasutaks nende koolituste sisu otse, vaid pigem võtaks need juhendiks mille järgi ise juurde õppida. Ma kuulan ka ise pidevalt online-loenguid väga tarkade ja haritud inimeste poolt. Kuid ma ei integreeri neid omandatud teadmisi otse enda omadesse vaid pigem kasutan neid lähtepunktina sel hetkel, kui hakkan valima mida juurde õppida.
Interneti puhul on muidugi info sorteerimise võime üks tähtsamaid ja ohud suured, kuid samas on sul väga vabad käed meeletult materjali läbi vaadata. Ning niipalju vastuolulist kraami läbi lugeda, kui palju tahad. Koolitustel on sellised juhud harvemad, kus inimesed tunnistavad vastuolude eksisteerimisi, neid välja toovad ning kommentaare annavad. Enamik ei taha just väga hea meelega tunnistada võimalust, et nende tõekspidamised on vaid üks võimalikest arusaamadest ning nende jutt võib ka täiesti vale olla.
Vaata huvi pärast Siim Kelneri blogi, kus ta rääkis oma hiljutisest treenerikoolitusest, kus koolitajad rääkisid väga vastuolulist juttu seoses paljude tõekspidamistega. Siim on nüüd valiku ees, kas pimesi uusi koolitajaid uskuda, või hoopis vanu? Või oleks parem idee minna internetti ning põhjalikult uurimustööd teha, suhelda teiste treenerite ja ekspertidega ning alles siis hakata looma enda tõekspidamisi?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” Siim on nüüd valiku ees, kas pimesi uusi koolitajaid uskuda, või hoopis vanu? Või oleks parem idee minna internetti ning põhjalikult uurimustööd teha, suhelda teiste treenerite ja ekspertidega ning alles siis hakata looma enda tõekspidamisi?
“
– niisiis, Siim on hädas nii tavainimese jaoks “tühise” asjaga, nagu kulturismitreeningu tõekspidamised. Ja see tekitab temas juba “peataoleku”..
Otter, siin vastan ka sulle siis: mida teeb inimene, kellele kohalik südametervise spetsialist ütleb: kui sul on üldkol näit 6, piira loomseid rasvu, mõni muna nädalas, ok. Aga mitte enam.
Holger, sinu enda sõnu aluseks võttes: kui info, mis eile oli tõene, seda enam homme olla ei pruugi, kuidas saab väita üldse midagi? Näiteks nagu see sama loomsete rasvade teema? “Eile” oli see ju no-no (absoluutselt iga SPETSIALIST ütles nii), täna OSADE helgete peade arvates on go-go, kuidas siis su nõuanne võtta lahti google ja asi endale selgeks teha paika peab?
Holger, sinu enda sõnu aluseks võttes: kui info, mis eile oli tõene, seda enam homme olla ei pruugi, kuidas saab väita üldse midagi? Näiteks nagu see sama loomsete rasvade teema? “Eile” oli see ju no-no (absoluutselt iga SPETSIALIST ütles nii), täna OSADE helgete peade arvates on go-go, kuidas siis su nõuanne võtta lahti google ja asi endale selgeks teha paika peab?
Väita saab ükskõik mida, kuid, et midagi faktina esitleda, peab olema väide ka teadusliku meetodiga piisavalt tugevalt tõestatud. Mõni asi on lihtsamini tõestatav ja mõni raskemini. Ning paljude asjade puhul saame rääkida üldse sellest, et kummale poole kaalukaussi on tõendusmaterjal kõige enam kaldu ning sageli on kaal mitte ainult kahe variandi vahel kõikumas, vaid ka tunduvalt rohkemate. Ilmselgelt on mõnes küsimuses olukord väga keeruline.
Minu nõuanne google või muude andmebaaside, raamatukogude vms abil endale asja selgeks teha, peab väga hästi paika. Kuigi “lihtsat” ei pruugi selles midagi olla. Kuna elame maailmas, kus enamik informatsiooni kogu aeg muutub, areneb, siis kõige edukamalt suudavadki siin ilmas elada need, kes end jooksvalt harivad, muutustega kursis hoiavad, uut infot analüüsivad. Kui tekib vastuolu mingite väidete, soovituste või arusaamade vahel, siis peab iga inimene ise olemasoleva tõendusmaterjali baasil otsustama, mis hetkest alates on mingi uue väite või arusaama aksepteerimine põhjendatud. Üldlevinud teadmiste pimesi aksepteerimine on tõenäoliselt “by default” parim valik mida infosulus inimene teha saab, kuid mitte kindlasti garanteeritult parim valik. Ning alati peaks proovima arusaamasid kujundada põhjalikuma info põhjal.
Ma arvan, et saan sinu küsimusest ja poindist aru. Kuidas üldse midagi teha siin ilmas, kui praktiliselt ei eksisteeri musta ja valget ega jah/ei vastuseid, fakte ja lahendusi, tõekspidamisi mille järgi toimida? Asju milles 100% kindlad olla saame on ju nii paganama vähe. Kuidas elus toimetada, kui pea iga asja kohta on vastuolulisid olemas?
Ja siinkohal ei olegi kuigi lihtsat vastust. Me analüüsime maailma enda ümber ning kui tõendusmaterjali hulk mingi arvamuse või väite esitamiseks on piisavalt suur ning piisavalt suur osa teisi inimesi samuti nõustub, siis olemegi tekitanud uue “standardi” mingis küsimuses/väites vms. See standard aga ei ole kivisse raiutud. See püsib ainult nii kaua, kuni tõendusmaterjal on piisavalt tema toetuse poole kaldu ning kuni vastuolud ei ole märgatavad.
Kolesterooli teema puhul on antud hetkel tõesti vanade ja uute tõekspidamiste vahel tuntav vastuseis. Uuem ja põhjalikum tõendusmaterjal toetab vanade arvamuste ümberlükkamist ja uute määramist “standardiks” ning materjal on päris veenev, aga muutusi on raske esile kutsuda. Vanem generatsioon on väga aeglane aastakümnetega kogunenud teadmisi uuendama ja muutma. Erinevad valitsused ja tervisehoiusüsteemid ei taha kiirustada, mis on ühest küljest õige. Samuti nõuavad suured muudatused ka suuri kulutusi infrastruktuuride kordaseadmiseks.
Maailmas puudub ühtsus. Ühes maailma otsas võidakse tõestada midagi, kuid ülejäänud maailma kurssi viimine ning igapäeva eluga seostamine võib võtta aastakümneid ning senikaua on tõesti tavainimesel probleeme kuhjaga, sest keda uskuda? Keerulised valikud, rasked otsused mida teha.
Ma tahaks sulle öelda, et lahendus on hästi lihtne. Lihtsalt tee seda teist või kolmandat, kuula ainult seda või toda ning elu on lill. Kahjuks nii pole. Ise peab vaeva nägema, ise peab end harima, ise tegema neid raskeid otsuseid mida kuidagi teha ei taha. Ise peab aksepteerima riski või mitte. Pole garantiisid.
It’s a fucked up world alright.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Otter, siin vastan ka sulle siis: mida teeb inimene, kellele kohalik südametervise spetsialist ütleb: kui sul on üldkol näit 6, piira loomseid rasvu, mõni muna nädalas, ok. Aga mitte enam.
Holger lubas naine24.ee artiklitele viidata:
http://tarbija24.postimees.ee/2676886/lihtsad-moodused-kolesterooli-vahendamiseks
fresh, from the owen
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://tarbija24.postimees.ee/2676886/lihtsad-moodused-kolesterooli-vahendamiseks
fresh, from the owen
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Put it back in the oven, not done yet.
http://tarbija24.postimees.ee/2676886/lihtsad-moodused-kolesterooli-vahendamiseks
fresh, from the owen
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sa ei saa ikka veel aru – ma kirjutan hästi aeglaselt, et paremini mõistaksid.
Tuleb vähendada süsivesikute söömist, sest need põhjustavad veresoonte seintes põletikke, aga kolesterool katab kahjustunud kohad kinni ehk tervendab. Põhjus ja tagajärg on segamini aetud ja võideldakse kolesterooliga, sest seda on veresoonte seintel näha, aga põhjus jäetakse tähelepanuta.
http://tarbija24.postimees.ee/2676886/lihtsad-moodused-kolesterooli-vahendamiseks
fresh, from the owen
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, sellest ma rääkisingi, kui ütelsin et internet on täis infot aga paljudel puudub võime selekteerida terasid sõkaldest.
Jah, sellest ma rääkisingi, kui ütelsin et internet on täis infot aga paljudel puudub võime selekteerida terasid sõkaldest.
Nii on, aga selles pole süüdi internet vaid inimeste puudulikud oskused ja teadmised, kuidas uusi teadmisi paremini omandada. See on üleüldine ühiskonna viga kahjuks. Nagu iga asjaga – purjus peaga autoavariis pole süüdi auto, vaid ikka inimene. Relvaga mõrva puhul jällegi süüdi ikka inimene, mitte relv. Liiga paljudel puudub oskus kõiki neid asju õigesti ja kasulikult kasutada.
Internet on vaieldamatult kiireim, odavaim ning võib öelda, et oskusliku inimese kätes parim allikas, kust hetkel teadmisi ja oskusi omandada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu arust on kõige hullem kandilise peaga inimestele asjade olemust selgitada – mida rohkem selgitad, seda lollimaks läheb.
Valgusta inimesi ja siis mingi loll laob miinuseid. Masendav tüüp.
Vaata nüüd, Otter, mul on täpselt sama tunne. Ei tee kellelegi liiga, üritan vaid diskussiooni algatada, mis ka KUSKILE VIIKS. Ja siis ajudeta tüübid ei suuda muud, kui miinust lamida. Suva see, nende kaotus. Kes ikka tahab olla jõmm, sellest mõtlevat olendit ei kasvata.
Seda tarkust, mida siin igaüks tundub teadvat ala “osta toitumiskava” – kellel seda vaja?
Mis mu ‘värskesse’ linki puutub: tahtsin juhtida *värske* näite abil tähelepanu asjaolule, et MIDA PEAB see vaeseke siiski tegema, kes saab vastukäivat infot pidevalt. Ja tegemist oli ju refereeringuga “TUNNUSTATUD” toitumisasjatundjalt* – absurd.
Aga asja juurde veel korraks: vähendada süsivesikuid, ütled. Mis siis, kui nende vähendamisega ongi hoopis üldkol tõusnud 5-lt – 6-le? Ja vahel mõtled, kuidas nii väheste süsivesikutega üldse saab… Rasva osakaalu märgatavalt suurendada siis või? Valimatult: piimarasv, rasvane sealiha, oliiviõli? Julmalt koguseid suurendada?
Ei arva, et sa saad anda mingit kindlat retsepti – teoreetilist laadi arutlus, mõtlen valjult, kui nii võib öelda.
Vaata nüüd, Otter, mul on täpselt sama tunne. Ei tee kellelegi liiga, üritan vaid diskussiooni algatada, mis ka KUSKILE VIIKS. Ja siis ajudeta tüübid ei suuda muud, kui miinust lamida. Suva see, nende kaotus. Kes ikka tahab olla jõmm, sellest mõtlevat olendit ei kasvata.
Seda tarkust, mida siin igaüks tundub teadvat ala “osta toitumiskava” – kellel seda vaja?
Mis mu ‘värskesse’ linki puutub: tahtsin juhtida *värske* näite abil tähelepanu asjaolule, et MIDA PEAB see vaeseke siiski tegema, kes saab vastukäivat infot pidevalt. Ja tegemist oli ju refereeringuga “TUNNUSTATUD” toitumisasjatundjalt* – absurd.
Aga asja juurde veel korraks: vähendada süsivesikuid, ütled. Mis siis, kui nende vähendamisega ongi hoopis üldkol tõusnud 5-lt – 6-le? Ja vahel mõtled, kuidas nii väheste süsivesikutega üldse saab… Rasva osakaalu märgatavalt suurendada siis või? Valimatult: piimarasv, rasvane sealiha, oliiviõli? Julmalt koguseid suurendada?
Ei arva, et sa saad anda mingit kindlat retsepti – teoreetilist laadi arutlus, mõtlen valjult, kui nii võib öelda.
Kui asja keerulisemaks ajada, siis kolesterooli mõjutamiseks on vahendeid paganama palju. Rotter tõi välja süsivesikute langetamise, aga täpsemalt on oluline ka see, mida nende asemele panna. Rasvu, eksole? Aga rasvade liike on tegelikult päris palju ning sõltuvalt millist rasva tüüpi rohkem tarbida, muutuvad ka kolesterooli näitajad. Ning veelgi enam, mõjud on erinevad HDL ja LDL kolesterooli osadele. Ehk kindlasti loeb ka sinu keha alguspunkt jms.
Edasi on selge ka see, et üleüldine füüsiline aktiivsus ning kehakaalu normaliseerimine on kasutegur, et näitajaid normis hoida. Vältides näiteks diabeeti, aitame kehal ka mitmete muude haiguste ohte vähendada.
Lisaks on olemas veel erinevad toidulisandid, mis avaldavad positiivset mõju. Muidugi tuleb mõista, et iga toidulisandi efektiivsus sõltub kõikidest ülalmainitud teguritest ning mõnel juhul on kasu pea olematu, mõnel juhul aga suurem.
Peavoolu meedia üritab kogu selle nüansside hunniku teisendada tavainimese jaoks söödavaks informatsiooniks – a’la söö seda või teist toiduainet ja ongi asi parem. Ning see võib isegi töödata, kuid mida pealiskaudsemad ja üldisemad soovitused, seda suurem oht, et teatud inimeste jaoks kasutegurit ei ilmne ning on vaja süviti probleemiga tegeleda.
Pean tunnistama, et pole kolesterooli teemat väga sügavalt uurinud, eriti just selle nurga alt, et kuidas neid erinevaid mõjufaktoreid tavainimese jaoks lihtsate toiduvalikutega kergemini mõistetavaks ja kasulikuks teha.
Vaata nüüd, Otter, mul on täpselt sama tunne. Ei tee kellelegi liiga, üritan vaid diskussiooni algatada, mis ka KUSKILE VIIKS. Ja siis ajudeta tüübid ei suuda muud, kui miinust lamida. Suva see, nende kaotus. Kes ikka tahab olla jõmm, sellest mõtlevat olendit ei kasvata.
Seda tarkust, mida siin igaüks tundub teadvat ala “osta toitumiskava” – kellel seda vaja?
Mis mu ‘värskesse’ linki puutub: tahtsin juhtida *värske* näite abil tähelepanu asjaolule, et MIDA PEAB see vaeseke siiski tegema, kes saab vastukäivat infot pidevalt. Ja tegemist oli ju refereeringuga “TUNNUSTATUD” toitumisasjatundjalt* – absurd.
Aga asja juurde veel korraks: vähendada süsivesikuid, ütled. Mis siis, kui nende vähendamisega ongi hoopis üldkol tõusnud 5-lt – 6-le? Ja vahel mõtled, kuidas nii väheste süsivesikutega üldse saab… Rasva osakaalu märgatavalt suurendada siis või? Valimatult: piimarasv, rasvane sealiha, oliiviõli? Julmalt koguseid suurendada?
Ei arva, et sa saad anda mingit kindlat retsepti – teoreetilist laadi arutlus, mõtlen valjult, kui nii võib öelda.
Nii väikene kolesterooli näidu tõus ja juba paanika majas.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kolesterool on ju vajalik testosterooni tootmiseks.
http://www.artofmanliness.com/2013/01/14/testosterone-benefits/
Lühidalt ja LIHTSALT õeldes on kolesterooli taseme tõus ja oht trombide tekkeks põhjustatud erinevatest põletikest kehas. Põletikud võivad olla suure tõenäosusega kauaaegsest valest toitumisest tingitud. Pole mõtet suunata rõhku kolesteroolile vaid põõrata rõhku põletikele, mille alandajatena on tunnustatud juba ammu omega3 tarbimine ja leht ning juurviljade söömine. Loomulikult eemaldada põletiku tekitajad. Kolesterool langeb kolinal.
Aga et asi keerulisem oleks….
Kolesterooli puhul on tähtis LDL ja HDL vahe, mis ei tohi olla üle 2,5. Isegi kui üldkolesterool on kõrgem tavapärasest soovitusest. Samas on asi halb ka siis kui üld kolesterool on alla 5 aga LdL ja HDL vahe on üle 2,5.
- You must be logged in to reply to this topic.
