Valgud, ajastamine ja periodiseerimine, IF, intermittent fasting

Oleneb mida või keda stimuleerida, tõrges väsinud eesel võib kindlasti paar nädalat vastu punnida

jaanuar 18, 2011 at 8:36 e.l. #286806

Kristjan-Johannes Konsap

Member

Jrx vist kunagi mainis ka, et stabiilne aminohapete hulk veres polegi alati kõige parem variant. Kuigi üldiselt ju üritatakse süüa ikka kella pealt ja täpsetes kogustes. Ma mõtlen, et v-o see järsk suurem valgu kogus ongi see, mis protein pusheritel tulemust annab. Mingiks ajaks. Ise olen ka proovinud, aga kindlalt midagi väita ei saa. Treenisin koos ühe noorega, kes ka valgudieedil on. Tõsi: ta on suutnud rasvaprotsendi võistlusvormi lähedal hoida, kaal on tõusnud aeglaselt(kas see nüüd on hea või halb…) ja ilmselt on järgmine kord kergem vormi teha, kui vahepeal põrsaks ei söö. Kas ta ei suudaks seda teha ka lihtsalt tasakaalustatud menüüga, kus kaloreid piirab?

Igatahes vormi poole peal kõik ilus, aga mehel pole ju üldse glükogeenivarusid! Teeb 90ga 10se seeria, paneb 100 peale. Peaks nüüd tegema 8 loogika järgi: jõuab vaevalt 4! Ok, äkki oli hirm raskuse ees. Paneme 110 ja üritame uuesti 4. Võtame end kokku. Tuleb abiga 2! Eino tore küll, kui valku õgides lihas kasvab, aga kuidas ta sul kasvab, kui Sa trenni teha ei jõua?

PS! Kas selle loogika järgi peaks siis päeva edenedes aina rohkem valku sööma, et keha suureneva valgukogusega üllatada?See läheb jälle vastuollu Antsoni meetodiga, kus valku tema ergutava toime tõttu tarbitakse rohkem päeva esimeses pooles pigem ja süsivesikuid rohkem õhtul. Ühesõnaga vist jälle üks teooria, mis ei andnud mitte midagi.

jaanuar 22, 2011 at 12:50 e.l. #287260

AlanBStard

Moderator

PS! Kas selle loogika järgi peaks siis päeva edenedes aina rohkem valku sööma, et keha suureneva valgukogusega üllatada?See läheb jälle vastuollu Antsoni meetodiga, kus valku tema ergutava toime tõttu tarbitakse rohkem päeva esimeses pooles pigem ja süsivesikuid rohkem õhtul. Ühesõnaga vist jälle üks teooria, mis ei andnud mitte midagi.

jaanuar 22, 2011 at 12:56 e.l. #287261

AlanBStard

Moderator

Siis sa ei ole kursis… Ma hetkel ka seda uurimust ei leidnud. Minu mäletamistmööda saadeti mulle nn osutav kiri ExtremeHumanPerformance.com ist.

Olen küll kursis

jaanuar 22, 2011 at 5:26 e.l. #287263

Aile

Member

Jrx vist kunagi mainis ka, et stabiilne aminohapete hulk veres polegi alati kõige parem variant. Kuigi üldiselt ju üritatakse süüa ikka kella pealt ja täpsetes kogustes. Ma mõtlen, et v-o see järsk suurem valgu kogus ongi see, mis protein pusheritel tulemust annab. Mingiks ajaks. Ise olen ka proovinud, aga kindlalt midagi väita ei saa. Treenisin koos ühe noorega, kes ka valgudieedil on. Tõsi: ta on suutnud rasvaprotsendi võistlusvormi lähedal hoida, kaal on tõusnud aeglaselt(kas see nüüd on hea või halb…) ja ilmselt on järgmine kord kergem vormi teha, kui vahepeal põrsaks ei söö. Kas ta ei suudaks seda teha ka lihtsalt tasakaalustatud menüüga, kus kaloreid piirab?

Igatahes vormi poole peal kõik ilus, aga mehel pole ju üldse glükogeenivarusid! Teeb 90ga 10se seeria, paneb 100 peale. Peaks nüüd tegema 8 loogika järgi: jõuab vaevalt 4! Ok, äkki oli hirm raskuse ees. Paneme 110 ja üritame uuesti 4. Võtame end kokku. Tuleb abiga 2! Eino tore küll, kui valku õgides lihas kasvab, aga kuidas ta sul kasvab, kui Sa trenni teha ei jõua?

PS! Kas selle loogika järgi peaks siis päeva edenedes aina rohkem valku sööma, et keha suureneva valgukogusega üllatada?See läheb jälle vastuollu Antsoni meetodiga, kus valku tema ergutava toime tõttu tarbitakse rohkem päeva esimeses pooles pigem ja süsivesikuid rohkem õhtul. Ühesõnaga vist jälle üks teooria, mis ei andnud mitte midagi.

jaanuar 22, 2011 at 12:18 p.l. #287297

Kristjan-Johannes Konsap

Member

Ühes katses võtsid 3x päevas sööjad rohkem juurde kui teised sama toidukogusega, mis oli 6x peale jagatud. Seal oli siis pikem diskussioon juures.

Valgüsöömine ei tähenda siin süsivesiku vältimist ja sööma ei pea järjest rohkem, vaid pausidega.

Glükogeeni peaks tegelikult valgust ka saama ehkki aeglaselt. Vadakust ilmselt kõige kiiremini. Nii et kui sõber ikka vähe vastu peab siis ma ei tea, äkki ka tudeng ja paberi- või laboritolm kopsudes , vii korraks värske õhu kätte. Kui veel päikest ka näeb siis tulevad kindlasti tervis ja jõud tagasi.

Võtsid rohkem juurde mida? Sumod söövad 2x päevas: nii kasvab pekk kõige paremini.

Pausideta ehk 24/7 väga ei anangi süüa.

Kindlasti teen keha häda korral ka valgust glukogeeni, aga ilmselgelt selline lähenemine hetkel takistab normaalset arengut. Milleks ennast ***** ******* nagu öeldakse?

@ Aile

Mõtlesin ise ka seda talle soovitada. Kui ei taha ühtlaselt kõrget süskarite osa menüüs, siis võiks teha a la iga 3 päeva tagant high carb day. Muidugi peaks enen raskemaid trenne rohkem laadima, aga sellest ühest õhtusest pudrust võib väheks jääda.

jaanuar 22, 2011 at 1:57 p.l. #287314

AlanBStard

Moderator

Võtsid rohkem juurde mida? Sumod söövad 2x päevas: nii kasvab pekk kõige paremini.

Nii lihast kui rasva.

Kindlasti teen keha häda korral ka valgust glukogeeni, aga ilmselgelt selline lähenemine hetkel takistab normaalset arengut.

Räägitakse et vadakust teeb väga kiiresti ja suur osa vadakut läheb kütteks.

Milleks ennast ***** ******* nagu öeldakse?

Because you can

jaanuar 6, 2012 at 3:41 p.l. #259746

Anonüümne

Guest

Kas keegi on kunagi proovinud teha nii nagu see kutt seal, et 8h jooksul sööb oma päevase koguse ning 16h on fasting? On see väga vale lihaste kasvatamiseks?

Mida te üleüldse sellest arvate?

http://www.leangains.com

jaanuar 6, 2012 at 3:59 p.l. #259731

Archangel

Member

Ma kasutan. Miks mitte. Eelistuse asi kellele sobib.

Puhtalt füsioloogiliselt pole lõpptulemusel väga vahet. Ainuke probleem, mis tekkida võib on “tunnetatav” energia. Ehk osadel inimestel ei ole väga palju energiat tühja kõhuga ja seega võib treeningute tase kehvem olla ja sealt ka kehvem areng. Kuid see pole reegel vaid pigem lihtsalt märkus.

Kuid treening treeninguks – see on pildi üks osa ainult.

Intermittent Fasting’u veel üks kasulik mõju on päevase toitumise sobilikumaks muutmises. Kes tunnevad, et pidevalt on kõht tühi ning saadud kaloraaž ei rahulda mitte kuidagi – siis variant, kus 16h ei sööda midagi (vbl väikene näljatunne, mis niivõinaa paljudel on) annab võimaluse 8h jooksul end korralikult täis õgida, mis on enamikele inimestele täiesti vajalik faktor – normaalse elutegevuse säilitamiseks. Sest nii on vähemalt osa päevast hea olla.

Sellele lisaks on paljude puhul ka positiivne see, et hommikul ja päeva esimeses pooles paastudes on suurendatud kognitiivne võime. Kuigi ka see pole reegel, siis paljudel on see ülimalt märkimisväärne ning vähemalt enda puhul võin hommikul kohe esimese asjana täiel raual ajutööd teha ilma probleemideta. Ning üldine vaimne ärksus langeb tuntavalt peale toidukordi. Varem, kui hommikuti sõin esimese asjana oli garanteeritud, et mitu tundi oli kehv olla ja jube letargiline.

(Manseli jutu lisaks kirjutan siia ka, et see hommikune “väsimus ja letargilisus” ei ole alati põhjustatud kõikidest toitudest, vaid enamasti siiski süsivesikute tõttu – ning alati ei ole Paastumine see, mis otseselt positiivset mõju annab – teinekord annab negatiivset ning osade uuringute järgi omajagu. Seega ei hakanudki väitma, et alati kõigil kasufaktor välja tuleb. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )

Seega katsetamise asi. Paljud, kes koolis/tööl end hommikuti väsinuna tunnevad ja mitte kuidagi ei suuda keskenduda, siis proovige. Võimalik, et lahendus on teie jaoks just seal. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

jaanuar 6, 2012 at 4:32 p.l. #259688

Mansel

Member

Ega toidust ei ole tingitud hommikune energia langus, vaid süsivesikutest.(Kui hommikusöögile järgneb trenn, siis süsivesikud on loomulikult vajalikud)

Hommikusöök suurema valgu ja rasva osakaaluga hoiab sind sama hästi üleval ning ei pea söömata olema.(Oma kogemusest võin seda ka öelda)

Archangel tõesti pole seda artiklid lugenud: http://www.fitness.ee/artikkel/985/toit-ajubiokeemia-ja-rasvapoletus ???

Nii et pole vaja rääkida, et just söömata paraneb keskendumine/ajutöö!

jaanuar 6, 2012 at 4:48 p.l. #259687

Archangel

Member

Ega toidust ei ole tingitud hommikune energia langus, vaid süsivesikutest.(Kui hommikusöögile järgneb trenn, siis süsivesikud on loomulikult vajalikud)

Hommikusöök suurema valgu ja rasva osakaaluga hoiab sind sama hästi üleval ning ei pea söömata olema.(Oma kogemusest võin seda ka öelda)

Archangel tõesti pole seda artiklid lugenud: http://www.fitness.e…ja-rasvapoletus ???

Nii et pole vaja rääkida, et just söömata paraneb keskendumine/ajutöö!

Olen lugenud.

Enamuses nõustun. Kuid ei tasu alati unustada ka seda, et valgurikkad toidukorrad vallandavad palju insuliini, mis süsivesikute puuduses tirib teatud puhkudel niigi hommikuselt madalama veresuhkru veelgi madalamaks ning keha võib veeta mitu tundi seda taset kompenseerides. Lisaks veel seedimisele kulutatav energia. Teatud inimestele avaldab selline asi suurt mõju ning väsimus püsib.

Kuid enamasti jah. Valk+rasvad on hommikusöögiks parem variant ka minu arust, kui kohe kindlasti on soov süüa.

Ma päris nii enda arust ei väitnudki, et just Söömata olemine on see, mis Ainsana selle hea-olu põhjustaja paljudel on – vaid, et see lihtsalt tihtipeale seda põhjustab. Nüüd tagantjärgi mõeldes jäi jah veidi kummaliselt kõlama. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seega sorry. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Antsoni jutus on muidugi tõepõhi sees.

jaanuar 6, 2012 at 5:33 p.l. #259647

0ttt

Member

Minule, kui tudengile on see lähenemine lihtsalt uskumatult optimaalne. Hommikul kohv ja kooli ning söön alles siis kui pärast kooli aega on. Söön selleks, et elada, mitte elan selleks, et süüa.

jaanuar 6, 2012 at 5:38 p.l. #259644

Archangel

Member

Minule, kui tudengile on see lähenemine lihtsalt uskumatult optimaalne. Hommikul kohv ja kooli ning söön alles siis kui pärast kooli aega on. Söön selleks, et elada, mitte elan selleks, et süüa.

Jah, see vaimne kasutegur on teatud inimeste puhul päris reaalne ja ka tõestatud.

Lihtsalt öeldes on inimesel raske toitu oma mõtetest eemale lükata, kui terve päev on üle ehitatud nii, et pidevalt on iga paari tunni tagant midagi nina ees. Toitumiskava järgimine muutub raskeks kuna täiskõhu tunnet väikeste einetega ei saavutata ning samas ei kao ka toit kunagi meelest, seega on vaimne isu ja soov süüa pidevalt samuti kõrgendatud.

Eemaldada enamuseks päevast, mil vaja teha tööd/õppida – toit üldse mõtteist, saab rahulikult ja segamata omi asju ajada. Puudub vaimne sõltuvus ja kurnatus. Õhtul jõuad näiteks töölt koju ning saad lubada endale suure, suure ning maitsva eine, mis täidab nii füüsilised vajadused, kui ka vaimsed soovid toidu osas. Päeva mahub tavaliselt veel toidukord või kaks ning siis võib juba magama heita ja tol hetkel pole toit üldse enam teema. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

*** Muidugi on see kõik väga individuaalne ning osadel inimestel on vastupidi rutiin tunduvalt sobivam. Aga kindlasti tasub mõnel sellist lähenemist proovida.