valgu omandamise kiirus
- This topic has 6 replies, 4 voices, and was last updated 10 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
kirjandust uurides on silma jäänud, et keha omandab umb 30g valku korraga aga pole öeldud, et mis aja jooksul see toimuda võiks?
Ehk teisisõnu, kui pikk peaks olema vahe erinevate valgurikaste toitumiskordade vahel, et organism üleliigset valku lihtsalt kõrvale ei heidaks
Üks uuring (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16779921), näitab, et sõltuvalt valguallikast on kiiruseks 1.3 (keedetud muna ) kuni 10 (vadakuvalk) grammi tunnis. Muidugi need tulemused sõltuvalt veel mitmetest ja mitmetest faktoritest..
Seega võid arvestada. et võid vabalt ka intermittent fastingut jälgida ja muresid sellega ei teki ehk pole mingit probleemi ühe päeva valgukogus korraga ära süüa.
kirjandust uurides on silma jäänud, et keha omandab umb 30g valku korraga aga pole öeldud, et mis aja jooksul see toimuda võiks?
Ehk teisisõnu, kui pikk peaks olema vahe erinevate valgurikaste toitumiskordade vahel, et organism üleliigset valku lihtsalt kõrvale ei heidaks
Uuri veel kirjandust ja peagi taipad, et see “30g imendumise teooria” on bullshit.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära üldse muretse selle imendumise kiiruse või, kas üldse imendub jms asjade pärast. Lihtsalt söö oma päevane vajadus ära ja ülejäänud tegevus jäta organismile.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üks uuring (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16779921), näitab, et sõltuvalt valguallikast on kiiruseks 1.3 (keedetud muna ) kuni 10 (vadakuvalk) grammi tunnis. Muidugi need tulemused sõltuvalt veel mitmetest ja mitmetest faktoritest..
Seega võid arvestada. et võid vabalt ka intermittent fastingut jälgida ja muresid sellega ei teki ehk pole mingit probleemi ühe päeva valgukogus korraga ära süüa.
Päris huvitav, seleta pikemalt.
Täpsemast seedimismehanismist ei oska ma kuigi midagi rääkida, pigem on faktiline huvi.
Sisuliselt on mitmeid uuringuid läbi viidud nii vanemate kui ka noortemate kohta, mis on näidanud, et ei ole vahet, kas süüa päevane proteiinikogus ühe einega või siis jaotada see päeva peale ära ehk mitmed näitajad (lämmastikubilanss, rasvavaba mass, valgusüntees) ei erinenud katsegruppide vahel.
Siin on üks, mis viidi läbi noorte naiste peal: http://jn.nutrition.org/content/130/7/1700.full.pdf
Siin on üks, mis viidi läbi noorte naiste peal: http://jn.nutrition.org/content/130/7/1700.full.pdf
Lisan PDFimata versiooni ka
Protein feeding pattern does not affect protein retention in young women. Arnal et al 2000
Sama Arnal & gäng kirjutab aasta varem et vanadel naistel on vahe,
Protein pulse feeding improves protein retention in elderly women. Arnal et al 1999
Vanadel muutub signaalitundlikkus nõrgemaks ja võib skeemitada teravama aminohappetõusuga, kusagil näiteks näidati ka seda et leutsiini lisamine valgule mingist elueast alates parandas valgusünteesi, noorematel mitte.
Täpsemast seedimismehanismist ei oska ma kuigi midagi rääkida, pigem on faktiline huvi.
Sisuliselt on mitmeid uuringuid läbi viidud nii vanemate kui ka noortemate kohta, mis on näidanud, et ei ole vahet, kas süüa päevane proteiinikogus ühe einega või siis jaotada see päeva peale ära ehk mitmed näitajad (lämmastikubilanss, rasvavaba mass, valgusüntees) ei erinenud katsegruppide vahel.
Siin on üks, mis viidi läbi noorte naiste peal: http://jn.nutrition.org/content/130/7/1700.full.pdf
Selles uuringus on tegu ju ainult 54 g valgukogusega.
- You must be logged in to reply to this topic.